P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on laste hariduse valikul otsustav s\u00f5na vanematel. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus (PGS) t\u00e4psustab, et vanemate jaoks on lapsele kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu \u00f5ppekohti. See t\u00e4hendab, et laps ei pea \u00f5ppima tingimata oma elukohaj\u00e4rgses koolis. \u00d5pilaste ja perede heaolu ning vaba liikumine on haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) jaoks oluline p\u00f5him\u00f5te.\u00a0<\/p>\n
Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad linnad ja vallad, kelle rahvastikuregistri j\u00e4rgsed elanikud \u00f5pivad koolis, mille lapsevanem on oma lapsele valinud. Ehk lapsevanem valib lapsele kooli, kool v\u00f5tab \u00f5pilase vastu ja elukohaj\u00e4rgsel omavalitsusel tekib kohustus osaleda selle kooli tegevuskulude katmises. Kuigi PGS v\u00f5imaldab tegevuskulude katmise t\u00e4psemates tingimustes omavalitsustel ise kokku leppida, ei ole neile j\u00e4etud \u00f5igust oma \u00f5pilaste eest maksmata j\u00e4tta.\u00a0<\/p>\n
2017. aasta novembris otsustas riigikohus, et kohalike omavalitsuste omavahelise tegevuskulude tasumise (arveldamise) p\u00f5him\u00f5tte kui sellisega on k\u00f5ik korras. Kuid \u00f5igusruumi tervikuna vaadates on problemaatiline PGS \u00a7 83 lg 1, mis paneb omavalitsustele kohustuse arveldada. Riigikohus n\u00e4gi seda kui eraldiseisvat riiklikku kohustust ja pidas v\u00e4\u00e4raks, et riikliku kohustuse puhul pole loodud normi, mis tagaks selle t\u00e4itmise riigieelarvest. Riigikohtu hinnang oli, et see s\u00e4te tuleks \u00fcmber s\u00f5nastada v\u00f5i t\u00fchistada.\u00a0<\/p>\n
HTM on p\u00fc\u00fcdnud sellist regulatsiooni mitmel korral muuta, mh kehtiva PGS-i v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.*<\/p>\n
Mis toimus p\u00e4rast riigikohtu otsust?<\/p>\n
Vahetult p\u00e4rast riigikohtu otsust soovis HTM probleemiga kiiremas korras tegeleda ja suhtles kohalike omavalitsustega. 2018. aastal kinnitasid pea k\u00f5ik omavalitsused \u2013 v\u00e4lja arvatud L\u00e4\u00e4neranna ja Kihnu vald \u2013, et tahavad j\u00e4tkata arveldamisega senisel moel, leppida ise omavahel kokku ja enda eelarvest ka need kulud kanda.<\/p>\n
Ka Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kui omavalitsuste esindusorganisatsioon on seni v\u00e4ljendanud HTM-ile omavalitsuste soovi j\u00e4tkata v\u00e4ljakujunenud lahendusega. See kokkulepe on toiminud aastaid. Omavalitsused on planeerinud ja kinnitanud oma eelarveid HTM-ile n\u00f5udeid esitamata, arvestades eelarvetesse sisse ka arveldamisega seotud kulu\/tulu, mitte v\u00f5imalikke n\u00f5ude\u00f5igusi riigi vastu.<\/p>\n
L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, kohtumisi, arutelusid nii omavalitsuste kui ka ELVL-iga on olnud palju, ent kokkulepet v\u00f5i isegi arusaadavalt v\u00e4ljendatud soovi muutusteks neilt, keda muutus k\u00f5ige otsesemalt puudutab, mitte. Pigem on joonistunud v\u00e4lja soov ja kokkulepe olukorra j\u00e4tkumiseks.<\/p>\n
2025. aasta august<\/p>\n
Oleme j\u00f5udnud aastast 2018 aastasse 2025 ja justkui silmitsi identse n\u00f5udega nagu toona, mil riigikohus juba \u00fclal viidatud seisukoha kujundas. Osa kohalikke omavalitsusi (kokku 10 79-st) otsustas vahetult enne kohalikke valimisi ja p\u00e4rast kaheksa-aastast \u00fchesugust k\u00e4itumismustrit oma varasemaid seisukohti muuta. Nad leiavad, et vaatamata senisele praktikale ja asjaolule, et nad ei ole selle, augustis esitatud n\u00f5udega kaheksa aasta jooksul kordagi eelarves arvestanud, peab riik ikkagi tagantj\u00e4rele nende arveldamise h\u00fcvitama.<\/p>\n
Kas tegemist on ikka identse ja t\u00e4pselt samadel asjaoludel esitatud n\u00f5udega, mille kohta riigikohus 2017. aastal seisukoha v\u00f5ttis?<\/p>\n
Vahepealsel ajal on otsitud sel teemal lahendusi, kaasates m\u00f5istagi aruteludesse ka kohalikke omavalitsusi, arvestades nii kaasamise kui ka \u00e4rakuulamisega. Seejuures p\u00fc\u00fcdes ka v\u00e4lja selgitada, milline on kohalike omavalitsuste tegelik tahe.<\/p>\n
2018. aastast kuni selle aasta augustini tugines riik kohalike omavalitsuste tegelikule tahtele. Jah, v\u00f5ib m\u00f5istagi \u00f6elda, et selline tahe oli ju riigikohtu hinnangul p\u00f5hiseadusega vastuolus ja riik peab ikka seadustele tuginema. \u00d5ige, muidugi peab. Ent praegu ei ole p\u00f5hiseadusega vastuolus mitte seadus ise, mitte arveldamine ja kohalike omavalitsuste tegevus, vaid \u00fche lisanormi puudumine v\u00f5i siis lisanormi vajadust tingiva normi (PGS \u00a7 83 lg 1) sellisel kujul olemasolu seadusandluses.<\/p>\n
Tekkinud on l\u00fcnk, aga elu t\u00e4itis selle l\u00fcnga ise. Kas \u00f5igesti? V\u00f5ib-olla mitte. Ent n\u00e4ib, et enamuse arvates \u00f5iglaselt.<\/p>\n
Kuidas edasi?<\/p>\n
T\u00e4navu augustis HTM-i vastu esitatud n\u00f5uet HTM ise ei rahuldanud. Oleme valmis kohtus \u00f5igusselgust otsima, sest olukord ei ole nii mustvalge, nagu esmapilgul v\u00f5ib n\u00e4ida. Kaalul on v\u00e4ga palju k\u00f5igi jaoks, mitte ainult k\u00fcmne omavalitsuse n\u00f5ue kogusummas ca neli miljonit eurot, vaid ka asjaolu, et 69 kohalikku omavalitsust ei ole n\u00f5uet esitanud.<\/p>\n
Kaalul on teadmine, et riigieelarvesse raha juurde ei tule ja kui riigil tuleb tasuda arveldamise eest, siis tuleb see millegi arvelt. Ja k\u00f5ige olulisem, kaalul on p\u00f5him\u00f5te, et lapsed ja nende pered saaksid j\u00e4tkuvalt valida, millises koolis \u00f5ppida, ega muutuks sunnismaiseks. Lisaks k\u00f5igele sellele on m\u00f6\u00f6dunud kaheksa aastat ja mitmed seni lahendamata elulised, aga ka juriidilised k\u00fcsimused vajavad selgeks r\u00e4\u00e4kimist.<\/p>\n
Kas kohustus saab muutuda kohalikust riiklikuks \u00f5pilaste valikute ja maakonnapiiride t\u00f5ttu? Kohaliku omavalitsuse \u00fclesanne on tagada k\u00f5ikidele nn enda lastele v\u00f5imalus koolis k\u00e4ia. See ei ole riiklik kohustus, vaid kohaliku omavalitsuse olemuslik \u00fclesanne ja selliselt on see kirjas ka p\u00f5hiseaduses.<\/p>\n
“Kas saab \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida kohustusest tagada haridus teise kohaliku omavalitsuse territooriumil?”<\/p>\n
Kui laps valib aga naabervalla kooli, sest see on tema kodule oluliselt l\u00e4hemal, kas siis sellest hetkest muutub ka kohustus kohalikust riiklikuks? V\u00f5i muudab kohustuse riiklikuks see, et selle s\u00e4testab seadus? Ja sel juhul: millisest kohustusest on jutt? Kas kohustusest tagada haridus enda territooriumil, teise omavalitsuse alal v\u00f5i kohustusest tasuda kulud? Kas saab \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida kohustusest tagada haridus teise kohaliku omavalitsuse territooriumil?<\/p>\n
Kas kohustust tagada haridus saab \u00fcldse kulude kandmisest lahutada v\u00f5i tuleb neid vaadata koos? Kui aga koos ja viisil, et \u00fcks tuleneb teisest (haridust ei ole v\u00f5imalik tagada rahalisi kulutusi tegemata), kas siis saab ikka olla selliselt, et justkui osa kohustusest on kohalik, aga teine riiklik?<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid on ka k\u00fcsimus, et kuigi lapsevanemal on \u00f5igus kooli valida, siis miks on ta otsustanud teise omavalitsuse kooli kasuks. Kas ja mida on elukohaj\u00e4rgne omavalitsus tegemata j\u00e4tnud, et lapsevanem ei vali koduomavalitsuse kooli?<\/p>\n
Kui omavalitsus ei ole midagi tegemata j\u00e4tnud ja lapsevanem on valinud oma lapsele l\u00e4hima v\u00f5i muul p\u00f5hjusel sobivaima kooli, siis miks koduomavalitsus n\u00fc\u00fcd protesteerib kulude kandmise vastu? Ja kui omavalitsus (kool tema esindajana) on naaberomavalitsuse lapse kooli vastu v\u00f5tnud, siis miks ei ole nad suutnud kulude kandmises ise omavahel kokku leppida?<\/p>\n
Need k\u00fcsimused ei ole otsitud selleks, et riik jonnib ega taha oma kohustust t\u00e4ita. Need on k\u00fcsimused, millele tuleb leida vastused nii sisuliselt kui ka \u00f5igluslikult. Oluline on leida lahendused selliselt, et lapsed ei j\u00e4\u00e4ks kannatajateks.<\/p>\n
Olenemata kohtuvaidlusest ja selle tulemusest on tarvis \u00f5igusruumi muuta. Edasi on HTM-i vaates seadusandlikus plaanis variante kaks: esiteks kaotada arveldamise kohustus seadusest; teiseks s\u00e4ilitada kohustus, m\u00f5testades t\u00e4ielikult \u00fcmber kogu omavalitsuste eelarve ja toetuste jagamise s\u00fcsteemi, kuiv\u00f5rd raha lisandumas ei ole.<\/p>\n
Oleme senises protsessis palunud seisukohta ka kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonilt ELVL-ilt, ent l\u00e4htuvalt senisest kogemusest ja augustikuisest n\u00f5udest puudub kindlus, et ELVL tegelikult ka oma liikmeid esindab. Siit t\u00f5ukub veel \u00fcks poliitikakujundaja mure: kas esindusorganisatsioonid tegelikult ka esindavad organisatsiooni liikmeid v\u00f5i t\u00e4hendab sisuline kaasamine seda, et tulebki laua taha kutsuda k\u00f5ik 79 kohalikku omavalitsust, k\u00f5ik 500 koolijuhti ja k\u00f5ik 18 000 \u00f5petajat?<\/p>\n
Seega on n\u00e4htavasti \u00fchel hetkel kaasamise puhul k\u00e4es olukord, kus riigi \u00fclesanne tagada \u00f5igusruumi \u00f5igusp\u00e4rasus on olulisem, kui sihtr\u00fchma \u00e4rakuulamine ja nende arvamusega arvestamine.\u00a0<\/p>\n
Elu ei ole kaasus, kaasus on elu. Selliselt tuleb seda ka v\u00f5tta. M\u00f5istagi on riigi \u00fclesanne tagada, et elu reguleerivad normid oleksid koosk\u00f5las nii p\u00f5hiseaduse kui ka tegeliku vajadusega. Praegu ei ole ministeerium sellega hakkama saanud ning on senise kokkuleppelise asjaajamise toimiva kulgemise seadnud k\u00f5rgemale kehtivatest \u00f5igusnormidest. Selliselt on elu l\u00e4inud oma teed ja \u00f5igusruum paraku kaasa tulnud pole.<\/p>\n
Paragrahv peab aga olema elu tegelike vajaduste n\u00e4gu, mitte vastupidi. Saan \u00f6elda, et olenemata, milliseks kohtuvaidlus kujuneb, teeb HTM juba praegu k\u00f5ik endast oleneva, et j\u00f5uda v\u00f5imalikult kiiresti \u00f5igusruumi ja elulise olukorra kokkuviimiseni. Seda selliselt, et igal perel oleks ka edaspidi v\u00f5imalik ise otsustada, millises koolis laps \u00f5pib.<\/p>\n
* Haridus- ja teadusministeerium pakkus v\u00e4lja n\u00e4ha arvlemine ette vaid juhul, kui vald v\u00f5i linn ei ole loonud \u00f5pilasele v\u00f5imalusi kodukoolis p\u00f5hihariduse omandamiseks \u00f5pilase valitud \u00f5ppevormis v\u00f5i \u00f5ppekeeles, n\u00f5ustamiskomisjoni v\u00f5i alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel v\u00f5i kui \u00f5pilane on vastu v\u00f5etud riiklikult toetatavale \u00f5pilaskodu kohale teise valla v\u00f5i linna territooriumil. Seadusandja otsustas j\u00e4tkata siiski varasema regulatsiooniga – arveldatakse eranditult k\u00f5igi laste eest, s\u00f5ltumata p\u00f5hjusest, miks laps teise valla v\u00f5i linna koolis \u00f5pib.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on laste hariduse valikul otsustav s\u00f5na vanematel. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus (PGS) t\u00e4psustab, et vanemate jaoks on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24508,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,12725,34,36,31,32,406,3932,21,13617,416,4080,4057,28,29,19,7660,11409,25,5641,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24507","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-linnade-ja-valdade-liit","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","20":"tag-headlines","21":"tag-kairi-kaldoja","22":"tag-kodulahedane-kool","23":"tag-kohalikud-omavalitsused","24":"tag-koolid","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-opilased","29":"tag-opiranne","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-riigikohus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24507","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24507"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24507\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24508"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24507"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24507"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24507"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}