{"id":244109,"date":"2026-08-04T11:52:07","date_gmt":"2026-08-04T11:52:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244109\/"},"modified":"2026-08-04T11:52:07","modified_gmt":"2026-08-04T11:52:07","slug":"bloomberg-vene-naftatootlemise-maht-langes-sajandi-alguse-tasemele-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244109\/","title":{"rendered":"Bloomberg: Vene naftat\u00f6\u00f6tlemise maht langes sajandi alguse tasemele | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Bloomberg<\/a>i viidatud EA Analyticsi andmetel t\u00f6\u00f6tlesid Venemaa rafineerimistehased juulis hinnanguliselt 3,6 miljonit barrelit toornaftat p\u00e4evas, mis on madalaim n\u00e4itaja alates 2002. aasta maist. See on ligikaudu kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4iksem t\u00f6\u00f6tlemismaht kui selle aastaaja tavap\u00e4rane tase, vahendas The Moscow Times<\/a>.<\/p>\n

Aastatel 2020\u20132025 t\u00f6\u00f6tlesid Venemaa rafineerimistehased samal perioodil keskmiselt 5,3\u20135,6 miljonit barrelit p\u00e4evas.<\/p>\n

Langus n\u00e4itab Venemaa rafineerimistehaseid, tankereid ja muud energiataristut tabanud Ukraina droonir\u00fcnnakute \u00fcha suuremat m\u00f5ju Vene naftat\u00f6\u00f6stusele, mis on Moskva jaoks s\u00f5ja viiendal aastal \u00fcks olulisemaid eksporditulu allikaid. Kuigi Venemaa suudab osa eksporditavast toornaftast suunata teistesse sadamatesse, m\u00e4rgivad anal\u00fc\u00fctikud, et torujuhtmete, ladustamisv\u00f5imsuse ja tankerite piiratud hulk v\u00f5ib raskendada Ukraina tekitatud h\u00e4irete korvamist.<\/p>\n

Bloombergi koostatud \u00fclevaate j\u00e4rgi, mis p\u00f5hineb Venemaa ja Ukraina ametnike avaldustel, r\u00fcnnati juulis 18 Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemistehast, sealhulgas riigi suurimat, Omski rafineerimistehast, mis asub enam kui 2500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.<\/p>\n

Varasem rekord \u2013 17 r\u00fcnnakut \u00fche kuu jooksul \u2013 p\u00fcstitati mais.<\/p>\n

Lisaks tabasid r\u00fcnnakud juulis viit suurt tankerit, viit sadamataristu objekti ja kahte torujuhet. Kokku registreeris Bloomberg kuu jooksul 30 r\u00fcnnakut Vene naftataristu vastu, mis on suuruselt teine n\u00e4itaja p\u00e4rast maid, mil neid oli 32.<\/p>\n

Kui arvestada ka kaheksat Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminaliga seotud tankerit Mustal merel, kujuneks juulist Bloombergi hinnangul k\u00f5ige r\u00fcnnakuterohkem kuu Venemaa naftasektoriga seotud objektide jaoks.<\/p>\n

Tankerir\u00fcnnakute eest ei ole seni keegi vastutust v\u00f5tnud. Nende hulka kuulusid ka r\u00fcnnakud kahele laevale \u00f6\u00f6l vastu 30. juulit, mille j\u00e4rel peatati nafta laadimine CPC terminalis.<\/p>\n

CPC aktsion\u00e4ride hulka kuuluvad Venemaa ja Kasahstani ettev\u00f5tted ning rahvusvahelised naftakontsernid Chevron ja ExxonMobil. Kuigi m\u00f5lemad USA ettev\u00f5tted lahkusid Vene turult p\u00e4rast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainale kallale tungis, j\u00e4tkavad nad tegevust Kasahstanis.<\/p>\n

Kasahstani energeetikaministeerium l\u00fckkas \u00fcmber teated, nagu v\u00f5iks CPC oma tegevuse t\u00e4ielikult peatada.<\/p>\n

Berliinis tegutseva m\u00f5ttekoja Carnegie Russia Eurasia Center vanemteaduri Sergei Vakulenko s\u00f5nul s\u00f5ltub Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemise ja ekspordi edasine k\u00e4ek\u00e4ik osaliselt sellest, kui palju droone on Ukrainal kasutada ja milliseid sihtm\u00e4rke ta eelistab r\u00fcnnata.<\/p>\n

Vakulenko s\u00f5nul keskendusid Ukraina droonir\u00fcnnakud juuli esimesel poolel peamiselt rafineerimistehastele, kuid kuu teises pooles suunati t\u00e4helepanu rohkem tankeritele. Juuli viimasel n\u00e4dalal muutusid rafineerimistehased taas peamisteks sihtm\u00e4rkideks \u2013 kuu viimase kolme p\u00e4eva jooksul r\u00fcnnati kolme suurt tehast ning n\u00e4dalavahetusel veel nelja.<\/p>\n

Vakulenko hinnangul v\u00f5ib Venemaa \u00f5hut\u00f5rje tugevdamine v\u00e4hendada sihtm\u00e4rgini j\u00f5udvate droonide arvu, kuid t\u00e4ielikku kaitset see ei taga.<\/p>\n

Rystad Energy geopoliitilise anal\u00fc\u00fcsi juht Jorge Leon m\u00e4rkis, et Venemaal on k\u00fcll v\u00f5imalik suunata osa Musta mere Novorossiiski sadama kaudu liikuvast naftast \u00fcmber L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rsetesse terminalidesse.<\/p>\n

Samas ei piisa tema hinnangul olemasolevast torujuhtmete, ladustamis- ega tankeriv\u00f5imsusest kogu Musta mere sadamatest mujale suunatava nafta teenindamiseks.<\/p>\n

Leon lisas, et Ukraina on juba t\u00f5estanud, et tema droonid suudavad j\u00f5uda ka Venemaa L\u00e4\u00e4nemere sadamateni, mida r\u00fcnnati k\u00e4esoleva aasta esimestel kuudel.<\/p>\n

Venemaal suletakse k\u00fctusekriisi t\u00f5ttu sadu tanklaid<\/p>\n

Venemaa k\u00fctusefirmad on peaaegu k\u00f5iki regioone haaranud k\u00fctusekriisi taustal hakanud massiliselt tanklaid sulgema. T\u00e4navu jaanuarist augustini l\u00f5petas tegevuse v\u00f5i suleti remondiks 322 tanklat, mis on 70 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, kirjutas The Moscow Timesi venekeelne v\u00e4ljaanne<\/a> teisip\u00e4eval.<\/p>\n

Kokku puudutasid sulgemised 1,2 protsenti Venemaal tegutsevatest umbes 28 400 tanklast, m\u00e4rkis leht viitega konsultatsioonifirma OMT Konsalt andmeid edastanud ajalehele Izvestija.<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem \u2013 105 tanklat \u2013 kuulusid suurtele s\u00f5ltumatutele tanklakettidele, nagu Gazoil, Rosgaz, Zvezda, Tamic Energy ja MMK Petrol. Keskmise suurusega ketid sulgesid 69 ning v\u00e4ikesed ketid 82 tanklat.<\/p>\n

Vertikaalselt integreeritud nafta- ja gaasikontsernid (Lukoil, Tatneft, Gazprom Neft, NNK, Rosneft, Surgutneftegaz ja Gazprom) peatasid ajutiselt 67 tankla t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Lisaks m\u00e4rkis OMT Konsalt, et veel 214 tanklat on remondis juba eelmise aasta l\u00f5pust saadik.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et kokku on viimase aasta jooksul t\u00f6\u00f6 peatanud \u00fcle 500 tankla.<\/p>\n

Moscow Times t\u00f5des, et k\u00fctusekriisi on p\u00f5hjustanud Ukraina droonir\u00fcnnakud rafineerimistehastele, millest 26 on saanud viimastel kuudel tabamuse.<\/p>\n

Financial Timesi andmetel, mis p\u00f5hinevad satelliidipiltidel ja S&P Globali anal\u00fc\u00fcsil, oli juuli l\u00f5pu seisuga t\u00e4ielikult t\u00f6\u00f6d taastanud vaid kaheksa tehast, v\u00e4hemalt 11 t\u00f6\u00f6tasid osalise v\u00f5imsusega ning seitse seisid endiselt.<\/p>\n

K\u00fctuse tootmise v\u00e4henemise t\u00f5ttu on puudus levinud Venemaa eri piirkondadesse Siberist Kaliningradini.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on paljudes tanklates kehtestatud piirangud, kui palju k\u00fctust v\u00f5ib \u00fcks klient korraga osta, ning osa tanklaid on olnud sunnitud tegevuse ka ajutiselt peatama.<\/p>\n

Bensiini AI-92 keskmine b\u00f6rsihind t\u00f5usis esimese poolaasta l\u00f5puks 63 700 rublani tonni kohta, mis on 18 protsenti k\u00f5rgem hind kui aasta varem.<\/p>\n

Lisaks kurtis Venemaa K\u00fctuseliit valitsusele saadetud kirjas, et s\u00f5ltumatud tanklaketid ei suuda osta k\u00fctust m\u00f5istliku hinnaga ning isegi b\u00f6rsilt ostetud k\u00fctust ei tarnita neile \u00f5igeaegselt, sest naftakompaniid varustavad esmaj\u00e4rjekorras omaenda tanklaid.<\/p>\n

Peterburi Naftaklubi presidendi Marat Murtazini s\u00f5nul kestab s\u00f5ltumatute tanklakettide probleem bensiini k\u00e4ttesaadavusega siiani ning see sunnib neid tanklaid sulgema.<\/p>\n

Samas on suletud tanklate omanikud hakanud neid aktiivselt m\u00fc\u00fcki panema, on Izvestija varasemalt kirjutanud. Tanklate hinnad j\u00e4\u00e4vad vahemikku 1 miljonist kuni 150 miljoni rublani (10 700 eurost kuni 1,6 miljonini).<\/p>\n

Murtazini hinnangul s\u00f5ltub tanklate edasine saatus eelk\u00f5ige sellest, kui k\u00e4ttesaadav ja kui kallis on tulevikus k\u00fctus, t\u00f5des The Moscow Times. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bloombergi viidatud EA Analyticsi andmetel t\u00f6\u00f6tlesid Venemaa rafineerimistehased juulis hinnanguliselt 3,6 miljonit barrelit toornaftat p\u00e4evas, mis on madalaim…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244110,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,39690,22,20,83836,83893,74792,96510,30,92,93,94],"class_list":["post-244109","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-ohurunnakud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa-kutusekriis","tag-venemaa-kutusepuudus","tag-venemaa-naftataristu","tag-venemaa-tanklad","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117037101615325873","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244109","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244109"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244109\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244110"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244109"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244109"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244109"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}