Entomoloog Mati Martin r\u00e4\u00e4kis “Huvitajas”, et t\u00e4ide ja kirpude arvukus on tunduvalt v\u00e4henenud, kuid igal aastal j\u00f5uab Eestisse mitmeid uusi putukaliike. Martini s\u00f5nul on Eestisse j\u00f5udnud astelpaju-kirik\u00e4rbes n\u00e4iteks muutnud mitmetes kohtades astelpaju kasvatamise m\u00f5ttetuks.<\/p>\n
“Kunagi tegime \u00fche v\u00e4ikese uurimuse, sellest on k\u00fcll \u00fcle k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6das, aga siis leidsime, et Eestis v\u00f5iks olla kindlaks tehtud umbes 15 000 putukaliiki. Kui vaadata naabermaades tehtud uuringuid, v\u00f5iks arvata, et putukaliike on Eestis 24 000 v\u00f5i isegi rohkem,” \u00fctles Tartu \u00dclikooli entomoloog\u00a0Mati Martin.<\/p>\n
Inimese parasiitide nagu n\u00e4iteks t\u00e4id ja kirbud arvukus, on k\u00fcll tunduvalt v\u00e4henenud. “Seoses kaubanduse laienemisega liiguvad koos kaupadega ka toiduainetel elavad putukad v\u00e4ga sageli ja v\u00e4ga kiiresti,” t\u00f5i Martin v\u00e4lja. “Praegu on v\u00e4ga moes paigaldada kiviparkett \u00fcmber elumajade ja paljudel platsidel. Kiviparkett on aga v\u00e4ga hea elupaik mullamurelastele, kes on pisikesed mustad sipelgad. Neid on k\u00fcll viimasel ajal tohutult palju.”<\/p>\n
Martin on t\u00e4hele pannud, et kuna t\u00e4nap\u00e4eval niidetakse v\u00e4ga sageli muru, ja kui seal juhtuvad kasvama hakkama v\u00f5ililled, siis millegip\u00e4rast nad sipelgatele v\u00e4ga meeldivad. “Oma aias tegin uurimist\u00f6\u00f6d ja k\u00fcmnest muru sees kasvavast v\u00f5ilillest \u00fcheksal lillel olid mulla sees sipelgapesad \u00fcmber,” s\u00f5nas Martin.<\/p>\n
Suured on erinevused ka L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja Ida-Eesti putukakoosluste vahel. “Putukad on \u00e4ra jaganud vegetatsiooniperioodi varakevadest kuni peaaegu lume tulekuni ikka m\u00f5ned putukaliigid tegutsevad ja m\u00f5ned liigid tegutsevad isegi lume all.”<\/p>\n
Putukaid j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. “Herilastele ja vapsikutele v\u00f5ib j\u00e4rgmine aasta mitte k\u00f5ige parem olla, sest ma olen vaadanud, et ka praegu on meie \u00fcmber v\u00e4he herilasi ja vapsikuid.”<\/p>\n
“Putukaallergia on t\u00f5sine probleem, Eestis on esinenud isegi surmajuhtumeid, k\u00f5ik toimub \u00fcsna kiiresti,” t\u00f5i putukateadlane v\u00e4lja.<\/p>\n
“Ka kihulased hammustavad v\u00e4ga valusasti, neid j\u00e4tkub terveks suveks ja isegi veel septembris v\u00f5ib nende ohvriks sattuda,” nentis Martin.<\/p>\n
Putukad arenevad ts\u00fcklite kaupa. Kolm-neli aastat on normaalne ts\u00fckkel, viiendal -kuuendal ja seitsmendal aastal tekib neid millegip\u00e4rast v\u00e4ga palju ja siis me n\u00e4eme neid igal pool. Kui nad normaalse ts\u00fckli j\u00e4rgi arenevad, siis me neid v\u00e4ga ei n\u00e4e,” selgitas Martin, miks lepatriinusid t\u00e4navu v\u00e4he on n\u00e4ha. “N\u00e4iteks praegu on suhteliselt palju v\u00f5rgendikoisid. Putukate arvukus ka normaalsetes tingimustes aastati k\u00f5igub.”<\/p>\n
Igal aastal tuleb meile Martini s\u00f5nul mitmeid uusi putukaliike. “Astelpaju-kirik\u00e4rbes on \u00fcks viimaseid, kes on n\u00fc\u00fcd meieni j\u00f5udnud ja kes v\u00e4ga suure isuga s\u00f6\u00f6b astelpajumarju. Kohati on astelpajude kasvatamine juba m\u00f5ttetu,” t\u00f5des teadlane.<\/p>\n
“Parmud on seotud veekogude v\u00f5i niiskete aladega. Parmu vastsed elavad mudas v\u00f5i niiskes pinnases. S\u00f5ltub sellest, kui palju sobivaid elupaiku on. Kui me veekogude \u00e4\u00e4rde l\u00e4hme, on parme alati rohkem,” s\u00f5nas Martin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Entomoloog Mati Martin r\u00e4\u00e4kis “Huvitajas”, et t\u00e4ide ja kirpude arvukus on tunduvalt v\u00e4henenud, kuid igal aastal j\u00f5uab Eestisse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245086,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,96823,96824,19,25,16777,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245085","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mati-martin","tag-mullamurelane","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sipelgas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117043747048632868","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245085","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245085"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245085\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245086"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245085"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245085"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245085"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}