Samal ajal kiputakse oma v\u00f5imeid \u00fclehindama ja v\u00f5imalikke riske alahindama, mist\u00f5ttu v\u00f5ib m\u00f5te minna korraks ujuma v\u00f5i end vette jahutama kujuneda eluohtlikuks. Eriti kergesti v\u00f5ivad sellised otsused s\u00fcndida suuremas seltskonnas, kus soov teiste ees julge v\u00f5i osav paista v\u00f5ib ettevaatlikkuse tagaplaanile t\u00f5rjuda.<\/p>\n
Kardetakse teiste reaktsiooni<\/p>\n
Monika Punapardi s\u00f5nul ei j\u00e4eta ohtlikus olukorras sekkumata enamasti \u00fcksk\u00f5iksusest. Palju sagedamini m\u00e4ngivad rolli hirm teise inimese reaktsiooni ees, soov v\u00e4ltida konflikti v\u00f5i kartus rikkuda kogu seltskonna meeleolu. V\u00f5idakse uskuda, et s\u00f5ber on hea ujuja v\u00f5i et tarvitatud alkoholikogus ei m\u00f5juta teda kuigi palju. Samuti kardetakse, et joobes s\u00f5ber hakkab end \u00f5igustama v\u00f5i peab sekkumist k\u00e4sutamiseks.<\/p>\n
\u201ePaljud tunnevad, et ei ole nende asi teise inimese otsustesse sekkuda. Tegelikult on olukord teine, kui inimene seab ohtu enda elu v\u00f5i tervise. Siis ei ole sekkumine pealet\u00fckkivus, vaid hoolimine,\u201c \u00fctleb Punapart.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tasub alkoholi tarvitanud s\u00f5pra alati p\u00fc\u00fcda \u00fcmber veenda, isegi siis, kui tundub, et vestlusest ei ole kasu. Alkohol halvendab keskendumis- ja infot\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imet ning seet\u00f5ttu ei pruugi joobes inimene k\u00f5iki argumente m\u00f5ista v\u00f5i meeles pidada. See ei t\u00e4henda aga, et s\u00f5num ei v\u00f5iks kohale j\u00f5uda.<\/p>\n
Vali \u00f5ige toon<\/p>\n
K\u00f5ige m\u00f5istlikum on v\u00f5imalusel eemalduda \u00fclej\u00e4\u00e4nud seltskonnast. Rahulikumas keskkonnas on lihtsam r\u00e4\u00e4kida ja v\u00e4iksem on ka oht, et vestlus muutub teiste ees vastandumiseks. Punapardi s\u00f5nul tasub kasutada l\u00fchikesi ja konkreetseid lauseid ning vajadusel sama m\u00f5tet rahulikult mitu korda korrata. Pikk loogiline arutelu ei ole sellises olukorras enamasti t\u00f5hus, sest alkohol halvendab keskendumisv\u00f5imet ja info t\u00f6\u00f6tlemist. \u00dcht kindlat suhtlusviisi, mis m\u00f5juks k\u00f5igile alkoholi tarvitanud inimestele, ei ole. M\u00f5ni reageerib paremini kindlale ja valjemale h\u00e4\u00e4lele, teine kuulab t\u00e4helepanelikumalt rahulikku ja vaikset k\u00f5net.<\/p>\n
Sama oluline on viis, kuidas s\u00f5braga r\u00e4\u00e4kida. S\u00fc\u00fcdistamine, hurjutamine v\u00f5i halvustamine panevad inimese end kaitsma ning t\u00e4helepanu kandub ohtlikult olukorralt vaidlusele. Kui s\u00f5ber asub kaitsepositsioonile, tasub vestlus korraks neutraalsemale teemale viia, et olukord maha jahtuks. Seej\u00e4rel v\u00f5ib rahulikult asja juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
Huumor v\u00f5ib anda vastupidise tulemuse<\/p>\n
Kuigi pingelises olukorras p\u00fc\u00fctakse sageli pingeid maandada huumoriga, soovitab Punapart sel juhul ettevaatlik olla. Alkoholi m\u00f5ju all v\u00f5ib nalja t\u00f5lgendada teisiti, kui see oli m\u00f5eldud, ning see v\u00f5ib olukorda hoopis teravdada. Selge, rahulik ja otsekohene suhtlus on enamasti t\u00f5husam.<\/p>\n
Veeohutusest tasub Punapardi hinnangul r\u00e4\u00e4kida juba enne, kui tekib ohtlik olukord. L\u00fchikesed, konkreetsed ja arusaadavad s\u00f5numid aitavad kujundada hoiakut, et joobes peaga vette minek ei ole ohutu ning s\u00f5bra peatamine ei ole kontrollimine ega moraali lugemine.<\/p>\n
\u201eInimlikud eksimused on osa elust. Alkohol, hetkeemotsioon ja seltskonna m\u00f5ju v\u00f5ivad viia otsusteni, mida kainena ei tehtaks. Mitte keegi ei v\u00e4\u00e4ri selle t\u00f5ttu elu kaotamist. Just seet\u00f5ttu on oluline, et keegi julgeks \u00f5igel hetkel \u00f6elda: \u201e\u00c4ra mine vette.\u201c See v\u00f5ib olla ebamugav vestlus, kuid m\u00f5nikord on just sellest vestlusest abi k\u00f5ige rohkem,\u201c \u00fctleb Punapart.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Samal ajal kiputakse oma v\u00f5imeid \u00fclehindama ja v\u00f5imalikke riske alahindama, mist\u00f5ttu v\u00f5ib m\u00f5te minna korraks ujuma v\u00f5i end…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244918,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[1403,37,33,35,173,34,36,140,5260],"class_list":["post-244917","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-alkohol","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-ujumine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117042944788213956","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244918"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}