Eesti s\u00f5lmis Euroopa Komisjoniga SAFE (Security Action for Europe) rahastuslepingu, mille alusel saab riik kuni 2,34 miljardit eurot pikaajalist laenu riigikaitse investeeringuteks. Laenu abil viiakse kiiremini ellu kaitseministeeriumi kavandatud v\u00f5imearendused.<\/p>\n
Euroopa julgeolekuolukord eeldab, et liikmesriigid suurendavad kiiresti oma kaitsev\u00f5imet ning samaaegselt kasvatab Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stus oma tootmisv\u00f5imekust. Eesti on otsustanud suunata l\u00e4hiaastatel riigikaitsesse igal aastal \u00fcle viie protsendi SKP-st, mis v\u00f5imaldab ellu viia arengukavades kavandatud kaitseinvesteeringud senisest kiiremas tempos ja suuremas mahus.\u00a0<\/p>\n
“SAFE laenu kasutamine on m\u00f5istlik viis kaitsev\u00f5ime tugevdamise rahastamiseks. Euroopa Liit saab suure emitendina laenata soodsamatel tingimustel kui Eesti, mis aitab hoida kokku intressikulusid,” \u00fctles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja\u00a0Janno Luurmees.\u00a0<\/p>\n
Riigikassa juhi s\u00f5nul v\u00f5imaldab laenu 45-aastane t\u00e4htaeg jagada tagasimaksed pikema aja peale. “V\u00f5lakohustuste v\u00f5tmisel on kasulik kombineerida erinevaid instrumente, allikaid ja t\u00e4htaegu, et saada v\u00f5imalikult soodsaid tingimusi. Nii saame teha vajalikud investeeringud riigikaitsesse ja v\u00e4hendada koormust l\u00e4hiaastate riigieelarvetele,” lisas ta.\u00a0<\/p>\n
SAFE on osa Euroopa Liidu ReArm Europe paketist, mille eesm\u00e4rk on kiirendada kaitsev\u00f5ime tugevdamist. Euroopa Liit kaasab mehhanismi kaudu kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot ning annab saadud vahendid liikmesriikidele pikaajaliste laenudena kaitseinvesteeringuteks.\u00a0<\/p>\n
Kaitseministeeriumi kaitsev\u00f5ime asekantsler\u00a0Kadri Peeters \u00fctles, et kiiresti muutuv julgeolekuolukord Euroopas n\u00f5uab kogu alliansilt rohkem kaitset ja kiiremat tegutsemist.<\/p>\n
“Eesti ajalooline otsus suunata riigikaitsesse igal aastal \u00fcle viie protsendi SKP-st koos Euroopa Liidu SAFE laenumehhanismiga v\u00f5imaldab meil NATO kaitseplaanides ja meie arengukavades ette n\u00e4htud kriitilisi investeeringuid ellu viia m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiremas tempos ja suuremas mahus,” \u00fctles Peeters, kelle s\u00f5nul tehakse l\u00e4hiaastatel mastaapseid hankeid, millel on otsene m\u00f5ju Eesti ja kogu regiooni julgeolekule.\u00a0<\/p>\n
SAFE mehhanismi \u00fcks tingimus on \u00fchishangete korraldamine. Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stuse tootmisv\u00f5ime arendamise julgustamiseks peab v\u00e4hemalt 65 protsenti hangitavate toodete l\u00f5ppkomponentidest p\u00e4rinema Euroopa Liidust.\u00a0<\/p>\n
Kaitseministeerium kasutab SAFE laenu muuhulgas \u00f5hukaitse tugevdamiseks, militaars\u00f5idukite, suurt\u00fckim\u00fcrskude ja muu laskemoona soetamiseks ning Ukraina toetamiseks mehitamata \u00f5hus\u00f5idukitega.\u00a0<\/p>\n
Eesti esitas Euroopa Komisjonile SAFE laenu l\u00f5pliku taotluse ehk kaitset\u00f6\u00f6stuse investeerimiskava 2025. aasta novembris. Selle alusel tehtavad hanked ja tarned peavad olema ellu viidud hiljemalt 2030. aastal.\u00a0<\/p>\n
Eesti on varem laenanud 230 miljonit eurot Euroopa Komisjoni TERA rahastust tagasiulatuvalt valitsuse 2020. aasta erakorraliste kulude rahastamiseks Covid-19 epideemia m\u00f5ju leevendamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti s\u00f5lmis Euroopa Komisjoniga SAFE (Security Action for Europe) rahastuslepingu, mille alusel saab riik kuni 2,34 miljardit eurot…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244610,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,19530,1013,4624,60352],"class_list":["post-244609","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-laenamine","tag-rahandusministeerium","tag-riigikaitse","tag-safe-laen"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117041458397779370","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244609"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244609\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244610"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244609"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244609"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244609"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}