Eesti toidutootjad ja teised pakendite turuletoojad on t\u00e4itnud pakenditega seotud tootjavastutuse kohustusi juba \u00fcle kahek\u00fcmne aasta. Pakendiettv\u00f5tted rahastavad pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumise ja ringlussev\u00f5tu s\u00fcsteemi ning t\u00e4idavad teavitus- ja aruandluskohustusi.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmeseaduse kavandatav muudatus laiendab seda vastutust veelgi ja edaspidi peavad tootjad h\u00fcvitama ka \u00fchekordsete plastpakenditega seotud kulud, mis tekivad avalike pr\u00fcgikastide teenindamisel ja avaliku ruumi pr\u00fcgikoristusel. See p\u00f5him\u00f5te tuleneb niinimetatud SUP-direktiivist ehk \u00fchekordsete plasttoodete direktiivist.<\/p>\n
Veelgi t\u00e4psemalt selgitades puudutab uuendus kaht liiki kulusid. \u00dchelt poolt k\u00e4ib jutt avaliku ruumi pr\u00fcgikastide teenindamise kuludest, n\u00e4iteks linna v\u00f5i valla pr\u00fcgikasti visatud jogurtitopsi, v\u00f5ileiva\u00fcmbrise v\u00f5i joogipakendi \u00e4raveost. Teisalt h\u00f5lmab muudatus ka kulusid, mis tekivad siis, kui plastpakend visatakse parki, t\u00e4navale v\u00f5i metsa alla ning see tuleb sealt kokku korjata.<\/p>\n
Kui esimene kululiik on veel m\u00f5istetav, siis teise puhul tekib p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus: kas vastutus peaks lasuma sellel, kes t\u00f5i pakendatud toote turule, v\u00f5i sellel, kes otsustas pakendi maha visata? Toidu puhul ei ole ka plastpakend sageli tootja vabatahtlik valik, vaid toiduohutuse ja s\u00e4ilivuse tagamise v\u00e4ltimatu osa.<\/p>\n
Viidatakse p\u00f5him\u00f5ttele “saastaja maksab”, aga kes on tegelik saastaja? Kui inimene viskab joogitopsi v\u00f5i salatikarbi t\u00e4navale, on tegemist teadliku v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisega ning selle eest ei tohiks \u00fchiskondlik vastutus nihkuda teo toimepanijalt tootjale. Just sellise signaali aga annab “tootja maksab” l\u00e4henemine, pigem s\u00fcvendades kui v\u00e4hendades tegelikku probleemi, pr\u00fcgistamist.<\/p>\n
Kes kontrollib kulusid?<\/p>\n
Kui riik loob uue rahastamiss\u00fcsteemi, peab olema selge, kuidas kulud kujunevad, kes nende p\u00f5hjendatust kontrollib ja kuidas v\u00e4lditakse p\u00f5hjendamatut kulude kasvu. Praeguse eeln\u00f5u puhul j\u00e4\u00e4vad need k\u00fcsimused suuresti vastuseta.<\/p>\n
Prognoositavate kulude kohta on kliimaministeerium \u00f6elnud, et “t\u00e4pne \u00fclevaade puudub, sest omavalitsused ei ole pidanud selliselt kulusid eristama ning praktikad \u00fcle Eesti on erinevad”. Uue s\u00fcsteemi kuluks on ministeerium hinnanud 2\u201310 miljonit eurot aastas, mis ilmestab, kui ebaselge see pilt on. Paljudes omavalitsustes puudub praegugi \u00fclevaade, kui palju kulub avaliku ruumi koristusele v\u00f5i pr\u00fcgikastide teenindamisele, sest need kulud on osa laiematest heakorrateenustest.<\/p>\n
Kuigi eeln\u00f5u paneb omavalitsustele kohustuse vastav kuluarvestus 2028. aastaks tekitada, puudub selles sisuline j\u00e4relevalvemehhanism, mis v\u00f5imaldaks tootjatel veenduda kulude p\u00f5hjendatuses. Sisuliselt esitatakse tootjatele arve ja see tuleb tasuda, kontrolliv\u00f5imalust regulatsioon ette ei n\u00e4e. Selline lahendus ei motiveeri otsima k\u00f5ige kulut\u00f5husamaid viise avaliku ruumi korrashoiuks ega v\u00e4hendama pr\u00fcgistamist, pigem puudub stiimul kulusid ohjata ja keskenduda probleemi p\u00f5hjuste k\u00f5rvaldamisele.<\/p>\n
“Saksamaal suurenesid plastpakenditega seotud tootjavastutuse kulud p\u00e4rast mainitud uuendusi ligikaudu kaks korda.”<\/p>\n
Mitmetes Euroopa Liidu riikides on k\u00f5nealune tootjavastutuse laiendamine juba rakendatud. Nende riikide kogemus n\u00e4itab, et lisakulud on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, n\u00e4iteks Saksamaal suurenesid plastpakenditega seotud tootjavastutuse kulud p\u00e4rast mainitud uuendusi ligikaudu kaks korda. Ettev\u00f5tete kulud j\u00f5uavad paratamatult ka toodete omahinda ja l\u00f5puks tarbijani.<\/p>\n
Oluline on ka arvestada, et SUP-direktiivi s\u00e4tete rakendamine ei ole kaugeltki ainus pakenditega seotud muudatus, millega Eesti toidut\u00f6\u00f6stusel tuleb kohaneda. Selle k\u00f5rval rakendub j\u00e4\u00e4tmereform ja j\u00f5ustub uus Euroopa Liidu pakendim\u00e4\u00e4rus. M\u00f5lemad toovad ettev\u00f5tetele kaasa suured investeeringud ja p\u00fcsikulud, mis ulatuvad k\u00fcmnete miljonite eurodeni aastas. Seda t\u00e4htsam on, et iga uus n\u00f5ue oleks l\u00e4bim\u00f5eldud, eesm\u00e4rgip\u00e4rane ja annaks keskkonnale tegelikku kasu.<\/p>\n
Mida teha teisiti?<\/p>\n
Toiduliit ei vaidle vastu eesm\u00e4rgile v\u00e4hendada \u00fchekordsete plasttoodete keskkonnam\u00f5ju. Selle poole p\u00fcrgib ka Euroopa Liidu SUP-direktiiv. K\u00fcsimus on selles, kuidas seda eesm\u00e4rki k\u00f5ige tulemuslikumalt saavutada ja kuidas v\u00e4ltida regulatsioonide soovimatuid k\u00f5rvalm\u00f5jusid.<\/p>\n
Kui tootjatele pannakse kohustus katta teatud toodetega seotud avaliku ruumi pr\u00fcgikoristuse kulu, peab s\u00fcsteem olema l\u00e4bipaistev ja kontrollitav. Kulude kujunemine peab olema \u00fcheselt arusaadav ning tootjatel peab olema v\u00f5imalus veenduda, et h\u00fcvitatakse tegelikud ja p\u00f5hjendatud kulud. Selleks on vaja seadusesse selget j\u00e4relevalve- ja kontrollimehhanismi.<\/p>\n
Veelgi olulisem on see, et fookus oleks probleemi sisulisel lahendamisel. Kohalikud omavalitsused ja teised avaliku sektori asutused peaksid pr\u00fcgistamise v\u00e4hendamiseks tegema j\u00e4rjepidevat teavitust\u00f6\u00f6d ja t\u00f5husamat j\u00e4relevalvet.<\/p>\n
Toon n\u00e4ite Singapurist, kus pr\u00fcgistamisse suhtutakse Eestist m\u00e4rksa rangemalt. Rikkumistele j\u00e4rgnevad kiiresti ranged karistused, sealhulgas suured trahvid ja v\u00f5imalus kohustada rikkujat avalikke kohti koristama. Nii karmid tagaj\u00e4rjed ei pruugi meie \u00f5igus- ja kultuuriruumi sobida, kuid kindlasti on pr\u00fcgistamise probleemi v\u00e4hendamiseks vaja terviklikku meetmete paketti.<\/p>\n
Iga uue regulatsiooni koostajad peaksid pidevalt endale esitama \u00fche lihtsa k\u00fcsimuse, et kas see aitab lahendada probleemi, mille p\u00e4rast seda loome. Avaliku ruumi pr\u00fcgistamise probleemi ei lahenda see, kui muudame koristusarve maksjat, keskkonna muudab puhtamaks see, kui sinna j\u00f5uab v\u00e4hem pr\u00fcgi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti toidutootjad ja teised pakendite turuletoojad on t\u00e4itnud pakenditega seotud tootjavastutuse kohustusi juba \u00fcle kahek\u00fcmne aasta. Pakendiettv\u00f5tted rahastavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244678,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,57996,34,36,31,32,21,9896,10994,304,4080,28,29,95,19,20720,32534,25,4156,1395,44410,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-244677","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-toiduainetoostuse-liit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaatmed","tag-jaatmeseadus","tag-keskkond","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pakendid","tag-pakendijaatmed","tag-populaarseimad-lood","tag-prugi","tag-sirje-potisepp","tag-toidutootjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244677"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244677\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244678"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244677"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244677"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}