\n V\u00e4rskest Lidli ja Norstati uuringust selgub, et uue kooliaasta eel teevad Eesti pered oste \u00e4\u00e4rmiselt l\u00e4bim\u00f5eldult ja vajadusp\u00f5hiselt ning eelarve hoitakse valdavalt 51 ja 200 euro vahel.<\/p>\n
Kooliaasta algus on alati rahaliselt n\u00f5udlik periood, kuid Lidli tellitud uuring n\u00e4itab, et eestlased on leidnud viisi, kuidas kulutusi optimeerida. Ostukorvi sisu dikteerib puhas praktilisus ning emotsiooniostude asemel soetatakse seda, mis on otsa saanud v\u00f5i millest lapsed on lihtsalt v\u00e4lja kasvanud.<\/p>\n
Vanemad eelistavad l\u00e4bim\u00f5eldud ja s\u00e4\u00e4stlikke koolioste<\/p>\n
K\u00f5ige sagedamini r\u00e4ndavad koolieelsel perioodil poekorvi vihikud, pliiatsid ja muud kirjatarbed, mida plaanib osta 76 protsenti vastanutest. Teisel kohal on riided ja jalan\u00f5ud 73 protsendiga ning kolmandal spordiriided 41 protsendiga. Elektroonikaseadmeid plaanib kooliaasta eel osta vaid kaheksa protsenti vastanutest.<\/p>\n
Huvitava ja s\u00e4\u00e4stliku trendina joonistub v\u00e4lja koolikottide taaskasutus. Kui Leedus plaanib lapsele uue koolikoti osta ligi 40 protsenti vanematest, siis Eestis saab uue koolikoti poole v\u00e4hem \u00f5pilasi ehk 22 protsenti. See vihjab Eesti vanemate harjumusele osta kvaliteetne ja vastupidav koolikott, mida laps saab kanda mitu \u00f5ppeaastat j\u00e4rjest.<\/p>\n
Lidli Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste s\u00f5nul kinnitavad uuringu tulemused, et Eesti tarbija on pragmaatiline ja teeb koolieelseid oste l\u00e4bim\u00f5eldult.\u00a0Ta t\u00f5deb, et kuigi \u00fcldine ostuj\u00f5ud n\u00e4itab taastumise m\u00e4rke, on selgelt n\u00e4ha, et vanemad ei tee emotsioonioste, vaid otsivad parimat hinna ja kvaliteedi suhet.<\/p>\n
<\/p>\n
\u201eLidl ei ole koolitarvete hindu t\u00f5stnud ega plaani seda teha ka edaspidi. Vastupidi \u2013 kauplustes on praegu hulgaliselt sooduspakkumisi. Lidli eesm\u00e4rk on hoida k\u00f5ik kooliks vajalikud tooted, alates vihikutest ja pliiatsitest kuni riiete ja jalan\u00f5udeni, v\u00f5imalikult soodsad, et \u00fckski vajalik ost ei j\u00e4\u00e4ks pere eelarve t\u00f5ttu tegemata,\u201c\u00a0\u00fctles\u00a0Pajuste.<\/p>\n
\n<\/p><\/blockquote>\n
Kooliaasta alguses plaanivad koolitarbeid osta k\u00f5ige enam 40\u201349-aastased, kes moodustavad umbes 55 protsenti kulutusi tegevatest vastanutest. 30\u201339-aastaste seas teevad kooliaasta alguses kulutusi 43 protsenti ning 18\u201329-aastaste seas 38 protsenti.<\/p>\n
Ligi 40 protsenti Eesti lapsevanematest plaanib t\u00e4navu kulutada kooliasjadele sama palju raha kui eelmisel aastal. Veerand ehk 25 protsenti vastanutest nendib, et kulutused tulevad mullusest m\u00f5nev\u00f5rra suuremad, mis tuleneb eelk\u00f5ige laste kasvamisest ja paratamatust vajadusest uute riiete j\u00e4rele. \u00a0<\/p>\n
Ka statistikaameti viimased andmed n\u00e4itavad, et kuigi Eesti keskmine bruto- ja reaalpalk on kasvanud ning inflatsioon tunduvalt taltunud, p\u00fcsis tarbijakindluse indikaator endiselt negatiivne. Hinnamuutused on olnud eba\u00fchtlased, n\u00e4iteks tuuakse v\u00e4lja, et r\u00f5ivad ja jalatsid olid juunis aastatagusega v\u00f5rreldes 6,3 protsenti odavamad ning toit 1,5 protsenti odavam. Samal ajal on kallinenud eluase 7,6 protsenti, transport 7,5 protsenti ning hariduse ja lasteasutustega seotud kulud 5,2 protsenti.\u00a0<\/p>\n
Kuna eluaseme- ja transpordikulud v\u00f5tavad pere eelarvest suurema ampsu, kompenseeritakse seda kooliostude nutika planeerimisega. Koolitarbeid ostetakse varakult ja jaotatult, v\u00e4ltides viimase hetke paanikat ning kalleid emotsioonioste.\u00a0<\/p>\n
Lidl Eesti tellitud uuringu tegi juuli l\u00f5pus uuringufirma Norstat, Eestis osales 1002, Leedus 1001 ja L\u00e4tis 1010 vastajat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00e4rskest Lidli ja Norstati uuringust selgub, et uue kooliaasta eel teevad Eesti pered oste \u00e4\u00e4rmiselt l\u00e4bim\u00f5eldult ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244930,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,96770,8531,294],"class_list":["post-244929","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-koolitarbed","tag-lidl","tag-uuring"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117042995915468814","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244929\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244930"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}