Teie aeg keeleameti juhina saab l\u00e4bi, uuesti te juhiks kandideerida ei kavatse. Kuidas nii l\u00e4ks?<\/p>\n
See on tegelikult suhteliselt loogiline, ma olen \u00fcle 30 aasta sellel ametikohal olnud, 5. oktoobril saab 31 aastat. Tahaks ju midagi muud ka elus teha. V\u00e4ike arvutus n\u00e4itab, et t\u00e4pselt pool elu olen ma seda t\u00f6\u00f6d teinud. Siin m\u00f5ningate teistes asutustes toimunud konkurssidega seoses olen lugenud, et tavap\u00e4raseks peetakse, et inimene t\u00f6\u00f6tab \u00fchel ametikohal v\u00f5ib-olla seitse aastat, v\u00f5ib-olla 10 aastat ja siis teeb midagi muud. Minul on see ametijuhi karj\u00e4\u00e4r suhteliselt pikk olnud. Vist ei olegi Eestis teist ametijuhti, kes nii kaua oleks ametis olnud, kuigi pikkade sammudega j\u00e4rgneb mulle riigiarhivaar Priit Pirsko, kellel on ka vist 25 aastat juba t\u00e4is. Loodan, et ta j\u00f5uab mulle j\u00e4rele. See ongi p\u00f5hjus, et v\u00f5iks ka midagi muud teha. Ja pensionini on ka veel aega. Vaatame, mida elu toob.<\/p>\n
Kuidas \u00f5nnestus nii pikka aega \u00fchte ametit juhtida? Kas \u00e4ra ei t\u00fcdinud varem juba?<\/p>\n
See on tegelikult v\u00e4ga keeruline. Ma endale teadaolevalt tulin sellesse ametisse 1995. aastal pooleks aastaks, nii oli minu seisukoht. Ma elasin ja t\u00f6\u00f6tasin sel ajal Kadrinas ja kui mind toonane haridusminister Peeter Kreitzberg t\u00f6\u00f6le kutsus, arvasin, et t\u00e4idan seda rolli v\u00f5ib-olla j\u00e4rgmise kevadeni ja siis leitakse keegi asjatundlik inimene, kes selle ameti \u00fcle v\u00f5tab.<\/p>\n
Ma olen k\u00fcll eesti keele ja kirjanduse \u00f5petaja erialalt, aga keeleameti t\u00f6\u00f6 on ennek\u00f5ike seotud \u00f5igusvaldkonnaga. Aga kuidagi niiviisi kujunes v\u00e4lja, et hakkasin ennast nende teemadega rohkem kurssi viima. \u00dchel hetkel kaitsesin magistrikraadi, siis doktorikraadi keelepoliitika valdkonnas ja siis tundus, et v\u00f5ib-olla ma hakkan asjadest tasapisi aru saama. Ja kui edasised konkursid tulid, siis ma ka kandideerisin ja osutusin valituks ja nii see l\u00e4ks.<\/p>\n
Mida te n\u00fc\u00fcd edasi m\u00f5tlete teha? Kas keskendute oma lastekirjaniku karj\u00e4\u00e4rile?<\/p>\n
Sellele ma keskendun nii v\u00f5i teisiti, aga ma tegelikult veel ei tea. Kindlasti pean midagi muud tegema. T\u00f5en\u00e4oliselt neid v\u00f5imalusi on, aga ma ei ole sellele isegi v\u00e4ga p\u00f5hjalikult m\u00f5elnud. Ma olen enda jaoks v\u00e4lja m\u00f5elnud, et ma hakkan selle peale m\u00f5tlema oktoobris, novembris, kui lahkumise t\u00e4htaeg l\u00e4heneb. Siis hakkan selle teemaga t\u00e4psemalt ja rohkem tegelema, eks neid v\u00f5imalusi on.<\/p>\n
Aga lastekirjandusega tegelen ma nagunii edasi. Loodetavasti see uus valdkond v\u00f5i uus t\u00f6\u00f6, millega ma tegelen, on selline, mis ei ole niiv\u00f5rd pingeline nagu keeleameti juhtimine. Praegu aega lasteraamatutele p\u00fchendada on ikkagi v\u00e4ga v\u00e4he. Ma tahaksin, et seda oleks rohkem ja selliselt tuleb need valikud teha.<\/p>\n
Praegu on v\u00e4ga soodne aeg ka m\u00f5ne erakonna ridades j\u00e4tkata, riigikokku kandideerida n\u00e4iteks.<\/p>\n
Olen kaks korda elus riigikokku kandideerinud, aastal 1999 ja aastal 2003, ja m\u00f5lemal korral ei osutunud valituks. Ma kuulusin Eesti Kristlikku Rahvaparteisse ja esimesel korral sain Virumaal natuke \u00fcle 600 h\u00e4\u00e4le, teinekord Tallinnas Mustam\u00e4el ja N\u00f5mmel natukene \u00fcle 200 h\u00e4\u00e4le. Toona oli selline seis, et poliitikasse mind ei oodatud. Mis n\u00fc\u00fcd tuleb, seda ma ei oska ka \u00f6elda. See ei s\u00f5ltu eriti minust ja praegu ma \u00fchtegi erakonda ei kuulu. Loomulikult on v\u00f5ib-olla \u00fcks v\u00f5i teine erakond, kelle vaated mulle rohkem meelep\u00e4rased on kui m\u00f5ne teise omad, aga aeg annab arutust.<\/p>\n
Nii et ikkagi kaalute poliitikasse minemist?<\/p>\n
Seda saab kaaluda siis, kui selline konkreetne ettepanek tehakse. Ma ise v\u00e4ga ei otsi neid v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Aga kui tehakse?<\/p>\n
Kui tehakse, siis peab hakkama kaaluma. Nii nagu praegu erinevad presidendikandidaadid \u2013 kui ettepanek tehakse, siis peab hakkama kaaluma, kui ettepanekut ei ole tehtud, siis ei ole ka midagi kaaluda.<\/p>\n
Nii et see m\u00f5te poliitikas kaasal\u00f6\u00f6misest nii vastumeelne ei ole? Te ei v\u00e4lista midagi?<\/p>\n
Ei v\u00e4lista. \u00dcks minu lemmiktegelasi filmilinalt on James Bond ja \u00fcks film kannab pealkirja “\u00c4ra iial \u00fctle iial”. Nii et midagi absoluutset ei ole. Praegu ma ei saa \u00f6elda ei ega jaa. Nii nagu \u00fcks inimene kunagi \u00fctles: ei kommenteeri. Seda ma ei oskagi praegu rohkem kommenteerida.<\/p>\n
Need 31 aastat keeleametis on olnud kindlasti v\u00e4ga d\u00fcnaamilised ja erilised. Kuidas te sellele ajale tagasi vaatate, kui \u00fcldse on v\u00f5imalik paari lausega s\u00f5nastada?<\/p>\n
Te \u00fctlesite v\u00e4ga t\u00e4pselt, need on olnud \u00e4\u00e4rmiselt d\u00fcnaamilised. Selle 31 aasta jooksul ei ole olnud \u00fchtegi \u00fchesugust p\u00e4eva ja t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fchtegi t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, kui ma ei ole pidanud midagi uut \u00f5ppima. See ei ole nii, et teed oma magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6 \u00e4ra ja oledki valmis tippametnik. Siis alles see \u00f5ppimine algab. Nii et ka eile ja t\u00e4na olen ma midagi uut pidanud \u00f5ppima. Olukorrad muutuvad, \u00f5igusaktid muutuvad, tulevad uued kohtulahendid erinevates k\u00fcsimustes, nendega tuleb tutvuda. See on \u00e4\u00e4rmiselt intensiivne \u00f5ppimise aeg olnud. V\u00e4ga p\u00f5nev ja vaimselt v\u00f5i emotsionaalselt k\u00fcllalt raske ka.<\/p>\n
Milline see keeleameti peamine roll ja \u00fclesanne Eesti \u00fchiskonnas on olnud ja milline m\u00f5ju on tal olnud ja on ka tulevikus?<\/p>\n
P\u00f5hiline roll on nii, nagu p\u00f5him\u00e4\u00e4rus \u00fctleb: keeleseaduse t\u00e4itmise j\u00e4relevalve. Need n\u00f5uded, mida keeleseadus seab, on ju tegelikult sisuliselt p\u00f5hiseaduse preambuli n\u00f5uded. P\u00f5hiseaduse preambul \u00fctleb, et meie riigi olemasolu m\u00f5te on rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade ja selle keele s\u00e4ilimisega keeleamet tegeleb. Ehk siis see, et kogu rahvusvahelistumise ja globaliseerumise protsessis oleks eesti keel k\u00f5ikidel elualadel olemas, et eesti keeles oleks v\u00f5imalik igal pool asju ajada. Alati ei ole. Juba meie rahvastiku koosseis ja ajalugu on selline, mis teeb selle raskeks, ja keeleameti ametnike \u00f5lul on olnud selle n\u00f5ude j\u00f5ustamine. See ongi p\u00f5hit\u00f6\u00f6 olnud.<\/p>\n
Kui ma aastal 2002 ja 2003 oma doktorit\u00f6\u00f6d kirjutasin, siis anal\u00fc\u00fcsisin ka keelen\u00f5uete rakendamist ja seda, milline pilt v\u00f5iks hariduss\u00fcsteemis valitseda 10 aasta p\u00e4rast, aastal 2012 ja 2013. Siis ma \u00fctlesin, et kui meil \u00f5nnestub eesti \u00f5ppekeelele \u00fcle minna \u2013 juba siis pidi hariduss\u00fcsteem eesti \u00f5ppekeelele \u00fcle minema \u2013, siis keeleameti t\u00f6\u00f6 hariduss\u00fcsteemis v\u00e4heneb oluliselt. Ma eksisin r\u00e4ngalt, eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminekut l\u00fckati aastaid edasi ja see algas g\u00fcmnaasiumiosas alles aastal 2011 ja p\u00f5hikooli osas alles aastal 2024, kui hakkasime klassi kaupa eesti \u00f5ppekeelele \u00fcle minema. Minu j\u00e4reldused aastal 2002 ei pidanud kuidagimoodi paika ja k\u00f5ige suuremat koormust viimastel aastatel on keeleametnikele andnud ikkagi t\u00f6\u00f6 haridust\u00f6\u00f6tajate keeleoskuse kontrollimisel ja keelen\u00f5uete j\u00f5ustamisel.<\/p>\n
Mille eest ja kuidas oleks vaja eesti keelt kaitsta?<\/p>\n
\u00dcks stampv\u00e4ljend, mida \u00f6eldakse ja mis tegelikult vastab isegi t\u00f5ele, on see, et eesti keelt tuleks kaitsta ka eestlaste endi eest. Demokraatlikus Eesti riigis on v\u00f5\u00f5rkeelte surve p\u00e4ris suur ja eestlased kipuvad erinevatel aegadel armastama v\u00f5\u00f5rkeeli rohkem kui eesti keelt. See inglise keele lembus on ikkagi praegu v\u00e4ga suur, see on ettev\u00f5tluses, see on ka noorte omavahelises suhtluses.<\/p>\n
Lastekirjanikuna kohtun ma v\u00e4ga palju lugejatega, \u00f5petajatega ja raamatukogut\u00f6\u00f6tajatega ning nemad r\u00e4\u00e4givad, et Eesti lapsed loevad v\u00e4ga palju ilukirjandust ainult inglise keeles. \u00dchtepidi on see prestii\u017ene, et suudan inglise keeles lugeda, aga teiselt poolt arendab lugemine ka keeleoskust. Kui me ei arenda lugedes oma emakeele oskust, siis hakkab see tasapisi k\u00e4ngu j\u00e4\u00e4ma, Eesti noorte v\u00e4ljendusoskus muutub j\u00e4rjest n\u00f5rgemaks.<\/p>\n
Ma olen \u00fchel ja teisel puhul \u00f6elnud, et muidugi me peame t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama eesti keelele eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminevates koolides, aga eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimise seisukohalt k\u00f5ige olulisemad otsused tehakse eesti \u00f5ppekeelega koolis eesti keele tunnis. See on valdkond, millele tuleb kindlasti v\u00e4ga palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ja avalikus debatis seda senisest hoopis rohkem esile tuua.<\/p>\n
Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et p\u00e4ris paljude Eestis tegutsevate restoranide, kohvikute ja baaride nimed on eestikeelsed. Mujal riikides oleks justkui rohkem ingliskeelseid.<\/p>\n
On ikka p\u00e4ris palju. Kui me v\u00f5tame \u00e4riregistri ja vaatame neid \u00e4rinimesid, siis seal on tohutult palju v\u00f5\u00f5rkeelseid \u00e4rinimesid. Kui Eesti taastas oma iseseisvuse, siis ka selles keeleseaduses, mis v\u00f5eti 1995. aastal vastu, oli s\u00e4te, et \u00e4rinimed peaksid olema eestikeelsed, aga juba 1996. aastal see n\u00f5ue t\u00fchistati. \u00c4riregistrist paraku need \u00e4rinimed j\u00f5uavad ka meie avalikku ruumi. Neid on p\u00e4ris palju. Te v\u00f5ib-olla lihtsalt ei ole t\u00e4helepanelikult vaadanud v\u00f5i k\u00e4ite rohkem nendes ettev\u00f5tetes, kus on eestikeelsed nimed.<\/p>\n
Keeleametile tuleb \u00fcsna palju kaebusi ka nende v\u00f5\u00f5rkeelsete \u00e4rinimede kohta. Me saame natukene tagant n\u00fcgida, et sinna eestikeelne teave juurde pandaks. Aga n\u00f5uda, et v\u00f5\u00f5rkeelne \u00e4rinimi eestikeelseks muudetaks, seda \u00f5igust meil ei ole, sest v\u00f5\u00f5rkeelne \u00e4rinimi on seaduslik. Liiginimetus, mis sealjuures on \u2013 restoran, kohvik, baar \u2013, peab olema eestikeelne ja selle lisamist me ka n\u00f5uame.<\/p>\n
Kuidas ohustab eesti keelt v\u00f5\u00f5rkeelne t\u00f5lketa silt linnaruumis?<\/p>\n
Ta mitte ei ohusta niiv\u00f5rd eesti keelt, kuiv\u00f5rd on vastuolus eestlaste keele\u00f5igustega. P\u00f5him\u00f5te on see, et sul on \u00f5igus saada aru sellest, mis on avalikule sildile kirjutatud, s\u00f5ltumata sellest, kas sa oskad seda v\u00f5\u00f5rkeelt v\u00f5i ei. Me oleme harjunud, et v\u00f5\u00f5rkeelsed sildid on \u2013 varem venekeelsed, n\u00fc\u00fcd valdavalt ingliskeelsed \u2013, ja eeldame, et k\u00f5ik ju inglise keelt oskavad. Aga Euroopa linnades ja seda on ette tulnud ka Eestis, siis enamlevinud ingliskeelsete siltide k\u00f5rvale hakkavad ilmuma juba hiina- ja araabiakeelsed sildid. Sellistel puhkudel me ei saa eeldada, et k\u00f5ik neist aru saavad.<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik, mis v\u00f5\u00f5rkeel see on, sildil olev teave tuleb esitada ka eesti keeles, sest p\u00f5hiseadus \u00fctleb, et iga\u00fchel on \u00f5igus saada vabalt avalikkusele m\u00f5eldud teavet. Eesti riigis peab avalikkusele suunatud teave olema esmajoones eesti keeles. T\u00f5lke v\u00f5ib juurde panna ja keeleseadus ei piira, millistes keeltes t\u00f5lget v\u00f5ib panna. Kui meil on \u00fchel hetkel t\u00e4navad t\u00e4is hiina-, korea-, jaapani- ja araabiakeelseid silte ja me ei saa mitte millestki aru, siis on asjad t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00e4est \u00e4ra l\u00e4inud. Me peame praegu tegelema rohkem inglise keelega ja v\u00e4hem nende teiste keeltega, kuigi oleme ettekirjutusi teinud ka nendele asutustele, kellel on meie m\u00f5istes eksootilised sildid, millest ei teie ega mina aru ei saa, sest me ei tunne hierogl\u00fc\u00fcfe. Seet\u00f5ttu see ettev\u00f5tja peab eestikeelse teabe v\u00e4lja panema.<\/p>\n
Kui tegemist on kunsti v\u00f5i loominguga…<\/p>\n
Seda on v\u00e4ga keeruline hinnata, kas minul tarbijana, kui ma l\u00e4hen kohvikust v\u00f5i restoranist m\u00f6\u00f6da, on piisavalt teadmisi hinnata, kas see hierogl\u00fc\u00fcf on kunstiteos v\u00f5i on ta informatiivne. Minul n\u00e4iteks ei ole.<\/p>\n
Kas m\u00f5nes k\u00fcsimuses on Eesti keelepoliitika olnud liiga range v\u00f5i vastupidi, liiga leebe?<\/p>\n
Minu meelest on Eesti keelepoliitika olnud v\u00e4ga tasakaalukas ja sirgjooneline. V\u00f5ib-olla on see minu liiga pika ametiaja probleem, et ma olen n\u00e4inud k\u00f5iki neid arenguid keelepoliitikas, karmistamisi ja leevendamisi. Julgen \u00f6elda, et m\u00f5nes kohas oleks v\u00f5inud natukene v\u00e4hem leevendada, kui me oleme leevendanud. Aga meie keelepoliitika on olnud v\u00e4ga tasakaalukas.<\/p>\n
Vaatamata meie rahvastiku koosseisule ja asutusele nagu keeleamet, mis keelen\u00f5udeid j\u00f5ustab, ei ole meil taasiseseisvumise aja jooksul olnud \u00fchtegi rahvustevahelist konflikti keeleoskuse v\u00f5i keelen\u00f5uete teemadel, mida m\u00f5nes meie naaberriigis on olnud. Me oleme suutnud kujundada oma keelepoliitikat ja rakendada keelen\u00f5udeid h\u00e4sti m\u00f5istlikult ja tasakaalukalt. See on \u00fcks v\u00e4ike pluss, mille mina saan siit asutusest endaga kaasa v\u00f5tta, et oleme suutnud keelen\u00f5udeid j\u00f5ustada ilma olulisemate konfliktideta.<\/p>\n
Kas n\u00e4iteks venekeelse elanikkonna suhtumine eesti keelde ja eesti keele \u00f5ppimisse on teie ametiajal oluliselt muutunud, n\u00e4iteks positiivsemaks?<\/p>\n
See on kindlasti muutunud positiivsemaks. Seda on palju rohkem teadvustatud. 90-ndate keskel, kui mina siia t\u00f6\u00f6le tulin, olid paljud, n\u00e4iteks toonaste vene koolide \u00f5petajad, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes jahmunud, et mis m\u00f5ttes me peame n\u00fc\u00fcd eesti keelt \u00f5ppima hakkama. Paljude jaoks oli vene keel ainukene v\u00f5imalik keel, milles \u00fcldse sai midagi m\u00f5istlikku v\u00e4ljendada, ja eesti keelt ei pidanud paljud isegi mingiks keeleks.<\/p>\n
Tegelikult on suhtumine eesti keelde muutunud tunduvalt positiivsemaks ja eesti keele oskus mitte-eestlaste hulgas on olulisel m\u00e4\u00e4ral paranenud. Jah, see venitamine eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminekuga on oma negatiivse j\u00e4lje j\u00e4tnud, sest kui 1993. aastal see otsus vastu v\u00f5eti, siis esimesed aastad v\u00f5i isegi aastak\u00fcmned l\u00e4ksid pidevate t\u00e4htaegade edasil\u00fckkamise peale. Aga see protsess, mis praegu k\u00e4ib \u2013 \u00fcleminek eesti \u00f5ppekeelele g\u00fcmnaasiumi osas, p\u00f5hikoolis ja lasteaedades \u2013 on natukene valuline. T\u00e4nagi loeme uudiseid, et abi\u00f5petajatest on puudus.<\/p>\n
Aga me elame selle kindlasti \u00fcle ja j\u00f5uame \u00fchel hetkel selleni, et kui venekeelne noor l\u00f5petab kooli, on tema keeleoskus selline, et ta v\u00f5ib rahulikult mistahes erialal Eestis edasi \u00f5ppima minna ja leiab endale t\u00f6\u00f6. Ei ole nii, nagu aastaid tagasi, et inimene l\u00f5petab keskkooli, aga ei saa kassapidajaks minna, sest ei oska eesti keelt. Need on absurdsed asjad ja selleks see \u00fcleminek toimubki, et vene keelt k\u00f5nelevatel inimestel oleksid v\u00f5rdsed v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6turul konkureerida ja viisakat t\u00f6\u00f6d leida.<\/p>\n
Millise m\u00f5juga see eestikeelsele haridusele \u00fcleminek l\u00e4hiaastatel keeleametile saab olema? Kas keeleameti roll j\u00e4\u00e4b sama relevantseks, nagu ta seni on olnud?<\/p>\n
Ta natukene muutub. Kui me vaatame statistikat, siis \u00f5petajatel \u2013 inimesed, kes on ametlikult \u00f5petaja ametikohal \u2013 meil on C1 keeleoskuse n\u00f5ue. Ja juba praegu 97 protsenti vastab formaalselt keeleoskuse n\u00f5uetele. Mis t\u00e4hendab seda, et see tulemus on olnud v\u00e4ga hea. Aga nende 97 protsendi hulgas on neid, kelle tegelik keeleoskus \u00fches v\u00f5i teises osaoskuses vajab j\u00e4releaitamist. See, et formaalselt on n\u00f5ue t\u00e4idetud, on v\u00e4ga hea, aga tegelikult tuleb nende \u00f5petajatega edasi t\u00f6\u00f6d teha ja suunata neid t\u00e4iendama oma keeleoskust, kas kirjutamise v\u00f5i k\u00f5nelemise osas.<\/p>\n
Ei ole enam see, et inspektor tuleb kohale ja teeb ettekirjutuse minna eksamile \u2013 eksamid on tehtud. Aga keeleoskus vajab t\u00e4iendamist. Sellised pehmed meetmed hariduss\u00fcsteemis t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkuvad. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb algava \u00f5ppeaasta jooksul lasteaia abi\u00f5petajatega \u00fcsna palju vaeva n\u00e4ha, sest siin on \u00f5petajaid puudu ja neil on B2 n\u00f5ue. Nendega tuleb t\u00f6\u00f6d edasi teha.<\/p>\n
Nii et see t\u00f6\u00f6 fookus ilmselt muutub. Aga jah, hariduss\u00fcsteemis on keeleametil mingi roll kindlasti kuni aastani 2029\u20132030. Ma usun, et selleks ajaks, nelja-viie aasta jooksul, j\u00f5uame selleni, et valdav osa \u00f5petajaid ja abi\u00f5petajaid vastab keelen\u00f5uetele ja saab oma keeleoskusega kenasti hakkama.<\/p>\n
Mis j\u00e4\u00e4b teil tegemata?<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus. Minu jaoks on v\u00e4ga oluline valdkond olnud keele\u00f5igus ja selle anal\u00fc\u00fcs. \u00dcks keeleameti \u00fclesanne on olnud teha ettepanekuid keelealaste \u00f5igusaktide muutmiseks ja selle 31 aasta jooksul on neid ettepanekuid p\u00e4ris palju tehtud. M\u00f5ned on saanud seaduseks, m\u00f5ned ei ole ja need t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4\u00e4vad praeguse seisuga tegemata. Aga nad on olemas ja ma usun, et see visioon, mis mul keele\u00f5igusest on olnud, saab \u00fchel v\u00f5i teisel moel teoks.<\/p>\n
Minu jaoks ja paljude j\u00e4relevalveasutuste juhtide jaoks on oluline \u00f5igusselgus \u2013 see t\u00e4hendab, et erinevad seadused peavad r\u00e4\u00e4kima \u00fchte keelt ja selle keele m\u00e4\u00e4rab p\u00f5hiseaduse preambul: Eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade. Ei saa olla nii, et \u00fcks seadus \u00fctleb, et selles kohas peab eesti keel olema, aga teine seadus vaatab sellest m\u00f6\u00f6da. Seadused keele, rahvuse ja kultuuri osas peaksid olema omavahel koosk\u00f5las.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teie aeg keeleameti juhina saab l\u00e4bi, uuesti te juhiks kandideerida ei kavatse. Kuidas nii l\u00e4ks? See on tegelikult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244896,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1327,5867,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-244895","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilmar-tomusk","tag-keeleamet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117042834573481265","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244895","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244895"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244895\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244895"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244895"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244895"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}