{"id":24452,"date":"2025-10-21T14:41:21","date_gmt":"2025-10-21T14:41:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24452\/"},"modified":"2025-10-21T14:41:21","modified_gmt":"2025-10-21T14:41:21","slug":"solman-kunnas-ja-valge-keegi-ei-sunni-eestis-naisi-sunnitama-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24452\/","title":{"rendered":"Solman, Kunnas ja Valge: keegi ei sunni Eestis naisi s\u00fcnnitama | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Mitte keegi ei sunni Eestis naisi s\u00fcnnitama v\u00f5i s\u00fcnnitamisest loobuma. Riik ei manitse ega k\u00e4suta, vaid p\u00fc\u00fcab luua tingimused ja pakkuda usaldusv\u00e4\u00e4rset informatsiooni, mille toel inimesed saavad oma elu, t\u00f6\u00f6 ja peresuhteid korraldada teadlikult, vabaduses ja kindlustundes, kirjutavad Riina Solman, Leo Kunnas ja Jaak Valge.<\/p>\n

Avalikus arutelus on ruumi eri vaadetele ja kriitikale, kuid riigi institutsiooni esindajal on eriline vastutus, sest tema s\u00f5na on kaalukas mitte ainult isikliku seisukoha, vaid ka ametliku positsiooni m\u00f5ttes.<\/p>\n

Kui soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemise volinik Christian Veske kirjutab rahvastikuk\u00fcsimustest ja perepoliitikast, eeldab avalikkus, et tema v\u00e4ited on t\u00e4psed, tasakaalukad ja faktiliselt p\u00f5hjendatud. Eriti siis, kui ta ei maini, et tegemist on tema isikliku seisukohaga.<\/p>\n

Veske v\u00e4idab arvamusloos “Miks noored ei s\u00fcnnita ja miks see pole olemuslik kriis”<\/a>, et sotsiaalministeeriumis valminud perepoliitika anal\u00fc\u00fcs seostuvat d\u00fcstoopiaga, “kus naised peavad k\u00e4su peale riigi h\u00fcvanguks s\u00fcnnitama hakkama”.<\/p>\n

Selline s\u00f5nastus on t\u00f6\u00f6 tegelikku sisu moonutav. \u00dckski riiklik anal\u00fc\u00fcs ega poliitikasoovitus ei ole sellist m\u00f5tet sisaldanud. Sotsiaalministeeriumi perepoliitika anal\u00fc\u00fcs<\/a> on teadmusp\u00f5hine t\u00f6\u00f6, mille eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, miks on Eestis s\u00fcndivate arv laste praegu \u00fcle kahe korra v\u00e4iksem kui iseseisvuse taastamise aegu ja j\u00e4\u00e4b paljudes peredes soovitust v\u00e4iksemaks, millised on inimeste otsuste taga olevad tegurid ning kuidas riik saaks paremini toetada peresid, kes lapsi soovivad.<\/p>\n

Eesti perepoliitika ei p\u00f5hine k\u00e4sul, vaid vabal tahtel. Teame, et enamik noori Eestis soovib endale peret ja lapsi ning lapsi soovitakse rohkem, kui tegelikkuses s\u00fcnnib. Anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk ei ole kellelegi ette kirjutada, mitu last ja millal keegi peaks saama, vaid tagada, et perede ja laste toetamine oleks \u00f5iglane, k\u00fcllaldane, j\u00e4rjepidev ja inimlik. Riigi roll on luua v\u00f5imalused, toetada, aga mitte k\u00e4skida.<\/p>\n

Ekslik on Veske kombel v\u00e4ita, et riik kavandab mingit “s\u00fcnnitusprogrammi”. Ent arvestades s\u00fcndimuse langust Eestis rekordmadalale, on riigi kohus rahulikult ja teadmusp\u00f5hiselt selgitada, kuidas tagada, et Eesti oleks hea paik elamiseks ja laste kasvatamiseks, kus oleksid v\u00f5rdsed eneseteostusv\u00f5imalused nii neil, kes soovivad rohkem lapsi, kui ka neil, kes lapsi ei soovi. See ei t\u00e4henda “v\u00f5idujooksu s\u00fcndide arvu” \u00fcle, nagu Veske v\u00e4idab, vaid inimeste soovide arvestamist ja \u00fchiskonna sisemist tugevust.<\/p>\n

Veske viitab oma loos teadlaste Corey J. A. Bradshaw’ ja Shana M. McDermotti uurimist\u00f6\u00f6le, mille p\u00f5hjal v\u00e4idetakse, et v\u00e4iksem rahvaarv ei pruugi olla probleem. See viide ei ole asjakohane, sest tegemist on keskkonna- ja kliimateadlastega, kelle anal\u00fc\u00fcs ei tegele rahvastikuprotsesside endi d\u00fcnaamikaga ega p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu v\u00e4iksemate \u00fchiskondade kestlikkusele.<\/p>\n

“Praeguse s\u00fcndimuse j\u00e4tkumisel ei peatu Eesti rahvaarvu v\u00e4henemine ka siis, kui see muutub sarnaseks Luksemburgi v\u00f5i Islandiga.”<\/p>\n

Rahvaarvu v\u00e4henemise puhul ei oma t\u00e4htsust selle suurus konkreetsel ajahetkel. Kahtlemata on v\u00f5imalik \u00fchiskonnana toime tulla ka praegusest m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksema rahvaarvu juures, kuid Veske ei ole m\u00f5istnud peamist: praeguse s\u00fcndimuse j\u00e4tkumisel ei peatu Eesti rahvaarvu v\u00e4henemine ka siis, kui see muutub sarnaseks Luksemburgi v\u00f5i Islandiga, sest iga j\u00e4rgnev p\u00f5lvkond saab olema eelmisest v\u00e4hemalt viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksem. Kahe p\u00f5lvkonna v\u00f5rdluses t\u00e4hendab see v\u00e4henemist v\u00e4hemalt 40 protsenti. Edasi v\u00f5ib iga\u00fcks ise arvestada.<\/p>\n

Seep\u00e4rast ei saa Bradshaw’ ja McDermotti j\u00e4reldusi v\u00f5tta rahvastikupoliitika p\u00f5hialusena ega kasutada neid v\u00e4itena, et Eesti ei peaks s\u00fcndimuse languse p\u00e4rast muretsema. Nende t\u00f6\u00f6 on v\u00f5ib-olla huvitav panus globaalsesse keskkonnadiskursusesse, kuid ei aita kuigiv\u00f5rdki Eesti rahvastikupoliitika otsuste tegemisel.<\/p>\n

Me tunnustame k\u00f5iki, kes arutelus osalevad, ka Christian Vesket, sest rahvastikupoliitika on oluline ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine teema. Meil on hea meel, et viimaks ometi on perepoliitika j\u00f5udnud avaliku arutluse keskmesse. Ent kui s\u00f5ltumatu riikliku institutsiooni juht osaleb avalikus debatis, tuleb tal olla eriti hoolikas, et tema isiklikku s\u00f5nav\u00f5ttu ei loetaks tema juhitud asutuse ametlikuks hinnanguks teise riigiasutuse t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

Mitte keegi ei sunni Eestis naisi s\u00fcnnitama v\u00f5i s\u00fcnnitamisest loobuma. Riik ei manitse ega k\u00e4suta, vaid p\u00fc\u00fcab luua tingimused ja pakkuda usaldusv\u00e4\u00e4rset informatsiooni, mille toel inimesed saavad oma elu, t\u00f6\u00f6 ja peresuhteid korraldada teadlikult, vabaduses ja kindlustundes. Just seda t\u00e4hendab kestlikkus ja hooliv riik 21. sajandi Eestis.<\/p>\n

Me ei vaja \u00fchegi h\u00e4\u00e4leka v\u00e4hemuse poolt konstrueeritud rindejoont, kus \u00fchel pool oleks n\u00e4iteks seksuaalv\u00e4hemuste ja feministide agressiivne osa ning teisel pool need, kes p\u00f6\u00f6ravad rohkem t\u00e4helepanu meie \u00fchiskonna tulevikule. Me oleme k\u00f5ik Eesti \u00fchiskonna liikmed, kellele on oluline nii olevik kui tulevik. Me soovime, et edaspidises arutelus ka sellest eeldusest l\u00e4htutaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitte keegi ei sunni Eestis naisi s\u00fcnnitama v\u00f5i s\u00fcnnitamisest loobuma. Riik ei manitse ega k\u00e4suta, vaid p\u00fc\u00fcab luua…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24453,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,5207,37,33,35,34,36,31,32,21,8888,28,29,4801,19,3831,25,1321,13592,3830,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24452","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-christian-veske","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaak-valge","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-leo-kunnas","23":"tag-news","24":"tag-perepoliitika","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rahvastik","27":"tag-riina-solman","28":"tag-sundimus","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24452","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24452"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24452\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24452"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24452"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24452"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}