![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/LRkuld2026-pms3125u_web800px_4.webp\")
<\/p>\n<\/p>\n
John Steinbeck (1902\u20131968) oli Ameerika kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat, keda peetakse \u00fcheks 20. sajandi olulisemaks autoriks. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad romaanid “Vihakobarad”, “Hiirtest ja inimestest” ning “Hommiku pool Eedenit”.<\/p>\n
Steinbecki viimane romaan “Me tusameele talv” v\u00f5tab \u00fchtaegu teravmeelsel ja poeetilisel moel uurida, mis on \u00f5ieti Ameerika unelm, millised moraalsed dilemmad selle poole liikumisel v\u00f5ivad inimese ette kerkida ja kuidas on v\u00f5imalik neid eri moel lahendada.<\/p>\n
Loo peategelane Ethan Allen Hawley on aus ja p\u00f5him\u00f5ttekindel mees, tubli pereisa ja hooliv abikaasa. Tema perekond, mis kunagi oli j\u00f5ukas, on ebaausa \u00e4ripartneri t\u00f5ttu oma rikkuse kaotanud, ja kui siis Ethani ees terendab v\u00f5imalus oma pere eluj\u00e4rge parandada, seisab temagi korraga p\u00f5hjapanevate eetiliste valikute ees. K\u00fcsimusele, kas materiaalne heaolu toob kaasa hingelise tasakaalu ja rahulolu, saadakse paraku enamasti vastus alles tagantj\u00e4rele.<\/p>\n
KATKEND<\/p>\n
Esimene peat\u00fckk<\/p>\n
Kui ilus kuldne aprillihommik Mary Hawley \u00e4ratas, p\u00f6\u00f6ras ta end mehe poole ja n\u00e4gi, et mees tegi talle konnan\u00e4gu, v\u00e4ikesed s\u00f5rmed suunurkades.<\/p>\n
“Sa oled rumal, Ethan,” \u00fctles Mary. “Sul on j\u00e4lle kometituju peal.”<\/p>\n
“Oh \u00fctle, preili Hiireke, kas tuled mulle mehele?”<\/p>\n
“Said silmad lahti, ja kohe lollused peas?”<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd k\u00e4es on meil see p\u00e4ev, n\u00fc\u00fcd k\u00e4es on meil see hommik.”<\/p>\n
“Paistab, et jah. Kas sul on ka meeles, et t\u00e4na on suur reede?”<\/p>\n
Mees \u00fctles \u00f5\u00f5nsa h\u00e4\u00e4lega: “Alatud roomlased rivistuvad Kolgata teel.”<\/p>\n
“\u00c4ra teota jumalat! Kas Marullo laseb sul kell \u00fcksteist poe sulgeda?”<\/p>\n
“Kullakallis tibulilleke, Marullo on katoliiklane ja peale selle itaallane. Vaevalt et ta \u00fcldse n\u00e4gu n\u00e4itabki. Pean l\u00f5unat, kuni hukkamine on l\u00e4bi.”<\/p>\n
“See on palver\u00e4ndaja jutt. Aga nii ei ole ilus.”<\/p>\n
“Rumalus, lepatriinuke. See on mul ema poolt. Merer\u00f6\u00f6vli jutt. Ja see oli ju hukkamine, sa tead k\u00fcll.”<\/p>\n
“Polnud nad mingid merer\u00f6\u00f6vlid. Sa ise \u00fctlesid, et vaalak\u00fctid ja et neil pidid olema mingid paberid sellelt sinu kontinentaalkongressilt.”<\/p>\n
“Laevadel, mille pihta nad tuld andsid, peeti neid r\u00f6\u00f6vliteks. Ja need Rooma s\u00f5durid pidasid seda hukkamiseks.”<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd ajasin sind vihale. Rumalana meeldid sa mulle rohkem.”<\/p>\n
“Ma olengi rumal. Seda teab iga\u00fcks.”<\/p>\n
“Sa ajad mul oma jutuga alati pea segi. V\u00f5id uhke olla: \u00fcmberasujad palver\u00e4ndurid ja vaalak\u00fcttidest kaptenid \u2013 k\u00f5ik \u00fches perekonnas.”<\/p>\n
“Aga kas nemad v\u00f5ivad?”<\/p>\n
“Mida? Mis sa sellega m\u00f5tled?”<\/p>\n
“Kas minu suured esivanemad v\u00f5ivad selle \u00fcle uhked olla, et nende j\u00e4reltulija on armetu poesell armetus itaallase poes sellessamas linnas, mis \u00fckskord oli k\u00f5ige t\u00e4iega nende oma?”<\/p>\n
“Sa ei ole poesell. Sa oled rohkem nagu juhataja, pead ise arveid ja viid raha panka ja tellid kaupu.”<\/p>\n
“T\u00f5si jah. Ja p\u00fchin ise p\u00f5randat ja ukseesist ja kannan p\u00fchkmed v\u00e4lja ja rooman Marullo ees, ja kui ma oleksin kuradi kassiroju, p\u00fc\u00fcaksin Marullo hiirigi.”<\/p>\n
Mary pani talle k\u00e4e \u00fcmber. “Parem juba rumal olla,” \u00fctles ta. “Palun \u00e4ra vannu kurja suurel reedel. Ma armastan sind.”<\/p>\n
“Hea k\u00fcll,” vastas mees viivitades. “Nii nad r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ik. \u00c4ra arva, et sa v\u00f5id sellep\u00e4rast veel naisemehe k\u00f5rval alasti lamada.”<\/p>\n
“Ma tahtsin sulle lastest r\u00e4\u00e4kida.”<\/p>\n
“Pandi vangi v\u00f5i?”<\/p>\n
“Juba j\u00e4lle sa janditad. Las nad r\u00e4\u00e4givad sulle parem ise.”<\/p>\n
“Aga miks sina siis…”<\/p>\n
“Margie Young-Hunt lubas mulle t\u00e4na j\u00e4lle kaarte panna.”<\/p>\n
“Ja lugeda nagu raamatust? Kes on Margie Young-Hunt, mis teel meid, karjuseid, ta v\u00f5lus…”<\/p>\n
“Tead… kui ma oleksin armukade… \u00f6eldakse, et kui mees teeb, nagu ei n\u00e4ekski ta ilusat t\u00fctarlast…”<\/p>\n
“Ah see v\u00f5i? Kena t\u00fctarlaps k\u00fcll! Kaks korda mehel olnud.”<\/p>\n
“Teine mees suri \u00e4ra.”<\/p>\n
“S\u00fc\u00fca tahaks. Sa \u00e4kki usudki seda jama?”<\/p>\n
“Margie \u00fctles venna kohta k\u00f5ik \u00f5ieti. Et \u00fcks l\u00e4hedalt sugulane.”<\/p>\n
“\u00dcks minu l\u00e4hedalt sugulane saab laksu vastu tagumikku, kui ta kohe s\u00f6\u00f6mist ei s\u00e4ti…”<\/p>\n
“Silmapilk. Munarooga?”<\/p>\n
“K\u00e4ib kah. Ei tea, miks seda suureks reedeks nimetatakse? Mis temas suurt on?”<\/p>\n
“Ah sind k\u00fcll!” h\u00fc\u00fcdis Mary. “Muud sul pole kui naljad.”<\/p>\n
Kohv oli juba valmis, munad ja r\u00f6stitud sai taldrikul, kui Ethan Allen Hawley ennast akna juurde v\u00e4ikese laua \u00e4\u00e4rde poetas.<\/p>\n
“M\u00f5nus olemine,” \u00fctles ta. “Miks \u00f6eldakse k\u00fcll suur reede?”<\/p>\n
“Kevad,” kostis Mary pliidi juurest.<\/p>\n
“Kevade reede?”<\/p>\n
“Kevade palavik. Kas lapsed on \u00fcles t\u00f5usnud?”<\/p>\n
“Mis sa veel ei taha! V\u00e4ikesed laiskvorstid. Ajame nad \u00f5ige \u00fcles ja nahutame l\u00e4bi.”<\/p>\n
“K\u00fcll sa v\u00f5id ilget juttu r\u00e4\u00e4kida, kui sul sihuke tobe tuju on. Kas l\u00f5unavahel tuled koju?”<\/p>\n
“Ei tule.”<\/p>\n
“Miks?”<\/p>\n
“Naised. Kerged trehvamised. V\u00f5ib-olla selle Margiega.”<\/p>\n
“J\u00e4ta juba see jama, Ethan! Margie on hea s\u00f5ber. Ta annaks kas v\u00f5i s\u00e4rgi seljast \u00e4ra.”<\/p>\n
“Jah? Ei tea, kust ta selle s\u00e4rgi saab?”<\/p>\n
“J\u00e4lle sihuke palver\u00e4ndaja jutt!”<\/p>\n
“Vean kihla, et oleme sugulased. Tema on ka merer\u00f6\u00f6vli t\u00f5ugu.”<\/p>\n
“Oh, \u00e4ra aja rumalusi! S\u00e4h, v\u00f5ta nimekiri!” Mary pistis selle Ethanile rinnatasku. “P\u00e4ris pikk tuli. Aga lihav\u00f5tted on ukse ees, pea meeles, ja \u00e4ra unusta kaht tosinat muna! Sa j\u00e4\u00e4d veel hiljaks.”<\/p>\n
“Tean isegi. Ega muud, kui et Marullol j\u00e4\u00e4b l\u00e4bim\u00fc\u00fck kaksk\u00fcmmend viis senti kasinamaks. Aga milleks kaks tosinat?”<\/p>\n
“V\u00e4rvida. Allen ja Mary-Ellen palusid. Noh, mine juba!”<\/p>\n
“Hea k\u00fcll, mu n\u00f5gilill… Aga las ma l\u00e4hen enne \u00fcles ja peksan Alleni ja Mary-Elleni maast lahti.”<\/p>\n
“Sa hellitadki nad p\u00e4ris \u00e4ra, Eth, tead isegi.”<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4 h\u00fcvasti, oo riigi lipulaev,” h\u00fc\u00fcdis Ethan ja astus v\u00f5reust kinni k\u00f5mmutades v\u00e4lja kuldrohelisse hommikusse.<\/p>\n
Ta p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber ja silmitses ilusat vana maja, oma isade ja isaisade kodu, valgeks v\u00e4rvitud laudvooderdist ja kilpkaarakent eesukse kohal, Adami stiilis kaunistisi ja “leselava” katusel. Maja seisis t\u00e4navast eemal, aia roheluses keset saja-aastasi, mehej\u00e4medusi, pungadest pakil sireleid. Jalakad Jalaka t\u00e4nava \u00e4\u00e4res puudutasid \u00fcksteist vastsetest lehtedest kollaste okstega. P\u00e4ike oli just j\u00e4tnud pangahoone, s\u00e4deles n\u00fc\u00fcd gaasivabriku h\u00f5bejal tornil ja meelitas vanast sadamast \u00fcles soolakat, vetikate joodih\u00f5nguga segatud l\u00f5hna.<\/p>\n
Hommikusel Jalaka t\u00e4naval oli ainult \u00fcks hingeline, h\u00e4rra Bakeri punane setter, pankuri peni, Punane Baker, kes astus pikkam\u00f6\u00f6da ja v\u00e4\u00e4rikalt, vahetevahel peatudes, et nuusutada nimekaarte jalakate t\u00fcvedel.<\/p>\n
“Tere hommikust, s\u00f6\u00f6r. Minu nimi on Ethan Allen Hawley. Olen juba p\u00f5gusalt tuttav teie pissimistliku loomusega.”<\/p>\n
Punane Baker peatus ja kviteeris tervituse uhke h\u00e4nna aeglase \u00f5\u00f5tsatusega.<\/p>\n
Ethan \u00fctles: “Vaatasin siin oma maja. Osati ikka endisel ajal ehitada.”<\/p>\n
Punane ajas kaela \u00f5ieli ja \u00e4igas endale tagajalaga loiult ribidesse.<\/p>\n
“Ja pole ka ime. Nodi neil oli. K\u00f5igi maailma merede traan ja spermatseet. Kas te teate, mis asi on spermatseet?”<\/p>\n
Punane ohkas kiunatades.<\/p>\n
“Paistab, et ei tea. Kerge, meeldiva roosil\u00f5hnaga \u00f5li, mida saadakse ka\u0161eloti kolju\u00f5\u00f5nest. Lugege “Moby Dicki”, peni, soovitan soojalt.”<\/p>\n
Setter kergitas koiba vastu malmist lasilaposti k\u00f5nnitee veerel.<\/p>\n
Ethan \u00fctles talle minema hakates \u00fcle \u00f5la: “Ja tehke raamatu kohta referaat. Mu poeg v\u00f5iks teilt ehk midagi \u00f5ppida. Ta ei oska “spermatseetigi” \u00f5igesti kirjutada… ega muudki.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"John Steinbeck (1902\u20131968) oli Ameerika kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat, keda peetakse \u00fcheks 20. sajandi olulisemaks autoriks. Tema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244932,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,51281,28,29,7841,95,96771,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-244931","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-john-steinbeck","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomingu-raamatukogu","tag-maailm","tag-me-tusameelne-talv","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117043000158232771","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244931\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}