{"id":244077,"date":"2026-08-04T11:06:26","date_gmt":"2026-08-04T11:06:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244077\/"},"modified":"2026-08-04T11:06:26","modified_gmt":"2026-08-04T11:06:26","slug":"signe-viimsalu-uhtne-kompetentsikeskus-aitaks-volgnikku-ja-volausaldajat-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244077\/","title":{"rendered":"Signe Viimsalu: \u00fchtne kompetentsikeskus aitaks v\u00f5lgnikku ja v\u00f5lausaldajat | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Maksej\u00f5uetuse teemal k\u00e4iv arutelu<\/a> jookseb enamasti kahte leeri: kas kaitsta v\u00f5lgnikku v\u00f5i kaitsta v\u00f5lausaldajat. Praegune killustatud s\u00fcsteem ei tee tegelikult kummalegi head. See lihtsalt venitab, h\u00e4gustab vastutuse ja j\u00e4tab m\u00f5lemad pooled omap\u00e4i. Riikliku menetluskeskuse m\u00f5te ei ole valida \u00fcht poolt, vaid ehitada \u00fcks soliidne v\u00e4rav, kust m\u00f5lemad sisenevad ja kumbki p\u00e4riselt abi saab.<\/p>\n

Vaatame k\u00f5igepealt f\u00fc\u00fcsilisest isikust v\u00f5lgnikku. Praegune tee v\u00f5lavabastuseks on takistusrada: v\u00f5lan\u00f5ustaja \u00fcks koht, kohus teine, (ajutine) pankrotihaldur kolmas, usaldusisik neljas ja igal menetlejal oma tempo ja oma formular.<\/p>\n

Inimene, kes on juba niigi h\u00e4das, peab ise kokku panema, mis j\u00e4rjekorras asjadega tegeleda ja kelle poole p\u00f6\u00f6rduda. \u00dcks menetleja ei tea, millega teine menetleja tegeles. Andmekaitse teeb oma t\u00f6\u00f6d. Osa inimestest j\u00e4tab protsessi pooleli, sest ei jaksa s\u00fcsteemi erinevatel etappidel vahet teha.<\/p>\n

\u00dchtne kompetentsikeskus t\u00e4hendaks, et sama katuse all saaks inimene n\u00f5u, plaani, maksegraafiku ja l\u00f5puks v\u00f5lavabastuse ilma, et peaks iga sammu jaoks uut ust otsima. See ei ole leebem v\u00f5lgnikele, vaid aus. Kes on t\u00f5esti n\u00e4idanud head tahet oma v\u00f5lakohustusi t\u00e4ita teekonnal, saab kiiremini puhta lehe, mitte aastatepikkuse ebakindluse.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd v\u00f5lausaldaja kaitsest. Ettev\u00f5te, millel j\u00e4\u00e4vad arved laekumata, v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja, kellel j\u00e4\u00e4b palk saamata, tahab teada, kas ja millal raha tuleb ning mis juhtus. Praegu peab v\u00f5lausaldaja suhtlema korraga halduri, kohtu, pankrotitoimkonna, uurimis- ja j\u00e4relevalveasutuste ning registritega.<\/p>\n

\u00dchtses menetluskeskuses saaks v\u00f5lausaldaja \u00fchest kohast menetluse seisu, t\u00f5endid, t\u00e4htajad, raha tagasi. Tehnoloogia hoiaks k\u00f5ike \u00fches s\u00fcsteemis koos ning tekiks ka adekvaatne \u00fclevaade majandusruumist. Nii ei peaks jooksma k\u00fcmne erineva halduri ja viie asutuse vahel.<\/p>\n

\u00dche andmebaasiga saab v\u00f5lgniku vara (maksekontod, kinnistud, s\u00f5idukid, \u00e4riosalused, kr\u00fcptovara, kunstikogu) liikumist j\u00e4lgida automaatselt \u00fcle registrite piiride selle asemel, et iga haldur, usaldusisik ja uurimisorgan saadaks eraldi infop\u00e4ringu ja ootaks vastust n\u00e4dalaid. Sama s\u00fcsteem, mis kiirendab v\u00f5lausaldaja jaoks raha k\u00e4ttesaamist, annab ka v\u00f5lgnikule l\u00e4bipaistva \u00fclevaate oma menetluse seisust. \u00dcks andmebaas, \u00fcks \u00fclevaade, kaks kasusaajat.<\/p>\n

“Killustatud s\u00fcsteem karistab neid, kes p\u00fc\u00fcavad \u00f5igesti k\u00e4ituda, olgu nad v\u00f5lgnikud v\u00f5i v\u00f5lausaldajad.”<\/p>\n

Praegune mudel ei ole kummalegi eriti hooliv. N\u00e4iteks kui varatu maksej\u00f5uetu ettev\u00f5tte juht saab ilma \u00f5iguslike tagaj\u00e4rgedeta j\u00e4tta Eestis v\u00f5lausaldajatele maha keskmiselt ligi 400 000 eurot, siis kaotab \u00f5igupoolest iga aus ettev\u00f5tja, kes samas majandusruumis \u00fcritab ellu j\u00e4\u00e4da. Talle j\u00e4\u00e4b mulje, et vastutustundetus tasub Eestis end \u00e4ra. Killustatud s\u00fcsteem karistab neid, kes p\u00fc\u00fcavad \u00f5igesti k\u00e4ituda, olgu nad v\u00f5lgnikud v\u00f5i v\u00f5lausaldajad, ning premeerib neid, kes teavad, kuidas s\u00fcsteemis l\u00fcnkade vahel oskuslikult laveerida.<\/p>\n

Justiits- ja digiministeeriumi andmetel on pankrotiavaldusi aasta-aastalt tulnud juurde: 2022. aastal 1451, 2023. aastal 1936, 2024. aastal 2058, 2025. aastal 1973 ja t\u00e4navu maikuu seisuga juba 839.<\/p>\n

Kohtud jagavad menetlusi eba\u00fchtlaselt. 2024. ja 2025. aasta statistika j\u00e4rgi l\u00e4heb ligi 60 protsenti k\u00f5igist menetlustest vaid 11 halduri k\u00e4tte, viiendik nimekirjast kannab valdava osa koormusest. Haldurid on valivad. Samal ajal ei teeni kohtut\u00e4iturite ja pankrotihaldurite koja liikmemaksu laekumise aruannete p\u00f5hjal ligikaudu k\u00fcmme haldurit halduritegevusest \u00fcldse tulu ning umbes 39 pankrotihaldurit menetlevad aastas \u00fcks kuni kuus pankrotimenetlust.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et osa v\u00f5lgnikest ja v\u00f5lausaldajatest saab abi inimestelt, kelle jaoks menetlemine on p\u00f5hi\u00e4ri k\u00f5rvalt \u00f5htune lisategevus, mitte t\u00e4iskohaga riigi tagatud avalik teenus, samal ajal kui teine viiendik on \u00fclesannetega \u00fcle koormatud ning teenuse kvaliteet kannatab.<\/p>\n

\u00dchtne menetluskeskus jagaks t\u00f6\u00f6d \u00fchtlaselt t\u00e4iskohaga tippspetsialistide vahel, mitte ei j\u00e4taks juhuse hooleks, kelle kontorisse kohtu valik parasjagu langeb v\u00f5i kes halduritest parasjagu seda menetlust \u00fcldse teha soovib.<\/p>\n

\u00dchtne kompetentsikeskus \u00fchtse andmebaasiga saaks eristada juhtumeid nende olemuse j\u00e4rgi, kas on tegu ettev\u00f5tja eba\u00f5nnega v\u00f5i vara tahtliku peitmisega. Esimesel juhul peaks tee lahendini olema kiire ja inimlik ehk nii nagu f\u00fc\u00fcsilisest isikust v\u00f5lgnikule pakutav v\u00f5lavabastus. Teisel juhul peaks piiri\u00fclene vara j\u00e4litamine olema samuti kiire, aga karm ilma, et menetleja peaks igal sammul kolme erinevat asutust kaasama v\u00f5i \u00fcksinda nuputama, mida edasi teha. Praegu kulub aega ja raha m\u00f5lemal juhul samamoodi, kuna s\u00fcsteemis puudub selline eristus.<\/p>\n

Sama konsolideerimise teed on l\u00e4inud riigid, keda keegi ei saa s\u00fc\u00fcdistada p\u00f5hjendamatus riigi kasvatamise soovis. Iirimaa Corporate Enforcement Authority tegeleb sama katuse all nii \u00e4ri\u00fchingute j\u00e4relevalve (\u00e4riregistri), likvideerijate j\u00e4relevalve kui ka majanduskuritegude uurimisega. Info liigub reaalajas \u00fche maja sees osakondade vahel, mitte formaalsete kirjadena asutuste vahel. Rootsis j\u00f5ustus 1. juulil 2026 suurim maksej\u00f5uetusreform 1987. aastal ja sellega koondati olulised menetlusrollid \u00fchtsele t\u00e4itevorganile Kronofogden ja \u00fchtsesse IT-s\u00fcsteemi. Meie naabrid L\u00e4ti ja Leedu on l\u00e4inud sama teed.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6kaid, arenemisv\u00f5imelisi ja ausaid pankrotihaldureid ei kavatse Eestis keegi konsolideerimisest k\u00f5rvale j\u00e4tta. Paljud neist v\u00f5iksid saada just tulevase kompetentsikeskuse t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tajaiks koos sotsiaalsete garantiidega, mida praegune osa\u00fchingu staatus neile ei paku.<\/p>\n

Haldurid t\u00e4idavad alates aastast 2010 avalikku \u00fclesannet, kuid tahavad samal ajal olla iseseisvad teenuseosutajad ja oma \u00e4ri juhid, kes vastanduvad riigile, kuigi peaksid olema riigi n\u00e4gu. Avalikku \u00fclesannet t\u00e4itev inimene peaks olema osa s\u00fcsteemist, mis tema tegevuse eest ka vastutab, mitte j\u00e4etud \u00fcksinda, oma osa\u00fchingu ja oma riskiga.<\/p>\n

Pakume lahendust, mis on hea inimesele, kes p\u00fc\u00fcab v\u00f5lgadest v\u00e4lja tulla, ning v\u00f5lausaldajale, kes ootab oma raha. Kas oleme valmis s\u00fcsteemi \u00fcmber kujundama nii, et v\u00f5lgnikul ja v\u00f5lausaldajal on \u00fcks uks, v\u00f5i j\u00e4tkame nii, et m\u00f5lemad pooled kaotavad killustatud l\u00e4bipaistmatule s\u00fcsteemile?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maksej\u00f5uetuse teemal k\u00e4iv arutelu jookseb enamasti kahte leeri: kas kaitsta v\u00f5lgnikku v\u00f5i kaitsta v\u00f5lausaldajat. Praegune killustatud s\u00fcsteem ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244078,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,5209,17842,78549,7185,95085,81714,159,158,84555,2704,14657],"class_list":["post-244077","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-maksejouetus","tag-maksejouetuse-teenistus","tag-pankrot","tag-pankrotihaldurid","tag-signe-viimsalu","tag-sport","tag-sports","tag-volausaldajad","tag-volg","tag-volgnikud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117036920945767193","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}