M\u00f5tleme korraks \u00fche lihtsa n\u00e4ite peale. Oletame, et inimene teeb kuus 170 tundi t\u00f6\u00f6d ja saab selle eest tasu. Etten\u00e4gelik inimene ei kuluta k\u00f5ike kohe \u00e4ra, vaid otsustab, et 30 t\u00f6\u00f6tunni jagu v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5iks tulevikku kaasa v\u00f5tta. Mitte selleks, et rikkaks saada, vaid lihtsalt selleks, et hiljem, n\u00e4iteks oma elus\u00fcgisel, nende 30 tunni eest j\u00e4lle kaupu ja teenuseid osta. Raha peaks v\u00f5imaldama tal tehtud t\u00f6\u00f6 tulevikku kaasa v\u00f5tta. Kui aga selle raha ostuj\u00f5ud aastate jooksul v\u00e4heneb, siis ei ole inimene tegelikult suutnud oma t\u00f6\u00f6d s\u00e4ilitada. Pangakontol v\u00f5ib olla sama number, kuid selle numbri eest saab v\u00e4hem. Osa tema tehtud t\u00f6\u00f6st on lihtsalt \u00e4ra kadunud. Sellest hetkest alates saab see k\u00fcsimus uue n\u00e4o.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole selles, kui palju inimesel raha on, vaid selles, et kas see, mida ta rahaks nimetab, on \u00fcldse raha. T\u00e4naseks on selge, et euro, dollar ja k\u00f5ik teised fiat-valuutad on eelk\u00f5ige maksevahendid. Nendega on mugav t\u00e4nap\u00e4eval kaupu ja teenuseid vahetada. Raha k\u00f5ige olulisem \u00fclesanne ei ole aga t\u00e4nane maksmine, vaid t\u00e4nase t\u00f6\u00f6 kandmine homsesse p\u00e4eva. Seet\u00f5ttu v\u00e4idan, et kuld ongi raha, erinevad valuutad on selle ajutised asendajad. Heal rahal peab olema \u00f5ige mitu v\u00e4ltimatut omadust.<\/p>\n
Nappus \u2013 keegi ei tohiks saada teda piiramatult juurde luua.<\/p>\n<\/li>\n
Vastupidavus \u2013 ta ei tohi ajaga h\u00e4vida.<\/p>\n<\/li>\n
Jagatavus \u2013 ta peab olema jagatav v\u00e4iksemateks osadeks, ilma et tema v\u00e4\u00e4rtus selle t\u00f5ttu kaoks.<\/p>\n<\/li>\n
\u00dchesugusus \u2013 \u00fcks \u00fchik peab olema samav\u00e4\u00e4rne teise samasuguse \u00fchikuga.<\/p>\n<\/li>\n
Kaasaskantavus \u2013 teda peab saama kaasa v\u00f5tta.<\/p>\n<\/li>\n
\u00c4ratuntavus \u2013 ta peab olema \u00e4ratuntav.<\/p>\n<\/li>\n
Ja viimaks k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 ta peab suutma s\u00e4ilitada v\u00e4\u00e4rtust ajas.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n
Alles siis, kui oleme kokku leppinud, milline raha olema peab, saab hakata k\u00fcsima, mis sellele kirjeldusele vastab. Vaatame seda k\u00fcsimust veel \u00fchest k\u00fcljest. Looduses on veidi \u00fcle \u00fcheksak\u00fcmne loodusliku keemilise elemendi. Kui hakata neid \u00fckshaaval vaatama ja k\u00fcsida, millist neist v\u00f5iks kasutada rahana, hakkavad enamik neist \u00fcsna kiiresti v\u00e4lja langema.<\/p>\n
Paljud metallid roostetavad v\u00f5i lagunevad.<\/p>\n
M\u00f5ni j\u00e4lle nii haruldane, et teda ei j\u00e4tkuks praktiliseks kasutamiseks.<\/p>\n
Paljude metallide v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub peamiselt sellest, kui palju neid parasjagu t\u00f6\u00f6stuses vajatakse. L\u00f5puks j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele \u00fcllatavalt v\u00e4ike ring: h\u00f5be, kuld, plaatina ja pallaadium. Ka neist ei ole k\u00f5ik v\u00f5rdsed. <\/p>\n
H\u00f5be on olnud tuhandeid aastaid suurep\u00e4rane raha, kuid suur osa h\u00f5bedast leiab kasutust t\u00f6\u00f6stuses ning suure v\u00e4\u00e4rtuse hoidmiseks kulub teda lihtsalt palju rohkem kui kulda. V\u00e4iksemate mahtude s\u00e4ilitamiseks sobib. Plaatina ja pallaadium on m\u00f5lemad erakordsed metallid, kuid nende v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub m\u00e4rksa rohkem t\u00f6\u00f6stuslikust n\u00f5udlusest. Kui muutub t\u00f6\u00f6stus, muutub ka n\u00f5udlus nende j\u00e4rele. Alles j\u00e4\u00e4b vaid \u00fcks element \u2013 kuld.<\/p>\n
Mind ei veena see, et kulda on tuhandeid aastaid rahana kasutatud. Mind huvitab rohkem k\u00fcsimus, miks inimesed peaaegu igas maailma nurgas ja peaaegu igal ajastul j\u00f5udsid l\u00f5puks sama j\u00e4relduseni. Nad ei saanud omavahel kokku leppida, nad ei lugenud \u00fcksteise raamatuid, nad ei vaadanud samu uudiseid. Ometi valisid nad ikka ja j\u00e4lle kulla. V\u00f5ib-olla ei valinud inimesed kulda rahaks. V\u00f5ib-olla selekteerisid tuhandete aastate pikkused katsed ja eksimused lihtsalt v\u00e4lja selle, mis t\u00e4itis raha \u00fclesannet k\u00f5ige paremini.<\/p>\n
Kasutusel on m\u00f5iste \u201einvesteeringukuld\u201c. Minu hinnangul ebat\u00e4pne, isegi eksitav. Kuld ei ole investeering. Investeering on midagi muud. Kui ehitame tehase, ostame masina v\u00f5i anname kapitali ettev\u00f5ttele, siis loodame, et seal luuakse juurde uut v\u00e4\u00e4rtust. Investeering toodab midagi. Kuld ei tooda midagi. \u00dcks unts kulda on t\u00e4na \u00fcks unts kulda\u2026 ja saja aasta p\u00e4rast on ta endiselt \u00fcks unts kulda. <\/p>\n
Tema eesm\u00e4rk ei ole luua rikkust juurde \u2013 ta aitab olemasolevat s\u00e4ilitada. Just seep\u00e4rast v\u00e4idan, et kuld ei ole rahaga sarnane \u2013 ta ongi raha. K\u00f5ik muud vahendid on suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral raha asendajad.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik peaksid minuga n\u00f5ustuma ja ega minu eesm\u00e4rk olegi inimesi \u00fcmber veenda. R\u00e4\u00e4kides Tavidi ja Tavex Grupi missioonist, on meil kaks peamist eesm\u00e4rki. Olulisem neist on jagada seda, mida me ise oleme \u00f5ppinud. Et inimesed teaksid, millised v\u00f5imalused neil on. Kui inimene m\u00f5istab erinevate rahavormide omadusi ja teeb seej\u00e4rel ise oma valiku, oleme meie oma k\u00f5ige t\u00e4htsama t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud. Alles p\u00e4rast seda tuleb k\u00fcsimus, kust kulda v\u00f5i h\u00f5bedat osta\u2026 <\/p>\n
Siit algab Tavexi teine eesm\u00e4rk. Me tahame, et inimene saaks meie juurde tulla rahuliku s\u00fcdamega. Et ta leiaks eest inimesed, kes tunnevad oma valdkonda. Et talle vastataks ausalt. Et talle antud s\u00f5na peaks. Et kaup oleks olemas, kui seda on lubatud. Kui me suudame seda teha, siis oleme loonud midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku. Ja kui me teeme seda j\u00e4rjepidevalt, tuleb ka kasum. <\/p>\n
Kasum ei t\u00e4henda, et oleme teistest targemad. Veel v\u00e4hem t\u00e4hendab see, et oleme geniaalsed. See t\u00e4hendab lihtsalt, et inimesed on meid usaldanud. Seda ei tehta p\u00f5hjuseta\u2026 Loomulikult peab ettev\u00f5te teenima nii palju, et meie inimesed saaksid oma t\u00f6\u00f6 eest v\u00e4\u00e4rilist tasu, et ettev\u00f5te saaks areneda ning omanik saaks \u00f5iglase tasu selle riski, vastutuse ja kapitali eest, mille ta on ettev\u00f5ttesse paigutanud. Ka see on vajalik. Aga see ei ole p\u00f5hjus, miks me hommikul \u00e4rkame. <\/p>\n
Ma usun, et meie olemasolu on \u00f5igustatud ainult siis, kui me j\u00e4tame maailma natuke paremaks, kui see oli enne. Kui inimene lahkub meie juurest paremini m\u00f5istes, mis asi on raha, oleme loonud v\u00e4\u00e4rtust isegi siis, kui ta ei osta meilt midagi. Kui ta otsustab hiljem oma s\u00e4\u00e4ste kullas v\u00f5i h\u00f5bedas hoida ning leiab, et k\u00f5ige m\u00f5istlikum on seda teha meie juures, siis oleme loonud v\u00e4\u00e4rtust veelgi rohkem. Ja kui k\u00f5ige selle tulemusel tekib k\u00e4ibe ja kasumi tandem, siis ei vaata ma seda kui eesm\u00e4rki. Ma vaatan seda kui m\u00e4rki \u2013 m\u00e4rki sellest, et inimesed on pidanud meie t\u00f6\u00f6d v\u00e4\u00e4rtuslikuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tleme korraks \u00fche lihtsa n\u00e4ite peale. Oletame, et inimene teeb kuus 170 tundi t\u00f6\u00f6d ja saab selle eest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":244962,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-244961","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117043129593774313","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244961","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244961"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/244961\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244961"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=244961"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=244961"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}