Liisa Pakosta k\u00e4e all valmis plaan<\/a>, et s\u00fcsteemi kokkukukkumise v\u00e4ltimiseks v\u00f5iks pankrotihaldurid asendada ametnikega ja osas menetlustes h\u00fcvitada halduri tasu riigieelarvest. Arutelu on j\u00f5udnud juba uue maksu, maksej\u00f5uetusmaksu, ideeni.<\/p>\nVarjatud maksej\u00f5uetuse maht<\/p>\n
S\u00f5nast “julgeolek” on saanud poliitiline v\u00f5lus\u00f5na. Kui probleem kuulutatakse julgeolekuk\u00fcsimuseks, muutub uute ametite, uute kulude ja uute maksude \u00f5igustamine justkui iseenesestm\u00f5istetavaks.<\/p>\n
Paneme arvud proportsiooni. Mullu j\u00e4i v\u00f5lausaldajatel varatute maksej\u00f5uetute ettev\u00f5tete t\u00f5ttu saamata ligi 74 miljonit eurot. Eesti SKP oli samal ajal 41,6 miljardit eurot. 74 miljonit eurot on suur raha iga ettev\u00f5tja jaoks, kuid see on alla 0,2 protsendi SKP-st. Sisejulgeoleku ohuks ei saa seda automaatselt nimetada.<\/p>\n
Varjatud maksej\u00f5uetuse mahuks hindab maksej\u00f5uetuse teenistus koguni 18 miljardit eurot, mis on ligi pool Eesti SKP-st. Veel mais r\u00e4\u00e4kis sama teenistus riigikogu majanduskomisjonis 6,4 miljardist eurost. Kahe kuuga kasvas hinnang ligi kolm korda. Selline arv ei saa olla lihtsalt v\u00e4ide, vaid selle taga peab olema avalik ja kontrollitav metoodika. Kui hinnang vastab tegelikkusele, siis on tegemist Eesti majanduse jaoks erakordselt t\u00f5sise probleemiga ning meid on ees ootamas palju suurem probleem kui see, kes t\u00e4pselt viib l\u00e4bi pankrotimenetlusi. Kui ei vasta, ei saa sellele rajada uusi makse ega ulatuslikke reforme.<\/p>\n
Pankrot on turumajanduse t\u00f6\u00f6riist, mitte selle rike. Maksej\u00f5uetu ettev\u00f5te peabki tegevuse l\u00f5petama, et raha, oskused ja inimesed saaksid edasi liikuda. Ausale ettev\u00f5tjale annab pankrot v\u00f5imaluse kogemuse v\u00f5rra rikkamana uuesti alustada.<\/p>\n
Varatu ettev\u00f5te ei ole veel iseenesest pettus. See v\u00f5ib olla lihtsalt eba\u00f5nnestumine. Pettus on see, kui keegi t\u00fchjendab ettev\u00f5tte tahtlikult varast, j\u00e4tab v\u00f5lad maksmata ja kaob. Probleem ei ole pankrot, vaid see, et pettur p\u00e4\u00e4seb. Ta j\u00e4tab endast maha t\u00fchja kesta, v\u00f5lausaldajad j\u00e4\u00e4vad rahast ilma ja tema alustab j\u00e4rgmise firmaga otsast.<\/p>\n
“Loomulikult j\u00e4etakse avaldus tihti esitamata ja nii j\u00e4\u00e4bki v\u00f5imalik \u00f5igusrikkumine uurimata.”<\/p>\n
Miks petturini ei j\u00f5uta? Sest v\u00f5lausaldaja, kes tahab pankrotti v\u00e4lja kuulutada, peab maksma sadu eurosid riigil\u00f5ivu ja teenistuse enda andmetel keskmiselt 4700 eurot deposiiti, selleks, et suure t\u00f5en\u00e4osusega mitte sentigi tagasi saada. Loomulikult j\u00e4etakse avaldus tihti esitamata ja nii j\u00e4\u00e4bki v\u00f5imalik \u00f5igusrikkumine uurimata.<\/p>\n
See probleem ei vaja uut ametit ega uut maksu, piisaks, kui riik h\u00fcvitaks varatutes menetlustes pankrotihalduri m\u00f5istliku miinimumtasu. See eemaldaks suurima takistuse menetluse alustamisel ja selle lahenduse maksumust on v\u00f5imalik hinnata. Niisiis on suurim takistus petturite leidmisel riigi enda kehtestatud menetluskulu, aga lahenduseks pakutakse uut ametit, terve kutseala riigistamist ja uusi makse. H\u00e4mmastav!<\/p>\n
Pankrotihaldurite asendamine ametnikega on hoopis teisest ooperist. Ministeerium kirjutab ise oma kavatsuses, et selle lahenduse negatiivne m\u00f5ju ja riskid on v\u00e4ga suured: \u00fcleminekukulud, p\u00fcsiv palgakulu, IT-arendused ja ruumid. Mitu miljonit eurot see maksma l\u00e4heb? Keegi ei tea, sest arvutusi pole \u00fcldse tehtud.<\/p>\n
Riik ei saaks olla s\u00f5ltumatu<\/p>\n
On veel \u00fcks k\u00fcsimus. Pankrotimenetluses on riik maksuv\u00f5la kaudu sageli ise \u00fcks suuremaid v\u00f5lausaldajaid. Praegu on pankrotihaldur seaduse j\u00e4rgi s\u00f5ltumatu kutseala esindaja. Kui sama t\u00f6\u00f6d hakkab tegema riigiametnik, siis kuidas saab tema s\u00f5ltumatus olla k\u00f5igi menetlusosaliste silmis sama veenev, kui tema t\u00f6\u00f6andjal on menetluses oma rahaline huvi?<\/p>\n
Riigistamise p\u00f5hjenduseks tuuakse, et s\u00fcsteem on osaliselt korrumpeerunud. N\u00e4iteks hiljuti m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi pankrotihaldur, kes omastas ehitusettev\u00f5tte raha. See n\u00e4ide t\u00f5estab tegelikult vastupidist, j\u00e4relevalve toimis ja kuritegu avastati. Ametnik ei ole olemuselt ausam kui s\u00f5ltumatu haldur.<\/p>\n
Krediidiriski juhtimine on turumajanduses ettev\u00f5tja enda vastutus. Eestis on inimeste ja ettev\u00f5tete tausta uurimine \u00fcks maailma lihtsamaid: \u00e4riregister, Inforegister, Teatmik, sotsiaalmeedia, \u00fchised tuttavad. Kahtluse korral k\u00fcsi ettemaksu v\u00f5i j\u00e4ta riskantne tehing tegemata.<\/p>\n
K\u00f5lab lihtsalt, aga praktikas on iga olukord erinev. Ettev\u00f5tja on loomult optimist, muidu ta ettev\u00f5tja polekski. Ta usub tehingusse, partnerisse, homsesse p\u00e4eva ja just sellest usust s\u00fcnnivad t\u00f6\u00f6kohad ning maksutulu, millest riik elab.<\/p>\n
Vahel maksab optimism valusalt k\u00e4tte. See ongi risk, mille ettev\u00f5tja v\u00f5tab enda, mitte maksumaksja kanda. Ametnik, kes pole kunagi kellegi palka maksnud ega oma vara m\u00e4ngu pannud, n\u00e4eb samas riskis eelk\u00f5ige rikkumist. Tema esimene refleks on viibutada n\u00e4ppu ja luua uus reegel. Ettev\u00f5tlik meel v\u00e4\u00e4rib aga m\u00f5istmist ja tunnustust, mitte n\u00e4puviibutust.<\/p>\n
Riigi \u00fclesanne on muuta aus ettev\u00f5tlus lihtsaks ja pettus kalliks. Varatutes menetlustes tuleb h\u00fcvitada pankrotihalduri m\u00f5istlik miinimumtasu, et \u00fckski v\u00f5imalik pettus ei j\u00e4\u00e4ks uurimata ainult sellep\u00e4rast, et menetlus on liiga kallis. Samuti tuleb anda pankrotikuritegude uurimisele rohkem j\u00f5udu, sest just sinna need menetlused liiga sageli toppama j\u00e4\u00e4vad, tuleb rakendada j\u00e4rjekindlalt \u00e4rikeeldu, panna petturfirmade juhatuse liikmed \u00f5igusrikkumiste eest p\u00e4riselt vastutama ja j\u00f5ustada pankrotiavalduse esitamise kohustus. Iga \u00fchiskondlik probleem ei peaks l\u00f5ppema sama retseptiga, et loome uue ameti ja kehtestame uue maksu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pankrotihaldur on seaduse j\u00e4rgi s\u00f5ltumatu kutseala esindaja. Kui sama t\u00f6\u00f6d hakkab tegema riigiametnik, siis kuidas saab tema s\u00f5ltumatus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244156,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,1319,31,32,21,28,29,17842,78549,19,7185,13740,25,23,24,22,20,30,3293,14657],"class_list":["post-244155","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maksejouetus","tag-maksejouetuse-teenistus","tag-news","tag-pankrot","tag-pankrotimenetlus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-volad","tag-volgnikud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117037325637206267","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244155","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244155"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244155\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244155"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244155"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244155"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}