Kaadrivahetus on l\u00fckanud uute t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4lja\u00f5petamise koormuse asutuste juhtidele ning praegustele kogenud abi\u00f5petajatele ja \u00f5petajatele.<\/p>\n
Tallinnas on keelen\u00f5uete karmistamine kaasa toonud sadade inimeste lahkumise. Tallinna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) s\u00f5nul tegelevad lasteaedade juhid aktiivselt uute inimeste v\u00e4rbamisega, kuid olukord on keeruline ja \u00f5petajate puudus suur.<\/p>\n
“Tuleb alustada sellest, et need andmed ei ole v\u00e4ga t\u00e4psed,” selgitas abilinnapea Andrei Kante hetkeolukorda.<\/p>\n
“Praegune olukord on selline, et puudu on ligikaudu 100 abi\u00f5petajat, v\u00f5ib-olla natukene rohkem. Aga need aktuaalsed andmed laekuvad meile jooksvalt. Nagu varasemalt \u00f6eldud, ei olnud 300 abi\u00f5petajal keelen\u00f5ue t\u00e4idetud ja 301 nendest on t\u00f6\u00f6lt lahkunud. Kokku isegi rohkem, sest muudel p\u00f5hjustel v\u00f5i \u00fchest lasteaiast teise liikudes lahkus lisaks neile 300-le veel 100 inimest. Aga v\u00e4rbamine, mida me s\u00fcsteemist hetkeseisuga n\u00e4eme, on olnud \u00fcsnagi tulemuslik. 90 on hetkeseisuga v\u00e4rvatud,” r\u00e4\u00e4kis Kante.<\/p>\n
Kante m\u00f6\u00f6nis, et lasteaedadesse j\u00f5uab t\u00f6\u00f6tajaid, kelle ainsaks eeliseks on keeleoskus, samal ajal kui professionaalsete oskustega, ent keelt mitteoskavad inimesed pidid lahkuma. Tema s\u00f5nul peavad selle l\u00fcnga t\u00e4itma lasteaia juhid ise.<\/p>\n
“Teatud m\u00e4\u00e4ral selline olukord praegu valitseb, kuid samas oli meil kaks aastat \u00fcleminekuperioodi,” r\u00e4\u00e4kis Kante.<\/p>\n
“Need, kes soovisid oma keeleoskust parendada, said sellega loomulikult hakkama, ja need, kes otsustasid teisiti, peavad n\u00fc\u00fcd lahkuma. Siin on \u00fcsnagi kriisitaoline olukord, aga ma usun, et me saame hakkama. Loomulikult on iga juhi hinnata k\u00f5ik need kutseoskused ja paraku langeb see koormus just nimelt lasteaedade juhtide peale. Nad peavad kohapeal \u00f5petama neile inimestele pedagoogilisi v\u00f5tteid,” selgitas abilinnapea.<\/p>\n
Narvas koondati \u00fcle saja t\u00f6\u00f6taja, appi tuleb tervishoiuk\u00f5rgkool<\/p>\n
Sarnane olukord vaatab vastu Narvast, kus linn \u00fctles lasteaedades p\u00e4evapealt \u00fcles lepingud enam kui saja abi\u00f5petajaga. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degeli s\u00f5nul polnud see aga ootamatu, sest pilt oli selge juba kuid varem.<\/p>\n
“Alates n\u00f5ude j\u00f5ustumise hetkest oleme koos lasteaia direktoritega informeerinud mittevastavaid abi\u00f5petajaid t\u00e4htaegadest, keele\u00f5ppe v\u00f5imalustest, keeleeksamitest ja nii edasi,” selgitas Degel.<\/p>\n
“K\u00f5ik lasteaiad on selle kahe aasta jooksul kas korraldanud keelekursusi t\u00f6\u00f6kohal v\u00f5i aidanud t\u00f6\u00f6korraldusega neid abi\u00f5petajaid, kes vajasid tuge keele \u00f5ppimiseks. Aga l\u00f5ppeva \u00f5ppeaasta alguses ehk 2025. aasta oktoobris t\u00f6\u00f6tas Narva lasteaedades 206 abi\u00f5petajat, kellest 79 vastas n\u00f5uetele. 75 \u00f5ppis ja 52 oli abi\u00f5petajaid, kelle keeleoskus oli madalam kui B1-tase ja kelle kohta oli kohe teada, et nad ei \u00f5pi. Nii et eilse p\u00e4eva 108 \u00fcles\u00f6eldud t\u00f6\u00f6lepingut ei olnud meile kahjuks midagi ootamatut,” r\u00e4\u00e4kis Degel.<\/p>\n
Degel t\u00f5des, et asendajate leidmisel on kvalifikatsiooniprobleem ilmne, mist\u00f5ttu on linn pidanud leidma loovaid lahendusi uute t\u00f6\u00f6tajate kiirkorras koolitamiseks.<\/p>\n
“Nende uute t\u00f6\u00f6tajate seast, kes tulevad lasteaedadesse t\u00f6\u00f6le lahkunud abi\u00f5petajate asemele, on muidugi neid, kellel pole lasteaias t\u00f6\u00f6tamise kogemust,” kinnitas Degel.<\/p>\n
“Aga direktorid on ette n\u00e4inud juba nendele t\u00f6\u00f6tajatele vajalikku t\u00e4iendus\u00f5pet ja suuresti aitab selles meid kindlasti koost\u00f6\u00f6 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliga. Me leppisime kevadel kokku, et alates septembrist korraldame siin lapsehoidja koolituse r\u00fchma. Teisip\u00e4eval oli juba esimene kohtumine, kus k\u00f5rgkooli inimesed kohtusid koolitusel osaleda soovivate uute \u00f5petajatega. Neid oli 60 ja r\u00fchmas on maksimaalselt 20 kohta, nii et huvi on suur,” selgitas Degel.<\/p>\n
Abi\u00f5petaja Ljudmilla katsumus: C1-eksam k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u, aga noori peab juhendama tasuta<\/p>\n
Kui uute t\u00f6\u00f6tajate koolitamise kohustus langeb paberil juhtidele, siis praktikas teevad selle t\u00f6\u00f6 sageli \u00e4ra staa\u017eikad abi\u00f5petajad. \u00dcks neist on Narva lasteaia abi\u00f5petaja Ljudmilla, kellel on B2-keeletase olemas ning kes sooviks ise t\u00f6\u00f6tada \u00f5petajana, milleks on tal olemas ka vastav kutse, kuid on takerdunud \u00e4\u00e4rmiselt keerulisena tunduva C1-eksami taha.<\/p>\n
“Ma proovisin mitu korda, olin juba C1-eksamil ja ma ei m\u00e4leta enam, v\u00f5ib-olla kuus korda. Rohkem, juba kaheksa korda, ja see on kestnud juba \u00fcle kaheksa aasta,” r\u00e4\u00e4kis ERR-ile Ljudmilla (t\u00e4isnimi toimetusele teada – M.P), kes k\u00e4ib kursustel, aga on pidevatest l\u00e4bikukkumistest v\u00e4sinud.<\/p>\n
“Viimane kord oli eelmisel aastal septembris, siis oli eksamil minu jaoks kuulamine v\u00e4ga raske. Ma kukkusin l\u00e4bi. Probleemiks olid v\u00e4ga rasked teemad, eksamil r\u00e4\u00e4giti astronoomiast, millest ma palju ei tea,” r\u00e4\u00e4kis Ljudmilla.<\/p>\n
K\u00f5ige enam teeb kogenud abi\u00f5petajale meeleh\u00e4rmi see, et C1-tasemega uued noored \u00f5petajad saavad k\u00fcll t\u00e4is\u00f5petaja koha ja suurema palga, kuid reaalne t\u00f6\u00f6 tuleb neile selgeks \u00f5petada madalama palgaga abi\u00f5petajatel.<\/p>\n
“Noored \u00f5petajad tulevad, aga neil pole kogemust, ja see on suur probleem, kui abi\u00f5petajad peavad neid \u00f5petama, kuidas praktikas t\u00f6\u00f6tada,” avaldas Ljudmilla n\u00f6rdimust. “Ta peab ju juba oskama t\u00f6\u00f6tada, ta saab nii suurt palka, aga mina pean talle t\u00f6\u00f6d \u00f5petama, miks? Mitte keegi ei tasu mulle selle t\u00f6\u00f6 eest.”<\/p>\n
Ljudmilla lisas, et juhtkonnal \u2013 n\u00e4iteks \u00f5ppealajuhatajal \u2013 pole aega uute t\u00f6\u00f6tajate sisseelamist ja tunde j\u00e4lgida. “See on suur probleem, et noortel \u00f5petajatel peaks olema juba hea praktika, mitte et nad ainult \u00f5pivad. Nad peaksid saama tulla ja kohe h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada,” v\u00f5ttis Ljudmilla olukorra kokku.<\/p>\n
Seoses eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuga t\u00e4psustas valitsus 25. juulil 2024. aastal haridust\u00f6\u00f6tajate eesti keele oskuse n\u00f5udeid. Alates 1. augustist 2026 peavad oskama eesti keelt B2-tasemel lasteaedade abi\u00f5petajad ja alates 1. septembrist 2026 B1-tasemel rahvusvahelise \u00f5ppekava alusel t\u00f6\u00f6tavad \u00f5petajad.<\/p>\n
Haridus- ja teadusminister\u00a0Kristina Kallas\u00a0r\u00f5hutas toona, et eestikeelse hariduse kvaliteet s\u00f5ltub otseselt haridusasutuste t\u00f6\u00f6tajate keeleoskusest ning keelen\u00f5uete t\u00e4psustamine on vajalik selleks, et tagada eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcle minevates lasteaedades ja koolides laste ja noorte toetamine. “Eesti keele \u00f5pet ja keelekeskkonna kujundamist m\u00f5jutavad k\u00f5ik \u00f5ppe- ja kasvatusalal t\u00f6\u00f6tavad inimesed, kes puutuvad lastega kokku igap\u00e4evaselt,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
Lasteaedade abi\u00f5petajatele anti kaks aastat aega, et viia oma eesti keele oskus n\u00f5utavale B2-tasemele. Kuni 1. augustini v\u00f5is lasteaias \u00f5petajat abistava t\u00f6\u00f6taja eesti keele oskus olla A2-tasemel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaadrivahetus on l\u00fckanud uute t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4lja\u00f5petamise koormuse asutuste juhtidele ning praegustele kogenud abi\u00f5petajatele ja \u00f5petajatele. Tallinnas on keelen\u00f5uete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245288,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[21259,26,27,37,33,35,18000,34,36,31,32,21,72480,96633,7417,96632,28,29,19,25,854,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245287","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andrei-kante","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestikeelsele-haridusele-uleminek","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keelenouded","tag-keelenouete-tottu-lahkuvad-abiopetajad","tag-lasteaed","tag-lasteaedade-abiopetajad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-linnavalitsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117045335410051106","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245287\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}