1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti riigi \u00fclesehitamine polnud lihtne. Siht v\u00f5ib olla ju \u00fcks, aga millist teed m\u00f6\u00f6da liikuda, selles polnud k\u00f5ik sugugi sama meelt. Isegi nii olulistes k\u00fcsimustes kui Eesti kaitsmine, sest noore riigi kaitsej\u00f5udude loomine tekitas k\u00f5vasti vaidlusi. Eriti olukorras, kus okupandi v\u00e4ed 1994. aasta augustini Eestis p\u00fcsisid.
K\u00f5ige \u00e4revam periood saabus 1993. aasta suvel, kui lahvatas niinimetatud j\u00e4\u00e4grikriis.<\/p>\n
Uuesti vabaks saanud Eesti esimesed riigikogu valimised peeti 1992. aasta septembris. Veenva v\u00f5idu v\u00f5ttis Isamaa ja peaministrina pani valitsuse kokku Mart Laar, kes toona oli vaid 32-aastane.<\/p>\n
“Enne seda, kui ma ametisse j\u00f5udsin astuda, pakkus USA saatkond mulle ja ka minu meeskonnale kriisikoolitust. Pean tunnistama, et see oli k\u00f5ige praktilisem \u00f5ppus, mida toona sai anda, sest millegi muuga kui kriiside lahendamisega valitsus tollal ei tegelenudki. Kaks k\u00f5ige targema n\u00f5uannet oli, et \u00e4ra pabistada ja ka halb otsus on parem kui otsustamatus,” meenutas Mart Laar.<\/p>\n
Laar t\u00f5des, et kui ta esimest korda peaministrina oma kabinetti astus, helises telefon ja talle \u00f6eldi, et j\u00e4\u00e4grikompanii juures oli suur laskmine. “Pidin kohe jamasid hakkama lahendama,” nentis Laar.<\/p>\n
Aasta enne iseseisvumise taastamist hakati taaslooma Kaitseliitu. Algusest peale oli sellega seotud hilisem kindralmajor ja Kaitseliitu aastaid ka juhtinud Riho \u00dchtegi. “Tol ajal kaasati mind l\u00e4bi paari s\u00f5bra juba 1980. aastatel gruppi, mis hakkas m\u00f5tteid vahetama Kaitseliidu taasloomise \u00fcle. Minust sai Elva malevkonna esimene pealik. Kaitseliit oli v\u00f5imude silmis aastaid nii-\u00f6elda paha poiss, kuna kohe algusest peale oli Kaitseliit poliitilistest m\u00e4ngudest end eemaldanud,” s\u00f5nas \u00dchtegi.<\/p>\n
1991. aastal toimus murre p\u00e4rast erinevaid s\u00fcndmusi, mis kulmineerusid 20. augusti put\u0161iga.<\/p>\n
\u00dchel hetkel tekkis paralleeln\u00e4htus nagu Kaitsealgatuskeskus, kus olid progressiivselt m\u00f5tlevad inimesed, kes tahtsid luua uut t\u00fc\u00fcpi kaitsev\u00e4ge.<\/p>\n
“Kaitsej\u00f5udude peastaap andis Kaitsealgatuskeskusele loa luua alternatiivv\u00e4lja\u00f5ppe s\u00fcsteemiga \u00fcksus, milleks oligi siis j\u00e4\u00e4grikompanii. See p\u00f5hines ka suuresti ajateenistusel, aga selle v\u00e4lja\u00f5ppe mudel, mida seal rakendati, oli natuke Iisraeli armee mudeli sarnane. Rohkem oli allapoole viidud juhtimist, vabam relvadega \u00fcmberk\u00e4imine, relv pidi olema kogu aeg kaasas, ka lahingupidamise reeglid olid teistsugused, rohkem m\u00f5tlevat taktikat, mitte k\u00e4su korras tehtavat taktikat,” selgitas \u00dchtegi.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4grikompanii juht oli nooruke Asso Kommer, kelle huvi kaitsevaldkonna vastu p\u00e4rines juba 1980. aastatest. “Huvi tekkis siis, kui hakkas tekkima Kaitseliit ja moodustusid vabatahtlikud grupid, kes harjutasid laskmist. J\u00e4\u00e4grikompanii organiseerumine toimus mitu aastat. Sellele pani alguse Kaitsealgatuskeskus eesotsas Kalle Elleriga. Esialgne plaan oligi luua rannakaitse\u00fcksus. J\u00e4\u00e4gri nimetus tuli Skandinaavia eeskujul. Staap leiti Pullap\u00e4\u00e4l,” s\u00f5nas Kommer.<\/p>\n
“Noores riigis oli tihti nii, et \u00fcks k\u00e4si ei tea, mida teine k\u00e4si teeb. Nii poliitikud kui peastaap, k\u00f5igil oli asjast oma arvamus,” meenutas Kommer.<\/p>\n
“Kriisi kulminatsioon oli see, kui j\u00e4\u00e4grikompanii saadeti Paldiskisse mingit linnakut \u00fcle v\u00f5tma,” t\u00f5i \u00dchtegi v\u00e4lja. “Kui nad siis kohapeale k\u00e4sku t\u00e4itma l\u00e4ksid, selgus, et kohalikud venelased ei teadnud asjast mitte midagi ja mingil hetkel tekkis relvastatud vastasseis.”<\/p>\n
Kommeri s\u00f5nul oli olukord kohale j\u00f5udes tr\u00f6\u00f6stitu ja keegi ei teadnud midagi. “P\u00fc\u00fcdsime siis Eesti riigi esindajatega \u00fchendust saada ja p\u00e4rast selgus, et kuna me l\u00e4ksime sinna p\u00fchap\u00e4eva hommikul, siis peastaabis esmasp\u00e4eva hommikul enne kella \u00fcheksat ei v\u00f5ta keegi telefonitoru ega tegele asjaga,” nentis Kommer.<\/p>\n
Seej\u00e4rel v\u00f5ttis j\u00e4\u00e4grikompanii \u00fcle oma juhtide peade \u00fchendust otse peaminister Mart Laariga, mis on s\u00f5jav\u00e4elises hierarhias r\u00e4nk rikkumine.<\/p>\n
“Kuna riik oli ju v\u00e4ga uus ja Eestis oli tol ajal viis relvastatud struktuuri, mis oli iga\u00fcks omaette, siis kokkuv\u00f5ttes tuli nende arvu otsustavalt v\u00e4hendada, sest see pole ju mingi riik, kellel on kuus s\u00f5jav\u00e4ge,” meenutas Laar.<\/p>\n
“\u00d5nneks mina seda kohtumist ise otseselt kokku ei leppinud,” t\u00f5i Kommer v\u00e4lja. “Tol ajal ei olnud peaministri jutule p\u00e4\u00e4semine \u00fclearu keeruline. Laar \u00fctles, et olete tublid eesti mehed, kes kaitsevad riiki ja seda takistada pole ka m\u00f5istlik.”<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e juhataja Aleksander Einseln otsustas Asso Kommeri peaministri poole p\u00f6\u00f6rdumise p\u00e4rast j\u00e4\u00e4grite juhi kohalt maha v\u00f5tta, mille peale j\u00e4\u00e4grid teatasid, et lahkuvad \u00fcldse kaitsej\u00f5udude koosseisust. Selle peale saatis valitsus j\u00e4\u00e4grid laiali, aga j\u00e4\u00e4grid ei teinud seda kuulmagi, vaid l\u00e4ksid Pullap\u00e4\u00e4le tagasi.<\/p>\n
“Tekkis olukord, kus meil Eestis oli kompanii jagu relvadega mehi, kes ei allunud Kaitsev\u00e4e juhtkonnale, see oli 1993. aasta varas\u00fcgiseks tekkinud seis. Kompanii hakkas ise otsima endale vahendeid, et ellu j\u00e4\u00e4da, hakati valvama EMEX-i ladusid,” nentis \u00dchtegi. “Mulle tehti ettepanek minna Pullap\u00e4\u00e4le kompanii \u00fclemaks, et lahendada konflikt ilma relvadeta.”<\/p>\n
S\u00fcgise jooksul j\u00f5udis nii m\u00f5nigi j\u00e4\u00e4ger oma tegutsemisega politsei huviorbiiti. Paljud inimesed pidasid j\u00e4\u00e4greid lihtsalt bandiitide j\u00f5uguks.<\/p>\n
“Mingis m\u00f5ttes tekkis kaksikv\u00f5im, kui ma kompanii \u00fclemaks l\u00e4ksin. Kompanii \u00fclemana vastutasin ma igap\u00e4evase elu eest, p\u00fc\u00fcdsin korda saada raamatupidamist ehk aru saada, kui palju ja mis relvastus on kadunud. Suurte pingutustega saime suure osa relvi k\u00e4tte, kuigi osad relvad j\u00e4id ka kadunuks. Samal ajal oli Asso Kommer ametlikult ametist maha v\u00f5etud, aga oli siiski liider, kelle m\u00f5ju kompaniile oli olemas,” meenutas \u00dchtegi. “Ta oli toona noor ja suhteliselt kompromissitu.”<\/p>\n
\u00dchtegi s\u00f5nul oli eesm\u00e4rk kompanii likvideerida. “Kaitseliitlased, kes kompaniis on, v\u00f5isid j\u00e4tkata Kaitseliidus. Arvan, et oleksime kiiremini j\u00f5udnud selleni, kui poleks toimunud P\u00e4rnu maantee viaduktil tulistamist, mille tagaj\u00e4rjel Asso Kommer kinni v\u00f5eti. Pean tunnistama, et see lihtsustas natuke ka j\u00e4rgmisi protsesse, seet\u00f5ttu, et Kommeri m\u00f5ju kompaniile enam ei olnud,” t\u00f5des \u00dchtegi.<\/p>\n
1993. aasta 26. novembril toimunud tulevahetus ja sellest tulenev Kommeri ja politseinik Koit Pikaro vastasseis on ilmselt taasiseseisvunud Eesti \u00fcks m\u00e4rgilisemaid.<\/p>\n
“Meie ainuke viga oli see, et me ei olnud valmis, et kurjategija hakkab kesklinnas politseinikke tulistama,” r\u00e4\u00e4kis Koit Pikaro, kes Kommeri vilkuriga autos karpi ajas intervjuus aastaid tagasi. “Mingit p\u00f5hjust tal meile tulistamisega vastu hakata ei olnud.”<\/p>\n
“S\u00f5itis \u00fcks pruun \u017diguli, ajas meid karpi, automaatidega mehed kargasid v\u00e4lja ja hakkasid paugutama. Minu v\u00e4ide on see, et esimene pauk l\u00e4bi esiklaasi tuli meie autosse,” v\u00e4itis Kommer.<\/p>\n
“Ma ei olnud Eesti riigis pettunud, sest see oli ettearvatav. Teoreetiliselt oleks mul olnud samal p\u00e4eval v\u00f5imalus ka kuhugi Sajusaartele lahkuda, aga minu jaoks polnud see variant. Mina ajan Eesti asja ja ei kavatse kuskile \u00e4ra p\u00f5geneda. Ma kahetseda ei oska midagi,” t\u00f5des Kommer.<\/p>\n
Laari s\u00f5nul teadis ta Kommerit varasemast ajast ja s\u00f5nas, et neil v\u00f5ib olla k\u00fcll palju eriarvamusi, aga Kommer on ikkagi normaalne inimene nagu teisedki j\u00e4\u00e4grid.<\/p>\n
“Kuigi otseselt n\u00e4htavaid sidemeid ei olnud, olen ma p\u00e4ris kindel, et Vene eriteenistus vaatas seda v\u00e4ga suure huviga ja j\u00e4lgis tegevust ja nii palju kui v\u00f5imalik, suunas seda l\u00e4bi isikute, kes kompaniiga suhtlesid,” s\u00f5nas \u00dchtegi. “Kindlasti Vene pool m\u00f5jutas seda tegevust, aga mil m\u00e4\u00e4ral, on t\u00e4na keeruline \u00f6elda.”<\/p>\n
“Taasiseseisvunud Eesti esimese valitsuse peamine \u00fclesanne oligi ohtu nii palju kui v\u00f5imalik v\u00e4listada ja \u00e4ra hoida, mille peamine osa oli Vene v\u00e4gede v\u00e4ljasaamine Eestist. Eesti oma armee \u00fclesehitamine, mis ikkagi ka armeed meenutab, oli v\u00e4ga oluline. Peamine v\u00e4ljakutse oli armeele moodsa relvastuse hankimine, millega me hakkama saime ja p\u00e4rast seda hakkas Vene v\u00e4gede v\u00e4ljaviimine v\u00e4ga kiirelt minema, sest oli selge, et suudame Iisraelist saadud relvadega Eestis asuvad Vene baasid t\u00fckkideks lasta, ” s\u00f5nas Laar.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti riigi \u00fclesehitamine polnud lihtne. Siht v\u00f5ib olla ju \u00fcks, aga millist teed m\u00f6\u00f6da…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244904,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[49380,26,27,37,33,35,89132,34,36,31,32,21,96750,96751,28,29,41788,19,25,57253,23,24,22,20,30],"class_list":["post-244903","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-asso-kommer","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestimaa-toimikud","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaagrikompanii","tag-jaagrikriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mart-laar","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riho-uhtegi","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117042874147375929","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244903"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244903\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244904"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244903"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244903"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}