Pikka aega on peetud iseenesestm\u00f5istetavaks, et linnaelanikud koormavad keskkonda m\u00e4rksa v\u00e4hem kui maainimesed, sest linlased kasutavad \u00fchistransporti ja elavad sageli kortermajades. V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et see eeldus ei pea kogu Euroopas paika ning asjade tegelik seis s\u00f5ltub otseselt riigist ja elanike j\u00f5ukusest.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi taga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadlased \u00fches Islandi ja Norra kolleegidega. Nad uurisid 29 Euroopa riigi elanike tarbimisharjumusi ja nendest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ajavahemikus 1994 kuni 2020.<\/p>\n
Peaaegu kogu uuritud perioodi v\u00e4ltel \u00fcletasid eurooplaste heitkogused taset, mis on vajalik globaalse soojenemise hoidmiseks alla pooleteise v\u00f5i kahe kraadi piiri. Ainsaks erandiks olid m\u00f5nede Ida-Euroopa riikide, n\u00e4iteks Rumeenia ja Bulgaaria maapiirkondade elanikud, kelle tarbimine mahtus napilt kliimaeesm\u00e4rkide raamidesse.<\/p>\n
Geograafilist jaotust vaadates selgus, et L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Euroopas saastavad linnaelanikud keskkonda t\u00f5epoolest v\u00e4hem kui maaelanikud. Ida- ja L\u00f5una-Euroopas on aga olukord vastupidine, sest suurem on just linnaelanike igap\u00e4evasest tarbimisest tulenev s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg.<\/p>\n
N\u00e4htuse taga on tants elukorralduse ja rahakoti paksuse \u00fcmber. Ida- ja L\u00f5una-Euroopa linnades teenivad ning kulutavad inimesed maaelanikega v\u00f5rreldes m\u00e4rksa rohkem. Samuti elatakse linnades sageli v\u00e4iksemates leibkondades, mis kergitab kohe ka tarbimist ja heitkoguseid \u00fche inimese kohta. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa maaelanikud kulutavad aga linlastest enam raha isiklikule transpordile ja kodusele energiale.<\/p>\n
Helgema noodina n\u00e4itab statistika, et ajapikku hakkavad Euroopa linna- ja maaelanike s\u00fcsinikujalaj\u00e4lgede erinevused tasapisi v\u00e4henema. Vahe ei kahane mitte niiv\u00f5rd maaelanike suurenenud saastamise t\u00f5ttu, vaid eesk\u00e4tt p\u00f5hjusel, et n\u00e4iteks Ida- ja L\u00f5una-Euroopa linnades on heitkogused hakanud kiiremini langema.<\/p>\n
Paraku v\u00f5ib n\u00e4ha ka ohum\u00e4rke: L\u00e4\u00e4ne-Euroopa linnaelanike s\u00fcsinikut\u00f5husus on hakanud viimasel ajal langema. Teisis\u00f5nu kipuvad tiheda asustusega kaasnevad keskkonnaeelised aegamisi kaduma. Teadlaste s\u00f5nul viitab see t\u00f5siasjale, et kuigi tehnoloogia areneb ning muutub rohelisemaks, nullib sageli majanduskasvust tulenev j\u00e4rjest suurem tarbimine need loodetud saavutused lihtsalt \u00e4ra.<\/p>\n
Uuringu autorid r\u00f5hutavad seet\u00f5ttu, et riiklikke poliitikaid kujundades tuleb arvestada majanduskasvu varjuk\u00fclgedega. N\u00e4iteks soovitavad nad kaaluda k\u00f5rgemaid makse lennureisidele v\u00f5i fossiilk\u00fctustele kehtivate toetuste kaotamist.<\/p>\n