{"id":245133,"date":"2026-08-05T17:21:36","date_gmt":"2026-08-05T17:21:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245133\/"},"modified":"2026-08-05T17:21:36","modified_gmt":"2026-08-05T17:21:36","slug":"uuring-keele-eelistus-teeb-ohuteavituse-kiiremaks-ja-selgemaks-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245133\/","title":{"rendered":"Uuring: keele-eelistus teeb ohuteavituse kiiremaks ja selgemaks | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Eesti asukohap\u00f5hine ohuteavituse SMS-s\u00fcsteem edastab hoiatusi varasemast kiiremini ja enamasti inimese eelistatud keeles, selgub v\u00e4rskest uuringust<\/a>. Keele-eelistust arvestav lahendus l\u00fchendab s\u00f5numeid, v\u00e4hendab sidev\u00f5rgu koormust ja parandab teavituste loetavust.<\/p>\n

Varem saadeti Eestis ohuteavitused v\u00e4lja \u00fches SMS-is korraga eesti, vene ja inglise keeles. Kuigi kolmekeelne s\u00f5num aitas j\u00f5uda erinevate keeler\u00fchmadeni, tekitas see praktikas probleeme. S\u00f5numid olid pikad, neid oli keeruline lugeda ja nende edastamine v\u00f5ttis kaua aega. Lisaks jagunesid ohuteavitused sageli mitmeks SMS-segmendiks, mis suurendas sidev\u00f5rgu koormust ja pikendas hoiatuste kohalej\u00f5udmist, kirjutab Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadur Stella Polikarpus.<\/p>\n

“2022. ja 2023. aastal tehtud ohuteavituste keele-eelistuste testimine ja uuring n\u00e4itasid, et kolmekeelsed SMS-ohuteavitused olid ohuolukorras liiga pikad ja raskesti hoomatavad, mis v\u00e4hendas nende t\u00f5husust. Vajasime lahendust, mis arvestaks inimeste keele-eelistusi,” selgitas EE-ALARMi keele-eelistuse projekti juht Kadi Luht-Kallas.<\/p>\n

Ohuolukorras m\u00e4ngib keel olulist rolli. Kui inimene ei m\u00f5ista hoiatuse sisu, v\u00f5ib see v\u00e4hendada tema v\u00f5imet \u00f5igel ajal reageerida. Automaatt\u00f5lge v\u00f5ib Luht-Kallase s\u00f5nul aga ohuteavituses teksti sisu valesti edasi anda.<\/p>\n

Eestis on ohuteavituse keel eriti oluline, sest riigi elanikkond on mitmekeelne. Lisaks eesti keelele r\u00e4\u00e4gitakse laialdaselt vene ja inglise keelt. \u00dches keeles saadud hoiatuss\u00f5num aitab v\u00e4hendada segadust ja kiirendab teabe m\u00f5istmist.<\/p>\n

Uus lahendus arvestab keele-eelistusega<\/p>\n

Teadusajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction avaldatud uuring<\/a> p\u00f5hineb 14. mail 2025 toimunud \u00fcleriigilisel ohuteavituse testil. Selle k\u00e4igus saadeti ligi 1,5 miljonile SIM-kaardile kahel korral SMS-teavitus. Tegu oli esimese \u00fcleriigilise ohuteavituse testiga, kus kasutati ka sireene. Veebilehel kriis.ee avaldatud tagasisidek\u00fcsimustikule vastas kokku 24 787 inimest.<\/p>\n

Alates 2023. aastast on Eestis arendatud ohuteavituss\u00fcsteemi EE-ALARM, mis v\u00f5imaldab saata hoiatuse inimesele tema eelistatud keeles (vt joonis 1). Keele-eelistus m\u00e4\u00e4ratakse mobiilioperaatori andmete p\u00f5hjal. Kui operaatoril teave puudub, saadetakse kasutajale eesti- ja ingliskeelne s\u00f5num. 2025. aasta testis moodustasid selliseid juhtumid 14 protsenti.<\/p>\n

“Teadmata keele-eelistusega inimeste osakaal v\u00e4heneb aja jooksul. N\u00e4iteks 2026. aasta testis oli neid juba umbes 7\u20138 protsenti SMS-i saajatest,” t\u00e4psustas Luht-Kallas.<\/p>\n

Taoline lahendus v\u00e4hendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00f5numite pikkust ja seega ka SMS-segmentide arvu, parandades omakorda hoiatuse loetavust.<\/p>\n

Joonis 1. Uus tehniline lahendus, mis arendati v\u00e4lja projekti ”Public warning messages in preferred language” raames v\u00f5imaldab igale mobiiltelefoni kasutajale saata ohuteavituse samas keeles, mida ta kasutab mobiilioperaatoriga suhtlemiseks. Autor\/allikas: Stella Polikarpus\/Erakogu<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aasta mais tehtud katsetus n\u00e4itas, et ohuteavitus j\u00f5uab kenasti kohale. L\u00fchs\u00f5numi sai k\u00e4tte pea iga\u00fcks ehk 97,8 protsenti vastanutest. Kuigi inimeste t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdsid ka sireenid ja nutirakendused, m\u00e4rkas 68,3 protsenti osalejatest esimese asjana just SMS-i.<\/p>\n

Tehnoloogia suutis t\u00f5husalt \u00fcletada ka keelebarj\u00e4\u00e4ri, sest 95,6 protsenti vastajatest luges olulist infot kohe endale sobivas keeles. Oluliselt paranes ka ohuteavituse edastuskiirus. Varasema kolmekeelse lahenduse puhul oleks sama hulga s\u00f5numite saatmine v\u00f5tnud mitu tundi ja n\u00f5udnud ligi 12 miljoni SMS-segmendi edastamist. Uue s\u00fcsteemiga j\u00f5udsid teavitused inimesteni umbes 40 minutiga ja selleks edastati 2,4 miljonit SMS-segmenti.<\/p>\n

V\u00f5rdlus teiste ohuteavituse kanalitega, n\u00e4iteks mobiilirakenduste, televisiooni ja sireenidega, n\u00e4itas, et vastanute seas oli SMS endiselt k\u00f5ige sagedamini esimesena m\u00e4rgatud kanal. Uuringu autorite s\u00f5nul on keele-eelistust arvestav asukohap\u00f5hine SMS-teavituss\u00fcsteem maailmas ainulaadne.<\/p>\n

Edasiste arenduste ja uuringute ettepanekud<\/p>\n

Samas t\u00f5i uuring esile ka arengukohti. S\u00fcsteemi t\u00e4psus s\u00f5ltub sellest, kui ajakohased on kasutajate keele-eelistuse andmed. Suuremaid probleeme esines SMS-i v\u00e4lismaa SIM-kaartidega telefonidele saatmisega, sest r\u00e4ndlusteenuse kasutajate puhul ei saanud s\u00fcsteem sageli kinnitust, kas SMS j\u00f5udis kohale.<\/p>\n

Uuringus k\u00e4sitleti ka cell broadcasti ehk mobiilv\u00f5rgup\u00f5hist v\u00e4lkteavitust, mis v\u00f5imaldaks edastada ohuteavitusi senisest kiiremini ja ohupiirkondi piiritleda (vt joonis 2). Autorite s\u00f5nul vajab see lahendus aga veel arendamist ja ka uue tehnoloogia kasutuselev\u00f5tul tuleb tagada, et teavitus j\u00f5uaks inimeseni tema eelistatud keeles.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu tuleks teadlaste hinnangul j\u00e4tkata EE-ALARMi arendamist, laiendades ohuteavituse kanalite valikut ja parandades keeleandmete kvaliteeti. Nii j\u00f5uaksid hoiatused elanikeni kiiresti ja neile arusaadavas keeles.<\/p>\n

Joonis 2. Mobiilv\u00f5rgup\u00f5hine v\u00e4lkteavitus saadetud 2026. aastal Eesti SIM-kaardile Hollandis. Autor\/allikas: Stella Polikarpus\/Erakogu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti asukohap\u00f5hine ohuteavituse SMS-s\u00fcsteem edastab hoiatusi varasemast kiiremini ja enamasti inimese eelistatud keeles, selgub v\u00e4rskest uuringust. Keele-eelistust arvestav…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245134,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,96841,37,8729,33,35,5921,34,36,31,32,21,28,29,19,5884,25,3574,695,96840,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245133","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-alarm","tag-ee","tag-ee-alarm","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elanikkonnakaitse","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ole-valmis","tag-populaarseimad-lood","tag-sisekaitseakadeemia","tag-sms","tag-stella-polikarpus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117044057671490645","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245133"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245133\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245134"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245133"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245133"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}