{"id":244635,"date":"2026-08-05T06:51:12","date_gmt":"2026-08-05T06:51:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244635\/"},"modified":"2026-08-05T06:51:12","modified_gmt":"2026-08-05T06:51:12","slug":"kalleim-elav-kunstnik-meil-ja-mujal-kui-suur-on-kaasaegse-kunsti-turusektor-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/244635\/","title":{"rendered":"Kalleim elav kunstnik meil ja mujal: kui suur on kaasaegse kunsti turusektor? | Kunst"},"content":{"rendered":"

Eestis kuulub elus oleva kunstniku m\u00fc\u00fcgirekord[1]<\/a>\u00a02026. aasta kevade seisuga Tiit P\u00e4\u00e4sukese (s. 1941) maal-assamblaa\u017eile “Rahvariie III (Mustjala ainetel)” (1989, \u00f5li l\u00f5uendil, m\u00f5\u00f5tmetes 130 x 120 cm), mille alghind kerkis m\u00f6\u00f6dunud aasta Haus galerii kevadoksjonil tiheda konkurentsi tulemusel 24 000 eurolt 113 000 eurole[2]<\/a>\u00a0(sellele summale lisatakse veel haamritasu oksjonimajale \u2013 vahendamise eest). T\u00e4navune kevadoksjonite hooaeg sellele tulemusele konkurentsi ei pakkunud.<\/p>\n

Tiit P\u00e4\u00e4suke “Rahvariie III (Mustjala ainetel)”. 1989. \u00d5li, l\u00f5uend, 130 x 120 cm. M\u00fc\u00fcdud 133 000 euro eest Haus galerii oksjonil 26.04.2025. Autor\/allikas: Haus galerii<\/p>\n

V\u00f5rdluseks, et kogu maailmas kuulub elava kunstniku hinnarekord ameeriklasele Jasper Johnsile (s. 1930), kelle kontseptuaalse maali “Lipp” (Flag, 1958) eest maksti privaatse tehingu teel 110 miljonit dollarit, ja seda 2010. aastal, mist\u00f5ttu v\u00f5ib selle summa inflatsiooniga tasandades hinnata 162 miljoni dollari suurusj\u00e4rku.[3]<\/a><\/p>\n

Kas see v\u00f5rreldamatute v\u00f5rdlus annab meile mingisugust sisukat teadmist? V\u00f5ib n\u00e4ha paralleele, et m\u00f5lema teose visuaal vihjab rahvuslikkusele. See v\u00f5ib olla kokkusattumus. Niisamuti nagu v\u00f5ib \u00fcks m\u00fc\u00fcgirekord olla v\u00e4ga h\u00f5lpsasti p\u00f5hjendatav, v\u00f5idakse samas m\u00f5ne aspekti rolli selle hinnasildi kujunemises meelevaldselt \u00fcle- v\u00f5i alahinnata. Kunstiturg on pealtn\u00e4ha ratsionaalne alternatiivsete varadega kauplemise m\u00e4ngumaa, kuid ei tasuks alahinnata emotsionaalseid asjaolusid, mis v\u00f5ivad pealtn\u00e4ha paista t\u00e4iesti ebaratsionaalsed. See muudab ka kunstiturust r\u00e4\u00e4kimise ammendamatuks teemaks, sest kunstituru paratamatuks osaks on teatav n-\u00f6 l\u00e4bipaistmatus \u2013 salap\u00e4ra, oletused, m\u00fc\u00fcdid, elitaarsus \u2013 ja sellest t\u00f5ukuv pidev soov m\u00f5ista turu toimemehhanisme.<\/p>\n

T\u00f5siasi on, et kunstituru tegelikke mahte ei tea keegi t\u00e4pselt, ei Eestis ega mujal maailmas. Laias laastus on toimimismustrid ja p\u00f5hjused samad \u2013 lisaks kunsti vahendamisega tegelevatele \u00e4ri\u00fchingutele m\u00fc\u00fcakse kunsti ka otse ateljeedest sularahas v\u00f5i siis eraisikuna l\u00e4bi veebiplatvormide, nagu Ebay, Etsy v\u00f5i meie kodumaine Osta.ee keskkond, kus k\u00e4esoleval hetkel on n\u00e4iteks m\u00fc\u00fcgil \u00fcle 4000 kunstiteose kategoorias \u00fcles pandud eseme.<\/p>\n

T\u00e4navune kevadoksjonite hooaeg<\/p>\n

Ka t\u00e4navusel kevadoksjonite hooajal s\u00fcndisid Eestis siiski mitmed rekordid. Neist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim on naiskunstniku l\u00e4bi aegade k\u00f5rgeima hinnaga avalikul oksjonil m\u00fc\u00fcdud teos. Selleks on Malle Leisi maal “Sandra ja Ch\u00e2teau de Tarascon” (1983), mis m\u00fc\u00fcdi Allee galerii oksjonil 100 000 euro suuruse l\u00f5pphinnaga \u2013 vaid tuhat eurot enam kui oli alghind. Eelnev rekord kuulus Aili Vindile, kelle teose “M\u00e4giaas udus” (1978) eest maksti 2024. aasta kevadoksjonil 65 000 eurot. M\u00f5lemad teosed on autorite loomingus absoluutsed p\u00e4rlid, seega oli m\u00fc\u00fck ootusp\u00e4rane.<\/p>\n

Malle Leis “Sandra ja Ch\u00e2teau de Tarascon”. 1983. \u00d5li l\u00f5uendil, 150 x 150 cm. M\u00fc\u00fcdud 100 000 euro eest Allee galerii kevadoksjonil 10.05.2026. Autor\/allikas: Stanislav Stepa\u0161ko<\/p>\n

Seekordsel kevadoksjonite hooajal annab siiski tooni teatav aktiivsuse jahenemine. Enam pole iseenesestm\u00f5istetav, et l\u00e4bim\u00fc\u00fcgiprotsent on ligikaudu 70. Kahel tuntud oksjonimajal oli l\u00e4bim\u00fc\u00fck t\u00e4navu lausa 34 protsenti ja 52 protsenti, millest j\u00e4medalt rehkendades m\u00fc\u00fcdi suurem osa alghinnaga. Samas on noore kunsti vahendamisele keskendunud oksjonid olnud samade parameetrite osas m\u00e4rksa edukamad. Miks? Vastus sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ib olla nii madalamates ja seega ahvatlevamates alghindades kui ka nende vahendusplatvormide v\u00f5imes mobiliseerida hoopis uut ostjaskonda, kes eelistab osta enda kaasajal loodut.<\/p>\n

Veel on 2026. aasta kevadhooajal silma hakanud, et oksjonitel j\u00e4\u00e4vad praegu m\u00fc\u00fcmata ka tuntud nimed, nagu n\u00e4iteks Eduard Wiiralt, Peeter Mudist, Kaido Ole, Mari Kurismaa jt. See viitab olukorrale, kus kogujad on rahunenud ja pigem oodatakse turule silmapaistvaid \u0161ed\u00f6\u00f6vreid tuntud nimedelt, mitte ei osteta pakutavaid t\u00f6id vaid nime p\u00e4rast. Tehakse teadlikumaid valikuid, mis on ilmselt m\u00e4rk suurenenud kunstiteadlikkusest, kuigi teisalt j\u00e4\u00e4b nii m\u00f5negi teose puhul silma ebam\u00f5istlikult k\u00f5rge alghind, mis \u00fchtegi pakkujat kohale ei meelita. Siiski, alati j\u00e4\u00e4b \u00f5hku v\u00f5imalus, et m\u00f5ni teos leiab samas oksjonimajas ostja p\u00e4rast oksjoni toimumist, privaatse otsepakkumise kaudu.<\/p>\n

Kas kunst ja raha puutuvad kokku?<\/p>\n

Tiit P\u00e4\u00e4sukese hinnarekord pole Eesti kontekstis anomaalia, kuna P\u00e4\u00e4sukese t\u00f6id liigub parajas koguses kohalikul kunstiturul, sealhulgas oksjonitel, kus n\u00e4htub ka t\u00f5usujoones stabiilne hinnakasv viimase \u00fcheksa aasta oksjonitulemuste p\u00f5hjal.[4]<\/a>\u00a0Kuigi P\u00e4\u00e4suke ise leiab idealistlikult, et “kunst ja raha ei puutu kokku”,[5]<\/a>\u00a0on aktiivne kunstiturg siiski kompliment kunstnikule, viidates, et kunstniku nimi on j\u00f5udnud laiema publiku teadvusesse ja tekitanud individuaalseid ostusoove.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla pole turu tagasiside k\u00f5igile kunstnikele vajalik, siiski kuuleb m\u00f5nede kunstnike seast aina rohkem t\u00e4nulikke s\u00f5nu, kui nende loomingu adressaatide hulka on lisaks hindamatutele s\u00f5pradele-p\u00f6idlahoidjatele ja kunstihuvilistest n\u00e4itusek\u00fclastajatele lisandunud ka ostjad (ning l\u00f5puks loodetavasti tekivad ka kogujad).<\/p>\n

N\u00e4iteks nentisid noorema p\u00f5lvkonna maalikunstnike r\u00fchmituse Art!\u0160okk (Seni teadaolevalt Artishoki kunstiblogi ja biennaaliga mistahes seosed puuduvad. \u2013\u00a0Toim.) liikmed oma esimese grupin\u00e4ituse avamise avak\u00f5nes t\u00e4navu kevadel, et ilma “Osta Noort Kunsti” platvormita (Art & Tonic galerii korraldatav veebioksjon. \u2013\u00a0Toim.) oleks nad ehk maalimise sinnapaika j\u00e4tnud \u2013 kui poleks olnud v\u00e4hemalt korra aastas seda t\u00f5uget ja v\u00f5imalust, et ehk keegi soovib nende teostega koos elada ning peab neid ka rahaliselt v\u00e4\u00e4rtuslikeks. \u00dcheks ereda lennuga kunstnikuks sellest r\u00fchmitusest v\u00f5ib pidada Henrik H\u00fcrdenit, kes on praegu vabakutseline kunstnik ja elatub sellest. N\u00e4iteks \u00fche tema maali haamrihind kerkis Vernissage galerii t\u00e4navusel kevadoksjonil 22 000 euro peale.[6]<\/a><\/p>\n

Seega, jah, kunstiturg on t\u00f5esti osa kunstimaailmast ja tegelikkuses ilmselt selle vajalikum osa, isegi kui meil pole alati mugav seda endale tunnistada. Hea kolleeg, galerist Siim Raie s\u00f5nastas hiljuti v\u00e4ga tabavalt, et maailm ei tunne \u00fchtegi rahvusvaheliselt edukat isemajandavat kunstnikku.[7]<\/a>\u00a0Ehk siis \u2013 iga andeka ja rahvusvahelise l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5ime potentsiaaliga kunstniku karj\u00e4\u00e4ris tuleb hetk, mil oma loomingu k\u00f5rvalt \u00fcksinda mitme muu asja korraldamine (n\u00e4itused, kommunikatsioon, m\u00fc\u00fck jne) muutub iseenda karj\u00e4\u00e4ri sabotaa\u017eiks. Selleks aga, et galeriid ja kunstivahendajad laiemalt saaksid kunstniku karj\u00e4\u00e4ri toetada, on kriitilise t\u00e4htsusega mitte pelgalt m\u00fc\u00fck, vaid ka kunstniku loomingu j\u00f5udmine laiema publiku teadvusesse. See on v\u00f5idujooks ajaga, sest paratamatult peame meie siin Eestis rohkem vaeva n\u00e4gema, et j\u00f5uda rahvusvahelise kunstimaailma tsentrisse.<\/p>\n

Tegelikult vaid kunstnike institutsionaalsest populariseerimist\u00f6\u00f6st ja n\u00e4itusetegevusest siin ei piisa. T\u00e4htsatel institutsioonidel on v\u00f5imalik t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata vaid piiratud arvule kunstnikele, k\u00f5igile aupaistet ei jagu. R\u00e4\u00e4kimata ajas m\u00f6\u00f6duvatest n-\u00f6 kuumadest teemadest (n\u00e4iteks hetkel populaarsed uurimisteemad, nagu naiskunstnikud, tehisaru, kehauuringud jms), mis paratamatult teatud kunstnike loominguga paremini haakuvad, kuid teisi rambivalgusest v\u00e4lja j\u00e4tavad. “Nime” tekkimine aga on kunstimaailmas v\u00e4gagi seotud turumehhanismidega.<\/p>\n

Klassikaline n\u00e4ide oleks siin Konrad M\u00e4e (1878\u20131925) ja Kristjan Raua (1865\u20131943) v\u00f5rdlus. Esimese puhul on umbes pooled teosed erak\u00e4tes (ja seega potentsiaalselt kunagi ka turule tagasi tulemas) ning pooled institutsioonides. Fortuuna l\u00e4bi on M\u00e4gi ka \u00fche kirgliku ja j\u00f5uka koguja huviorbiidis (Enn Kunila \u2013\u00a0Toim.), kes korraldab aktiivset populariseerimis- ja uurimist\u00f6\u00f6d ning on v\u00e4gagi huvitatud kunstniku v\u00f5imalikult laialdasest tuntusest. Teise autori puhul on enamik tema teoseid institutsioonides tallel ja seega on tema loomingu populariseerimine paratamatult pidanud ootama oma aega, samal ajal kui kunstipubliku teadvuses h\u00f5ivab koha see andekas, kes on lihtsalt rohkem n-\u00f6 pildis.<\/p>\n

Igale kunstnikule oleks justkui ette n\u00e4htud oma aeg \u2013 kuid see ajaaken v\u00f5ib ka k\u00e4est libiseda, kui puuduvad uudishimulikud silmapaarid, kes kunstnikust ja tema loomingust v\u00f5iksid huvituda. N\u00e4iteks ei ole Kaarel Kurismaa (s. 1939) ega Anu P\u00f5der (1947\u20132013) \u2013 tulenevalt nende tegutsemise ajalisest kontekstist ja ka nende installatiivse loomingu erip\u00e4rast \u2013 olnud avalikul kunstiturul esindatud. Kuid see aeg tuli (Kurismaa sai Kumu retrospektiivi 2018. aastal ja P\u00f5der 2017. aastal. \u2013\u00a0Toim.) ning t\u00e4nu institutsioonide huvile ja t\u00f6\u00f6katele inimestele saavad m\u00f5lemad kunstnikud n\u00fc\u00fcd nautida laiemat rahvusvahelist t\u00e4helepanu. Fakt, et need kaks kunstnikku pole enampakkumistel osalenud, ei t\u00e4henda samas, et nad kunstiturust ja rahast eemal seisaksid. N\u00e4iteks on Temnikova & Kasela galerii osalenud Kurismaa teostega maailma kunstituru tippu kuuluvatel kunstimessidel Art Basel ja Frieze London.[8]<\/a><\/p>\n

Oluliste barj\u00e4\u00e4ride purustamine<\/p>\n

Alates Eesti taasiseseisvumisest on ikka armastatud nentida, et siinne kunstiturg on oksjonilembene. Viimaste aastate arengud on sellegipoolest loonud pinnase kaalukausside tasakaalu muutumiseks. Tekkinud on uued (esindus)galeriid, rohkem on v\u00f5imalusi kunsti osta, aga lisandunud on ka nooremad p\u00f5lvkonnad, kes ise julgemalt enda loomingut sotsiaalmeedias jagavad. Viimased aastad on samuti toonud kaasa aktiivse teadmise, et originaalkunsti omamine koduseintel pole vaid v\u00e4heste privileeg.<\/p>\n

Eestlaste oksjonilembus polegi tegelikult nii arusaamatu n\u00e4htus, sest kunsti esmaostjate jaoks on valdavalt suurim barj\u00e4\u00e4r hirm selle ees, kas kunstiteose hind on ikkagi objektiivne. Oksjoniloogikas selgub teose hind \u2013 palun seda mitte ajada segamini v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5istega! \u2013 kahe inimese kompromisspunktis ehk on vaja tegelikult vaid kahte inimest, kes sama teost tahavad. Lisaks on oksjonite toimumise eel tehtud \u00e4ra omalaadne filtreerimine, kui asjatundjad on sisuliselt valideerinud v\u00e4\u00e4rtuslikumad kunstiteosed, kleepides neile kujundlikult v\u00e4ljendudes k\u00fclge k\u00f5rge kunstiv\u00e4\u00e4rtuse kuldse kleepsu. Samuti on oksjoniprotsessi ajaline surve ja meelelahutuslik pool tehingu toimumist sujuvamaks muutvad faktorid. Hirmud maandatakse oksjonimajades osavalt nii esmaostjate kui ka korduvate klientide jaoks.<\/p>\n

On k\u00e4sil uus epohh, mil rahast r\u00e4\u00e4gitakse avalikult ja igal pool. Investeeringutega tegelemine pole ilmselt eales varem olnud rohkem avalikult lahatud teema kui praegu. V\u00f5iksime siia patta panna ka kunstituru buumi saatva v\u00f5imalike spekulatsioonide laine, kus n\u00e4eme mitmeid r\u00f5kkavaid s\u00f5nav\u00f5tte kunsti investeerimise teemal. Kunstiinvesteeringute tasuvusest on 2010. aastal Tartu \u00dclikooli majandusteaduskonnas kirjutatud isegi magistrit\u00f6\u00f6.[9]<\/a><\/p>\n

T\u00e4navu kevadine oksjonihooaeg on vaatamata saavutatud rekorditele laias plaanis m\u00e4rk, et spekulante on turul v\u00e4he (kui mitte olematu hulk). Need inimesed pole spekulandid, nad on kirglikud kunstis\u00f5brad, ja see on nakkav! Jah, meil ongi vaja eeskujusid. Nagu 1990. aastate l\u00f5pul olid kunsti ostjateks peamiselt \u00e4rimehed, on ka n\u00fc\u00fcd suurimateks kunstis\u00f5pradeks, et mitte \u00f6elda metseenideks need indiviidid, kes on oma vaba raha tekitanud peamiselt ettev\u00f5tlusega. Suur erinevus 1990. aastate ja praeguse aja vahel on aga see, et paljud praegused kunstis\u00f5brad hindavad n-\u00f6 trofeepiltidena pigem elavaid autoreid.<\/p>\n

Kui hinnarekordid saavad m\u00f5istagi rohkem t\u00e4helepanu, siis aupaiste kuma kandub \u00fcle kunstimaailma laiemalt. Tegelik (ostu)j\u00f5ud ja kunstimaailma j\u00e4tkusuutlikkus peitubki laiemas huvis kunsti vastu ja seda huvi tuleb pidevalt tagant utsitada. Eesti kunstituru n\u00e4itel on suundumus selge \u2013 mida rohkem on kunstiturul toimetajaid, seda agaramalt tekib eriilmelisi huvilisi juurde. Olukord, millest v\u00f5idavad k\u00f5ik.<\/p>\n

***<\/p>\n

[1]<\/a>\u00a0V\u00e4ide p\u00f5hineb avalikel oksjonitulemuste andmetel, mist\u00f5ttu ei saa arvestada eram\u00fc\u00fcke, ei galeriidest ega ateljeedest.
[2]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/haus.ee\/?c=toimunud-oksjonid&l=et&t=Tiit-Paasuke-Rahvariie-III-Mustjala-ainetel&id=586&item=10246<\/a>.
[3]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_most_expensive_artworks_by_living_artists#cite_note-jj-1<\/a>.
[4]<\/a>\u00a0Andmed p\u00e4rinevad siinse artikli autori loodud andmebaasil, mis p\u00f5hineb avalikel andmetel.
[5]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/eeter.err.ee\/1609682045\/oksjonil-hinnarekordi-purustanud-tiit-paasuke-kunst-ja-raha-ei-puutu-kokku<\/a>.
[6]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/vernissage.ee\/toode\/henrik-hurden-puhapaik-nurjatutele-sacred-place-for-the-wicked-2026-akruul-linasel-louendil-100-x-160-cm-alghind-2400-e\/<\/a>.
[7]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/kultuur.delfi.ee\/artikkel\/120571247\/kuidas-kujuneb-kunstiteose-hind-galerist-tihti-naen-et-kunstnikud-teevad-endale-liiga-tulles-hinnas-alla<\/a>.
[8]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/temnikova.ee\/?c=gallery-artists&l=en&t=kaarel-kurismaa&id=88#fairs<\/a>.
[9]<\/a>\u00a0Vt l\u00e4hemalt:\u00a0https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/89002d2c-4dd4-490b-9603-efcaa578988b\/content<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis kuulub elus oleva kunstniku m\u00fc\u00fcgirekord[1]\u00a02026. aasta kevade seisuga Tiit P\u00e4\u00e4sukese (s. 1941) maal-assamblaa\u017eile “Rahvariie III (Mustjala ainetel)”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244636,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,25547,66092,140],"class_list":["post-244635","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunstioksjon","tag-kunstiturg","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117041580744694487","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244635"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244635\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244635"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244635"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}