Swedbanki pea\u00f6konomisti T\u00f5nu Mertsina s\u00f5nul aitasid juunis t\u00f6\u00f6stustoodangu langusele enim kaasa laevaehituse ja -remondi, elektroonikatoodete, toiduainete ning m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse tootmismahu v\u00e4henemine.<\/p>\n
Juunis pidurdus ka t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse m\u00fc\u00fcgitulu kasv \u2013 aasta esimesel poolel suurenes m\u00fc\u00fcgitulu k\u00fcll protsendi v\u00f5rra, kuid see oli aastataguse kasvuga v\u00f5rreldes oluliselt n\u00f5rgem tulemus, m\u00e4rkis Mertsina.<\/p>\n
“Kuigi ekspordist saadud tulu kasv j\u00e4i alla Eesti siseturul saadud tulule, oli ekspordi suurema osakaalu t\u00f5ttu nende m\u00f5ju m\u00fc\u00fcgitulu kasvule \u00fcsna sarnane,” lisas ta.<\/p>\n
Mertsina s\u00f5nul ei ole viimaste kvartalite t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tootmismahu muutus k\u00e4inud \u00fchte sammu selle majandusharu SKP-s arvestatava lisandv\u00e4\u00e4rtusega.<\/p>\n
“Esimeses kvartalis oli vaatamata stagneerunud t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tootmismahule selle lisandv\u00e4\u00e4rtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogu lisandv\u00e4\u00e4rtusest,” \u00fctles Mertsina.<\/p>\n
Kuigi viimastel kuudel Eesti t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete kindlustunne muutunud ei ole, siis aasta algusega v\u00f5rreldes n\u00e4itab see siiski paranemist ning samuti on kindlustunne tublisti tugevam kui aasta tagasi, m\u00e4rkis ta. N\u00e4iteks on paranenud hinnang tellimustele ja v\u00e4ljavaade toodangumahu kohta.<\/p>\n
“Optimistlikumaks on muutunud ka euroala kui terviku t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tted,” \u00fctles Mertsina.<\/p>\n
Kuigi Euroopa t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses on n\u00e4ha m\u00f5\u00f5dukat taastumist, on n\u00f5udlus endiselt eba\u00fchtlane ning investeerimisotsuseid m\u00f5jutavad j\u00e4tkuvalt geopoliitilised pinged, kaubanduspiirangud ja ebakindlus maailmamajanduse v\u00e4ljavaadete suhtes.<\/p>\n
“Ebakindlus kaubanduspoliitikas ja ettev\u00f5tete soov suurendada varusid v\u00f5imendavad neid m\u00f5jusid veelgi. Tollimaksud ja v\u00f5imalikud uued kaubanduspiirangud on pannud ettev\u00f5tteid tootmist ja hankeahelaid \u00fcmber korraldama ning importi ettepoole tooma, mis on lisanud logistikas\u00fcsteemile t\u00e4iendavat koormust,” lisas Mertsina.<\/p>\n
Mertsina s\u00f5nul eelistavad Euroopa ettev\u00f5tted senisest enam hajutada tarnijaid, suurendada varusid ning tuua osa tootmisest l\u00f5ppturgudele l\u00e4hemale, sest see parandab varustuskindlust, kuid t\u00e4hendab sageli ka k\u00f5rgemaid tootmiskulusid.<\/p>\n
“Eesti t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus tegutseb keskkonnas, kus konkurentsiv\u00f5ime s\u00f5ltub tootlikkuse ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude k\u00f5rval \u00fcha rohkem v\u00f5imest kohaneda kiiresti muutuvate globaalsete tingimustega. Eesti t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete tugevus on paindlikkus, ekspordikogemus ja v\u00f5ime kiiresti kohaneda muutuvate oludega,” \u00fctles Mertsina.<\/p>\n
“Kuna t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tted ekspordivad keskmiselt ligi kaks kolmandikku oma toodangust, s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse kasv eelk\u00f5ige sellest, kui kiiresti elavnevad meie peamised eksporditurud ning kui edukalt suudavad ettev\u00f5tted suurendada lisandv\u00e4\u00e4rtust, investeerida tehnoloogiasse ja leida uusi turge,” lisas ta.<\/p>\n
Mait Palts soovitab ettev\u00f5tetel panustada pikaajalisse strateegiasse<\/p>\n
Kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts m\u00e4rkis, et eksportturgudel saavutavad edu ettev\u00f5tted, kes teevad pikemaajalisi plaane ja need ellu viivad.<\/p>\n
“V\u00e4ga palju on enda t\u00f6\u00f6 ja sihikindluse taga, kui me vaatame siin ettev\u00f5tteid,
kes on just eksporditurgudel aktiivsed ja kes saavad pikaajaliselt panustada ja strateegiliselt seda teevad, on l\u00f5puks sageli edukamad,” \u00fctles Palts.<\/p>\n
Paltsi s\u00f5nul on v\u00e4iksematel ettev\u00f5tetel eksporditurgudele minek keerulisem,
sest see paraku on seotud ka suuremate riskidega. “Seda edu ei n\u00e4e kindlasti kuudega, vaid sageli alles paari aasta jooksul, sest k\u00f5ik n\u00f5uab ressurssi ja investeerimiskindlust,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Henrik V\u00e4lja: edu toovad k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega tooted<\/p>\n
Puidut\u00f6\u00f6stuse liidu juhi Henrik V\u00e4lja hinnangul aitab ettev\u00f5tteid m\u00fc\u00fcgiportfellide nihutamine k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega toodete poole ja l\u00e4bi selle m\u00fc\u00fcgitulude kasvatamine.<\/p>\n
V\u00e4lja m\u00e4rkis, et ettev\u00f5tted vajavad konkurentsis p\u00fcsimiseks v\u00e4hemalt samav\u00e4\u00e4rset ettev\u00f5tluskeskkonda kui nende konkurendid naaberriikides. Tema hinnangul piiravad Eestis kehtivad n\u00f5uded puidut\u00f6\u00f6stust rohkem kui l\u00e4hiriikides, mis suurendab ettev\u00f5tete kulusid ja v\u00e4hendab konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n
“Eksportturgudel konkureerimiseks ei saa Eesti-sisesed piirangud olla oluliselt ulatuslikumad, kui nad on meie l\u00e4hiriikides, aga t\u00e4na need paraku seda siiski on. Eesti riigi sisepoliitikal on v\u00e4ga suur roll m\u00e4ngida, et seda konkurentsiv\u00f5imet toetada,” lisas V\u00e4lja.<\/p>\n