![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3744088h18c0t24.png\"\/)
Meelespea poliitikutele.<\/p>\nTartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateadlaste eestvedamisel toimus t\u00e4navuse aasta alguses suur Ida-Virumaa elanike k\u00fcsitlus, et saada aimu inimeste tulevikuootustest ja muredest. J\u00e4rgnevalt toome v\u00e4lja m\u00f5ned nopped teemadest, mis on maakonna tuleviku kujundamisel olulised,\u00a0ja\u00a0v\u00f5iks eelseisvatel valimistel maakonna elanikke k\u00f5netada\u00a0soovivatel erakondadel\u00a0meeles olla, kirjutavad Triin Vihalemm, Avo Trumm, Margit Keller,\u00a0Jaana Toomik ja\u00a0Hans\u00a0Orru.<\/p>\n
T\u00e4navu alguses enam kui 1200 inimest haaranud elanikkonnak\u00fcsitlus andis idavirumaalaste meeleolumaastikust esindusliku l\u00e4bil\u00f5ike. Tulemused kinnitasid, et normaalsuse s\u00e4ilitamine ja muu Eestiga paremini sidustumine on piirkonnas endiselt t\u00f5sine katsumus.<\/p>\n
Paljud Ida\u2011Virumaa elanikud tajuvad, et viimaste aastate muutused on m\u00f5junud nende elukorraldusele pigem halvasti, mis kahandab usku tulevikuv\u00f5imalustesse. Meedias ja poliitilisel areenil vaieldakse ideoloogiate ja linnapeakoha \u00fcle, aga kohalike inimeste mured on mujal. N\u00e4iteks ei jagu hambaarste ega ps\u00fchhiaatrilist ravi. Isiklike p\u00fc\u00fcdluste ja muutustesse suhtumise piirid ei jookse Ida\u2011Virumaal \u00fcksnes keele v\u00f5i rahvuse m\u00f6\u00f6da ning “ainult oma leeri” k\u00f5netamisest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks<\/p>\n
Meelespea poliitikutele.<\/p>\n
Nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi riigiplaani viimistlemisel kui ka l\u00e4henevate riigikogu valimiste eel on vaja esitada ka ebamugavaid k\u00fcsimusi. Kuidas j\u00f5uda inimesteni, kes kodukohta j\u00e4\u00e4misele m\u00f5eldes k\u00f5hklevad ega ole veel otsustanud, kas j\u00e4\u00e4da v\u00f5i lahkuda (vt joonis 1)? Millised konkreetsed kaasamis- ja dialoogivormid v\u00e4hendavad polariseerumist ning suurendavad usaldust? Kuidas v\u00e4ltida olukorda, kus Ida\u2011Virumaa k\u00e4sitlus julgeolekupoliitikas toodab juurde “sisemist v\u00f5\u00f5rast” ning s\u00fcvendab “meie\/nemad” jaotust? Millised otsused ja meetmed v\u00e4hendavad kohaliku elu haavatavust olukorras, kus piirkonda m\u00f5jutavad v\u00e4lised raputused?<\/p>\n
Tugineme k\u00fcsitlustulemustele ja k\u00e4sitleme allj\u00e4rgnevalt m\u00f5nda teemat, millest on seni t\u00f6\u00f6kohtade, t\u00f6\u00f6stusinvesteeringute ja eestikeelsele haridusele \u00fclemineku k\u00f5rval v\u00e4hem r\u00e4\u00e4gitud. \u00dchtlasi teeme ettepanekuid otsustajatele ja kohaliku elu eestvedajatele.<\/p>\n
Joonis 1 n\u00e4itab Ida-Virumaa elanike paigakiindumust m\u00f5jutavaid tegureid. N\u00e4eme, et inimesed v\u00e4\u00e4rtustavad oma kodukoha loodus- ja kultuurip\u00e4randit, samuti suhteid l\u00e4hedastega. Suurim kitsaskoht tekib aga sobivaimate t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste leidmisel.<\/p>\n
Tervis-k\u00f5igis-poliitikates p\u00f5him\u00f5te\u00a0<\/p>\n
Aastatel 2004\u20132022 on eestimaalaste, sealhulgas idavirumaalaste enesehinnanguline tervis \u00fcldiselt paranenud. Eesti t\u00e4iskasvanud rahvastiku tervisek\u00e4itumise uuringu andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab aga, et sissetulekute ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ebav\u00f5rdsus on \u00fcle riigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud. M\u00f5lemad tegurid m\u00f5jutavad tugevalt seda, kuidas inimene oma tervist hindab. Olukorda halvendab see, et k\u00fcsitluse p\u00f5hjal esineb veerandil Ida-Virumaa elanikest \u00fcldistunud \u00e4revush\u00e4ire. Kerget \u00e4revust esineb peaaegu pooltel. Veerandil uuringus osalenutest on omakorda soodumus m\u00f5\u00f5dukaks depressiooniks.<\/p>\n
Majanduse ja \u00fchiskonna \u00fcleminekuga kaasnevad muutused v\u00f5ivad tekitada ebakindlust, mis m\u00f5jub halvastinii vaimsele kui ka f\u00fc\u00fcsilisele tervisele. N\u00e4iteks m\u00f5jusid 1990. aastate \u00fcmberkorraldused Eesti inimeste tervist drastiliselt. Nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga langes mitu aastat ning enim kannatasid madalama haridusega inimesed. Selliseid vigu ei tohi korrata\u00a0n\u00fc\u00fcd Ida-Virumaal.\u00a0<\/p>\n
Tervishoiuekspertidega tehtud intervjuudes\u00a0kirjeldasid nad\u00a0ise\u00e4ranis\u00a0probleemsena vaimse tervise\u00a0\u00a0\u2013 eriti lastele suunatud \u2013\u00a0\u00a0teenuste ja hambaravi piiratud k\u00e4ttesaadavust. Eksperdid t\u00f5id esile ka elanike v\u00e4hese terviseteadlikkuse ja n\u00f5rga enesejuhtimise. Nad r\u00f5hutasid, et terviseedendus tuleb kohandada kohaliku keele ja kultuuriga.<\/p>\n
Neid kitsaskohti aitab lahendada tugev ja ennetusele keskenduv tervishoius\u00fcsteem. Eelk\u00f5ige tuleb parandada vaimse tervise abi k\u00e4ttesaadavust ja v\u00e4hendada abiotsimisega seotud stigmat, mis v\u00f5ib takistada nende teenuste kasutamist. Vajame enam vaimse tervise spetsialiste. Neid tuleb koolitada kiiremini ja nende t\u00f6\u00f6d igati toetada, et teenus oleks inimestele k\u00e4ttesaadav.\u00a0<\/p>\n
Ida-Virumaa \u00fcmber\u00f5ppe- ja t\u00f6\u00f6h\u00f5iveprogrammide k\u00f5rval v\u00f5iks pakkuda ka tervise ja vaimse heaolu n\u00f5ustamist. Kuna inimese tervis s\u00f5ltub ka sissetulekust ja t\u00f6\u00f6kohast, peaks parandama elanike sotsiaalmajanduslikku eluj\u00e4rge ja v\u00e4hendama ebakindlust. P\u00f5him\u00f5te “Tervis k\u00f5igis poliitikates” suunaks otsustajaid hindama s\u00fcsteemselt k\u00f5igi suurema teregionaal- ja \u00fcleminekupoliitiliste otsuse tervisem\u00f5ju.<\/p>\n
Stardipakett iseseisvuvatele noortele<\/p>\n
Hiljutised k\u00fcsitlusandmed n\u00e4itavad, et Ida-Virumaa noored h\u00e4\u00e4letavad jalgadega. Peaaegu iga teine 18\u201324-aastane noor kavatseb otsida \u00f5nne mujal. Selle taga on ilmselt usk, et mujal on rohkem v\u00f5imalusi \u00f5ppida, t\u00f6\u00f6tada ja iseseisvat elu alustada. Ida-Virumaa\u00a0noortele\u00a0on oluline ka see,\u00a0millises keele-, kultuuri- ja v\u00e4\u00e4rtusruumis\u00a0see k\u00f5ik aset leiab ja mis\u00a0maakonnast \u00fcldse saab.<\/p>\n
Mida teha, et noori lahkuks v\u00e4hem v\u00f5i et v\u00e4hemalt praegu paigale j\u00e4\u00e4da plaanijad seda ka p\u00e4riselt teeksid? Noored vajavad \u00fchtset kohalikku haridus- ja t\u00f6\u00f6teed, mis \u00fchendaks tervikuks taseme\u00f5ppe kutse- v\u00f5i k\u00f5rgkoolis, praktika, esimese t\u00f6\u00f6koha, n\u00f5ustamise ja karj\u00e4\u00e4riv\u00e4ljavaated. Oluline on laiendada tasandus\u00f5pet nii puuduliku keeleoskuse kui ka muude vajalike teadmiste ja oskuste parandamiseks. Esimene t\u00f6\u00f6koht ja taskukohane eluase tuleb siduda \u00fchtseks stardipaketiks. Lisaks vajavad noored toimivat avalikku ruumi, mis toetab omaalgatust, kultuuri ja eneseteostust.<\/p>\n
Omavalitsused, riik ja t\u00f6\u00f6andjad peavad \u00fchiselt l\u00e4bi m\u00f5tlema, kuidas toetada Ida-Virumaa noorte iseseisva elu algust terviklikult ja milliseid vahendeid selleks kasutada.<\/p>\n
Haprad kogukonnad\u00a0vajavad eestvedajaid<\/p>\n
Senine kogemus n\u00e4itab, et kogukondlikud \u00fchisalgatused on Ida-Virumaal hapramad kui mujal Eestis. K\u00fcsitlusest selgub siiski, et inimesed on valmis siingi teisi aitama. \u00dcle poole elanikest on aidanud naabreid v\u00f5i kogukonnaliikmeid vabatahtlikult ja spontaanselt.<\/p>\n
Organiseeritud vabatahtlikus tegevuses v\u00f5i kodaniku\u00fchendustes l\u00f6\u00f6b kaasa aga poole v\u00e4hem inimesi. See t\u00e4hendab, et inimeste valmidus \u00fcksteist toetada ei kasva piisavalt sageli p\u00fcsivaks \u00fchistegevuseks. \u00a0Ida-Virumaa erip\u00e4rana on maakond sisemiselt v\u00e4ga erinev: ka kohalik aktiivsus, usaldus ja probleemid on piirkonniti erinevad (vt joonis 2).<\/p>\n
Selleks, et isiklikust abistamisest s\u00fcnniks avalik \u00fchistegevus, tuleb toetada neid, kes on valmis seda algatama ja vedama. Ida-Virumaal on v\u00e4he kogenud eestvedajaid ja nemadki on sageli \u00fclekoormatud. Alustavaid eestvedajaid paneb muretsema projektitoetustega kaasnev suur vastutus \u2013 eba\u00f5nnestumisega v\u00f5ivad kaasneda rahalised kohustused. Seep\u00e4rast vajavad uued algatused v\u00e4ikese riskiga starditoetusi ja lihtsaid mikrotoetusi, millega ei kaasne tagasin\u00f5udmise hirmu. Samuti on vaja p\u00fcsivamat tuge, et hoida kogukondlikke eestvedajaid ja kasvatada j\u00e4relkasvu.<\/p>\n
Joonis 2 n\u00e4itab nende vastajate osakaalu (%), kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud mitteformaalses kogukondlikus vastastikuses abis (“osaleb kogukonnas”), organiseeritumates kohalikes \u00fchistegevustes (“osaleb kodaniku\u00fchiskonnas”), \u00fches v\u00f5i mitmes vaba\u00fchenduses ning taotlenud raha \u00fchenduse v\u00f5i ettev\u00f5tmise jaoks, v\u00f5rrelduna soo, piirkonna, emakeele, vanuser\u00fchma ja hariduse l\u00f5ikes.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rikas t\u00f6\u00f6 ja \u00f5ppimine<\/p>\n
Kaks kolmandikku idavirulastest arvab, et k\u00e4imasolevad majandusmuutused halvendavad nende v\u00f5imalusi leida tulevikus sobiv t\u00f6\u00f6. Praegused t\u00f6\u00f6tajad on oma t\u00f6\u00f6kohaga enamasti rahul.<\/p>\n
Idavirulaste silmis iseloomustab head ja v\u00e4\u00e4rikat t\u00f6\u00f6d eesk\u00e4tt turvalisus. See t\u00e4hendab kindlust, et t\u00f6\u00f6koht s\u00e4ilib, kolleegid toetavad ja t\u00f6\u00f6 ei ohusta tervist. Oluline on ka v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida kaasa t\u00f6\u00f6korralduses ning s\u00e4ilitada t\u00f6\u00f6 ja eraelu tasakaalu. Seega ei motiveeri inimesi aega leidma ja uute oskuste \u00f5ppeks pingutama mitte igasugune t\u00f6\u00f6 ja huupi \u00fcmber\u00f5pe, vaid v\u00e4ljavaade saada v\u00e4\u00e4rikas t\u00f6\u00f6koht.<\/p>\n
(Tulevase) t\u00f6\u00f6koha turvalisust aitab suurendada s\u00fcsteemne mentorlus. Toetama peaks koolitajaid ja \u00f5ppeprogramme, mis v\u00f5imaldavad \u00f5ppida t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. Samuti tuleb motiveerida t\u00f6\u00f6andjaid \u00f5ppimist v\u00e4\u00e4rtustama, sidudes n\u00e4iteks toetuste saamise t\u00f6\u00f6tajate koolitamisega.<\/p>\n
Meie varasemad andmed n\u00e4itavad, et piirkonna ettev\u00f5tjad suhtuvad t\u00f6\u00f6tajate pikaajalisse \u00f5ppesse skeptiliselt. Kolmandik ettev\u00f5tjaid eeldab, et juba t\u00f6\u00f6l olev t\u00f6\u00f6taja leiab ise aja ja vahendid oskuste t\u00e4iendamiseks. Alles seej\u00e4rel ollakse valmis arutama ametik\u00f5rgendust ja palgat\u00f5usu. Viljakas on toetada ettev\u00f5tlusega alustamist, sest nii saab inimene endale ise sobiva t\u00f6\u00f6koha luua. Pealegi on huvi ettev\u00f5tluse vastu piirkonnas arvestatav.<\/p>\n
Huvi ettev\u00f5tluse vastu<\/p>\n
K\u00fcsitluse j\u00e4rgi tegeleb praegu ettev\u00f5tlusega, sealhulgas f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana, umbes 13 protsenti Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6ealisest elanikkonnast. Huvi on aga m\u00e4rksa suurem: ettev\u00f5tlusega plaanib alustada kolmandik 18\u201334-aastastest ja kuuendik 35\u201354-aastastest idavirulastest. Alustamiseks vajavad nad eesk\u00e4tt sobivaid ruume ja koolitusi.<\/p>\n
Enamikul vastajatest puudus selge \u00e4riidee. Pigem soovitakse katsetada, mis v\u00f5iks sobida ja millele leiduks turgu. N\u00e4iteks mainisid paljud vastajad v\u00f5imaliku valdkonnana korduvalt sotsiaalt\u00f6\u00f6d. Vananeva elanikkonnaga piirkond vajabki mitmesuguseid teenuseid, seega turuni\u0161\u0161e leiduks. K\u00fcsitluse j\u00e4rgi tahaks paljud noored\u00a0 luua oma firmat ka\u00a0inseneeria\u00a0valdkonnas. Kui siduda inseneri\u00f5pe ettev\u00f5tluskogemusega, annaks see seega noortele lisamotivatsiooni.<\/p>\n
Ida- Virumaa kui Eesti tasakaalustatud arengu kriitiline juhtum<\/p>\n
Ida-Virumaad tajuti pikalt sisemise v\u00f5\u00f5rana, keda on v\u00f5imalik ignoreerida. \u00d5iglase \u00dclemineku Fondi (\u00d5\u00dcF) investeeringud ja t\u00e4helepanu t\u00f5stsidmaakonna taas fookusesse. Seda ei tehtud enam pelga kummalisuse v\u00f5i probleemsuse, vaid varjatud arengupotentsiaali t\u00f5ttu.<\/p>\n
Fond suunas ettev\u00f5tetesse hulga investeeringuid. K\u00f5rgkoolid avasid uued \u00f5ppekavad ja t\u00f6\u00f6d alustas terve rida teadusr\u00fchmi, mille m\u00f5te on turgutada kohalikku innovatsiooni \u00f6kos\u00fcsteemi. Piirkondlikud algatused toetasid kogukondade tegevust miljonite eurodega. Sellise t\u00f6\u00f6 viljad on pikaajalised. K\u00f5rgkoolis kestab \u00f5pe kolm kuni viis aastat, uute tehnoloogiate arendamine n\u00f5uab veelgi rohkem aega. \u00d5\u00dcF algatas k\u00fcll palju olulist, kuid \u00f5hku j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus: mis saab siis, kui rahastus l\u00f5peb?<\/p>\n
Uue riigiplaani koostamisel on tunda, et \u00d5\u00dcF-i perioodi l\u00f5ppedes raugeb ka Ida-Virumaale osutatud erit\u00e4helepanu. Planeeritav nn mitmekeskuselise Eesti algatus p\u00fc\u00fcab suunata investeeringud v\u00e4ljapoole Harjumaad. See on iseenesest tunnustamisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Aruteludest j\u00e4\u00e4b aga k\u00f5lama \u00fcoge, m\u00f5te, et probleemseid \u00e4\u00e4realasid leidub mujalgi ja Ida-Virumaa pole kuidagi eriline. T\u00f5si, hoolt ja t\u00e4helepanu vajavad nii Valga-, V\u00f5ru- ja Hiiumaa kui ka k\u00f5ik teised maakonnad. Ometi ei piirdu Ida\u2011Virumaa erip\u00e4ra pelgalt keele ja kultuuri erinevustega, vaid h\u00f5lmab ka piirkonna sotsiaalmajanduslikke erijooni.\u00a0<\/p>\n
Kui panustame Ida-Virumaa mitmekesisusse ja \u00fchiskondlikku kerksusse, pakub see n-\u00f6 keti vastupidavuse “teenust” kogu Eestile. Kujutluspilt tuleviku t\u00f6\u00f6stusmaastikust, kuhu kerkib m\u00f5ni \u00fcksik tehas, mis on sunnitud\u00a0 t\u00f6\u00f6j\u00f5udu v\u00e4rbama\u00a0mujalt maailmast, sest omade “v\u00e4\u00e4rindamine” on eba\u00f5nnestunud, meenutab ehmatavalt palju seda, mis juhtus 1950ndatel.\u00a0<\/p>\n
Kui\u00a0piirkonda\u00a0toetada\u00a0ja sihip\u00e4raselt arendada, saab sellest kasu kogu Eesti. Suunates Ida-Virumaale ja ka teistele idapiiri\u00e4\u00e4rsetele aladele lisaressursse, loob see t\u00e4iendava\u00a0vastupidavuse\u00a0ja kriisikindluse n\u00e4ol lisandv\u00e4\u00e4rtust tervele riigile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateadlaste eestvedamisel toimus t\u00e4navuse aasta alguses suur Ida-Virumaa elanike k\u00fcsitlus, et saada aimu inimeste tulevikuootustest ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244112,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,96513,31,32,21,2522,36537,96514,28,29,96517,19,96511,5779,25,13189,13184,96512,84288,6537,23,24,22,96516,20,96515,4213,30],"class_list":["post-244111","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus-ida-virumaal","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ida-virumaa","tag-ida-virumaa-tulevik","tag-kogukondlikud-algatused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mitmekeskuseline-eesti","tag-news","tag-noorte-valjaranne","tag-oiglase-ulemineku-fond","tag-populaarseimad-lood","tag-regionaalareng","tag-regionaalpoliitika","tag-sotsiaalmajanduslik-areng","tag-tervisekaitumine","tag-toohoive","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-umberope-ja-haridus","tag-uudised","tag-vaarikas-too","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244111"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244111\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244111"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244111"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}