{"id":245651,"date":"2026-08-06T10:49:09","date_gmt":"2026-08-06T10:49:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245651\/"},"modified":"2026-08-06T10:49:09","modified_gmt":"2026-08-06T10:49:09","slug":"neandertallaste-parand-kasvatab-puhast-lihasmassi-tanapaevalgi-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245651\/","title":{"rendered":"Neandertallaste p\u00e4rand kasvatab puhast lihasmassi t\u00e4nap\u00e4evalgi | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm tegi kindlaks v\u00f5imaliku geneetilise p\u00f5hjuse, miks olid neandertallased t\u00e4nap\u00e4eva inimestest oluliselt j\u00e4ssakamad ja lihaselisemad. Aastatuhandete taguste viljakate kohtumistega n\u00fc\u00fcdisinimestele p\u00e4randunud geenivariant kasvatab paljudel puhast lihasmassi t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n<p>Neandertallaste p\u00f5lvnemisliin lahknes n\u00fc\u00fcdisinimeste esivanematest ligikaudu poole miljoni aasta eest ja leidis uue kodu Euraasias. Karmimates oludes oli neil muu hulgas robustsemast kehaehitusest, paksematest luudest ja laiematest \u00f5lgadest. Kuigi teadlased on vana DNA j\u00e4rjestusi uurinud n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcle 15 aasta, j\u00e4id j\u00f5ulist f\u00fc\u00fcsist kujundanud p\u00e4rilikkusaine osad seniajani tabamatuks.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.cub.2026.07.025\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ajakirjas Current Biology<\/a> ilmunud t\u00f6\u00f6st selgub, et \u00fcks p\u00f5hjustest peidab end kasvuhormooni retseptoris. Karolinska Instituudi evolutsiooniantropoloog Hugo Zeberg m\u00e4rkas andmebaasides v\u00e4ikest muutust kasvuhormooni signaalirada juhtivas geenis. Avastus oli bioloogidele kohe paljulubav juhtl\u00f5ng.<\/p>\n<p>Ajuripats ehk h\u00fcpof\u00fc\u00fcs eritab vereringesse aineid, mis liiguvad m\u00f6\u00f6da keha laiali. Lihas- ja luurakkude pinnal ootavad neid spetsiaalsed vastuv\u00f5tjad ehk retseptorid. Molekulaarne anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et neandertallaste retseptori eest vastutaval geenil puudub kolmas ekson ehk \u00fcks neist geenil\u00f5ikudest, mille p\u00f5hjal keha endale vajalikke ehituskive toodab.<\/p>\n<p>Lisaks oli selles asendunud kaks aminohapet. \u00dcks nendest asendustest muudab raku pinnal asuva luku hormoonide suhtes erakordselt tundlikuks. Nii saab rakk tugevama k\u00e4su jaguneda ja kasvada.<\/p>\n<p>Selleks, et oletuslikku biokeemilist m\u00f5ju t\u00f5estada, tegid teadlased t\u00e4iendavaid katseid ning viisid rakkudesse nii t\u00e4nap\u00e4eva inimese kui ka neandertallase geenivariandid. Ajuripatsi hormooniga kokku puutudes paljunesid neandertallastele iseloomuliku retseptoriga rakud ligi 40 protsenti kiiremini. Rakusisene signaalirada t\u00f6\u00f6tas iidse koodi toel oluliselt suurema hooga.<\/p>\n<p>Loodus pani s\u00fcsteemile siiski \u00fche olulise piduri. Raseduse ajal toodab naise keha platsentaarset kasvuhormooni. Huvitaval kombel reageeris neandertallase retseptor sellele ainele t\u00e4iesti tavap\u00e4raselt, hoides sellega \u00e4ra eluohtlikult suurte imikute s\u00fcnni. Terviseandmed kinnitasid, et neandertallaste geenivarianti kandvad imikud ei kaalu s\u00fcndides teistest rohkem.<\/p>\n<p>Kasvukiirendi l\u00fclitub sisse alles elu hilisemas etapis. Geenivarianti kandvate laste pikkus ega kaal ei erine eakaaslastest kuni 11. eluaastani. Tormiline kasv k\u00e4ivitub t\u00f5en\u00e4oliselt alles murdeeas, mil ajuripatsist erituvate hormoonide tase mitmekordistub.<\/p>\n<p>V\u00f5imas bioloogiline mootor j\u00f5udis t\u00e4nap\u00e4eva inimesteni kauges minevikus aset leidnud \u00fchteheitmiste kaudu. N\u00fc\u00fcdisinimeste eellased ja neandertallased said \u00fchiseid j\u00e4rglasi umbes 47 000 aastat tagasi. T\u00e4nap\u00e4eval kannab seda geenivarianti maakeral v\u00e4hem kui k\u00fcmme protsenti inimestest.<\/p>\n<p>Variandi geograafiline levik on seejuures maailmas v\u00e4ga eba\u00fchtlane. Euroopa ja Ameerika p\u00f5liselanike j\u00e4reltulijatest kannab seda vastavalt pool ja kaks protsenti, kuid L\u00f5una-Aasias iga viies. Ida-Aasias voolib geenivariant 15 protsendi inimeste kehaehitust.<\/p>\n<p>Suured andmebaasid joonistavad geeni kandjate f\u00fc\u00fcsisest selge pildi. Iidse p\u00e4randiga t\u00e4iskasvanud on keskmiselt kolm millimeetrit pikemad ja kaaluvad eakaaslastest 285 grammi rohkem. Uuringuga mitteseotud Edinburghi \u00fclikooli geneetiku Hannah Longi hinnangul on tulemused silmapaistvad. Ta kinnitas <a href=\"https:\/\/www.science.org\/content\/article\/neanderthal-growth-gene-turns-modern-humans-muscle-heads\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ajakirja Science veebiuudistele<\/a>, et autorid t\u00f5estavad veenvalt neandertallase geeni m\u00f5ju lihasmassi kasvule.<\/p>\n<p>Bioloogid uurisid suurema kaalu tagamaid ka p\u00f5hjalikumalt. Selgus, et selle saab kanda puhta lihasmassi arvele. Geenivariandi kandjate k\u00e4ed ja jalad on lihaselisemad ja lisaks on neil suurem puusa\u00fcmberm\u00f5\u00f5t.<\/p>\n<p>Peale selle vormib variant inimese koljut ja n\u00e4ojooni. Uuringud kinnitavad, et hambaarstitoolis torkavad geenivariandi kandjatel sageli silma l\u00fchemad hambajuured. Neid iseloomustab ka l\u00fchem alal\u00f5ualuu haru ja neil tekib sagedamini s\u00fcgav hambumus. Need omadused meenutavad selgelt meie ammuste sugulaste anatoomiat.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli populatsioonigeneetiku Michael Dannemanni hinnangul on j\u00e4reldused v\u00e4ga veenvad. Koodil\u00f5ik l\u00fckkab inimese f\u00fcsioloogiat sammukese neandertallaste suunas. Samas manitseb ta lugejaid ennatlikke j\u00e4reldusi tegemast. \u00dcksainus geenivariant kedagi neandertallaseks ei muuda. Inimese kehakuju m\u00f5jutavad veel sajad geenid ja elukeskkond.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm tegi kindlaks v\u00f5imaliku geneetilise p\u00f5hjuse, miks olid neandertallased t\u00e4nap\u00e4eva inimestest oluliselt j\u00e4ssakamad ja lihaselisemad. Aastatuhandete taguste&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245652,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,97018,21,97017,28,29,27533,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245651","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geeniparand","tag-headlines","tag-kasvuhormoon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-neandertallane","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117048178338893258","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245651"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245651\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}