Eestlane on ikka olnud tark tarbija ning aastak\u00fcmneid tagasi ei olnud m\u00f5eldav, et s\u00f6\u00f6dav toit \u00e4ra visatakse. Suure tarbimis\u00fchiskonnana oleme j\u00f5udnud sinna, kus k\u00f5ike on igal pool ja v\u00e4ga palju. Valikut on rohkem, kui vajame, ning see on omakorda kaasa toonud j\u00e4rjest s\u00fcveneva probleemi, et s\u00f6\u00f6dav toit liigub pr\u00fcgikasti.<\/p>\n
Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toiduj\u00e4\u00e4tmeid ja sellest umbes pool ehk \u00fcle 80 000 tonni on toidukadu, toit, mis oleks veel olnud s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblik. Selle kogusega oleks saanud katta ligikaudu 100 000 inimese aastase toiduvajaduse.<\/p>\n
Toidukadu tekib kogu toidutarneahelas alates esmatootmisest ja toidut\u00f6\u00f6stusest kuni hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustuse ning kodumajapidamisteni. Toidukao tekkega kaasnevad lisaks majanduslikele m\u00f5judele ka olulised keskkonnam\u00f5jud. Toidu tootmiseks on kasutatud maad, vett, energiat ja inimeste t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Kui s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbulik toit muutub j\u00e4\u00e4tmeks, l\u00e4hevad raisku k\u00f5ik need ressursid, mis selle tootmiseks kulusid.<\/p>\n
Samal ajal on Eestis inimesi, kelle jaoks on igap\u00e4evase toidukorvi t\u00e4itmine keeruline. Toiduabi vajavate inimeste hulk ei ole kuhugi kadunud, kuid Eesti Toidupanga laod on sageli t\u00fchjad.<\/p>\n
Need kaks probleemi, toiduraiskamine ja toidu k\u00e4ttesaadavus, eksisteerivad Eestis paraku samal ajal.<\/p>\n
Toitu v\u00f5ib \u00fcle j\u00e4\u00e4da ka hea planeerimise korral<\/p>\n
Ettev\u00f5tted teevad palju t\u00f6\u00f6d, et planeerida tootmist, varusid ja valmistatava toidu koguseid v\u00f5imalikult t\u00e4pselt. \u00dckski ettev\u00f5tja ei raiska meelega, see ei oleks majanduslikult kasulik. Samal ajal ei ole v\u00f5imalik \u00fcle j\u00e4\u00e4va toidu teket t\u00e4ielikult v\u00e4ltida. Kui tootja, kaupmees, toitlustaja v\u00f5i \u00fcrituse korraldaja planeerib koguseid, peab ta arvestama v\u00f5imalusega, et tegelik tarbimine erineb prognoosist ja \u00fckski ettev\u00f5te ei taha seda, et vajalik toit saab otsa.<\/p>\n
N\u00e4iteks ei saanud eelmisel aastal toimunud laulu- ja tantsupeol lubada, et m\u00f5ni laulukoor v\u00f5i tantsur\u00fchm j\u00e4\u00e4b supita. Isegi v\u00e4ga kogenud toitlustajate ja hoolika planeerimise korral on nii suure s\u00fcndmuse puhul keeruline koguseid t\u00e4pselt tabada ning toitu j\u00e4i \u00fcle.<\/p>\n
Kuna \u00fcle j\u00e4\u00e4va toidu annetamise v\u00f5imalusega oli juba ette arvestatud ja kogu protsess l\u00e4bi m\u00f5eldud, sujus annetamine edukalt ning kokku jagati erinevate organisatsioonide kaudu abivajajatele 8700 liitrit \u00fclej\u00e4\u00e4nud suppi. Seega on tark planeerimine kindlasti oluline, kuid l\u00e4bi peab olema m\u00f5eldud ka olukord, kui s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikku toitu \u00fcle j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Eestis on olemas v\u00f5imekus toidu \u00fcmberjaotamiseks<\/p>\n
Eestis on olemas toimivad lahendused s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbliku toidu p\u00e4\u00e4stmiseks ja \u00fcmberjaotamiseks. V\u00e4lja on kujunenud nii \u00fcleriigilised kui ka kogukondlikud algatused, mis aitavad v\u00e4hendada toidukadu ja suunata \u00fclej\u00e4\u00e4va toidu inimesteni.<\/p>\n
K\u00f5ige pikema ajaloo ja suurima v\u00f5rgustikuga toidu \u00fcmberjaotamise organisatsioon Eestis on Eesti Toidupank<\/a>, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada toidukadu ning aidata samal ajal inimesi, kellel on keeruline oma toidukorvi ise t\u00e4ita. Igal n\u00e4dalal j\u00f5uab meie kaudu toiduabi enam kui 15 000 inimeseni. 2025. aastal jagas Eesti Toidupank abivajajatele ligikaudu neli miljonit kilogrammi s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikku toitu.<\/p>\n Lisaks Eesti Toidupangale tegutsevad Eestis ka mitmed kogukondlikud lahendused, mis aitavad v\u00e4hendada toiduraiskamist ning muuta toidu jagamise igap\u00e4evaseks ja loomulikuks osaks kogukonnaelust.<\/p>\n N\u00e4iteks toimivad t\u00e4nu kohalikele vabatahtlikele mitmel pool \u00fcle Eesti kogukondlikud toidukapid (nt Foodsharing<\/a> v\u00f5i Toiduringlus<\/a>), kuhu saab viia toitu, mida ise ei j\u00f5ua \u00e4ra tarbida, ning kust saavad seda v\u00f5tta k\u00f5ik soovijad. Samuti on loodud lahendusi (nt Fudloop<\/a>), kus poodidest ja hulgiladudest p\u00e4\u00e4stetud toitu saab s\u00fcmboolse tasu eest osta. Lasteaedade toidukappidest saavad \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbuliku toidu p\u00e4eva l\u00f5pus kaasa v\u00f5tta lapsevanemad ja t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n K\u00f5ikide toidu \u00fcmberjagamisega tegelevate organisatsioonide tegevus on oluline mitte ainult seet\u00f5ttu, et nad v\u00e4hendavad toidukadu, vaid ka seet\u00f5ttu, et kujundatakse ja kinnistatakse arusaama, et s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblik toit peaks j\u00f5udma inimesteni, mitte pr\u00fcgikasti.<\/p>\n Toidu annetamine peab olema s\u00fcsteemne ja uus seaduseeln\u00f5u toetab seda<\/p>\n Kliimaministeerium on saatnud koosk\u00f5lastamiseks j\u00e4\u00e4tmeseaduse muutmise seadus<\/a>, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada toidukadu ning suurendada s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbliku toidu annetamist ja \u00fcmberjaotamist. Eeln\u00f5u kohaselt tuleb hiljemalt 2030. aastaks v\u00e4hendada toiduj\u00e4\u00e4tmete teket toidut\u00f6\u00f6stuses v\u00e4hemalt k\u00fcmme protsenti ning jaem\u00fc\u00fcgis, toitlustuses ja kodumajapidamistes v\u00e4hemalt 30 protsenti v\u00f5rreldes aastate 2021\u20132023 keskmisega.<\/p>\n Eeln\u00f5u ei kohusta ettev\u00f5tteid toitu annetama, vaid aitab kujundada s\u00fcsteemi, kus ettev\u00f5ttel on selge tegevusplaan, kuidas j\u00f5uab s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblik toit inimesteni siis, kui seda heast planeerimisest hoolimata \u00fcle j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n Toidupank toetab eeln\u00f5ud ning peab \u00fcheks olulisemaks muudatuseks n\u00f5uet, et suuremad jaekaubandus- ja toidut\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tted avaldaksid oma veebilehel, kui suure osa maha kantud s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikust toidust nad annetavad. See annab v\u00f5imaluse hinnata, kas ettev\u00f5te on oma tegevuse korraldanud nii, et v\u00f5imalikult suur osa s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikust toidust j\u00f5uab inimesteni, mitte ei muutu j\u00e4\u00e4tmeteks. Samuti aitab see v\u00e4hendada rohepesu ohtu ehk seda et ettev\u00f5te toob esile koost\u00f6\u00f6 toidu \u00fcmberjagamise organisatsioonidega, kuid tegelik annetatud toidu osakaal kogu \u00fclej\u00e4\u00e4gist on v\u00e4ga v\u00e4ike v\u00f5i puudub \u00fcldse.<\/p>\n Samuti on oluline muudatus n\u00f5ue, et suuremad jaekaubandusettev\u00f5tted ja toidutootjad teeksid toidupangale v\u00f5i teistele toidu \u00fcmberjaotamise organisatsioonidele ettepaneku s\u00f5lmida koost\u00f6\u00f6leping. Koost\u00f6\u00f6leping ei t\u00e4henda kohustust kogu \u00fcle j\u00e4\u00e4v toit annetada, vaid aitab ettev\u00f5ttel luua toimiva s\u00fcsteemi juhuks, kui s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikku toitu j\u00e4\u00e4b \u00fcle.<\/p>\n Praegu s\u00f5ltub toidu annetamine sageli sellest, kas ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tab inimene, kes peab seda oluliseks ja v\u00f5tab ise initsiatiivi. V\u00f5ib ette tulla, et ettev\u00f5tte juhtkond ei ole teadlik, et annetamine toimub v\u00f5i millises mahus see toimub. Selline l\u00e4henemine ei ole j\u00e4tkusuutlik ega v\u00f5imalda toidu p\u00e4\u00e4stmist s\u00fcsteemselt korraldada.<\/p>\n “See annab kindluse nii toitu annetavale ettev\u00f5ttele kui ka toitu vastu v\u00f5tvale organisatsioonile, et kogu protsess on l\u00e4bi m\u00f5eldud.”<\/p>\n Koost\u00f6\u00f6leping aitab kokku leppida, kuidas toimub \u00fcle j\u00e4\u00e4va toidu annetamise protsess: kes vastutab, millal ja kuidas toit \u00fcle antakse ning millised on toidu k\u00e4itlemise n\u00f5uded. See annab kindluse nii toitu annetavale ettev\u00f5ttele kui ka toitu vastu v\u00f5tvale organisatsioonile, et kogu protsess on l\u00e4bi m\u00f5eldud.<\/p>\n Oluline on v\u00e4ltida s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbliku toidu j\u00f5udmist j\u00e4\u00e4tmetesse lihtsalt seet\u00f5ttu, et selle edasine kasutamine ei olnud l\u00e4bi m\u00f5eldud v\u00f5i vajalikul hetkel ei olnud sobivat partnerit.<\/p>\n Ettev\u00f5tete jaoks on oluline, et nende partner toidu annetamisel oleks usaldusv\u00e4\u00e4rne organisatsioon, mis suudab toidu kiiresti vastu v\u00f5tta, s\u00e4ilitada n\u00f5uetekohase k\u00fclmaahela ning jagada selle edasi inimestele.<\/p>\n Vastutus toidukao v\u00e4hendamise eest on kogu toidutarne ahelal<\/p>\n