Harva saab \u00f6elda, et riik on ettev\u00f5tjad seaduse koostamisse p\u00e4riselt kaasanud. Sideandmete s\u00e4ilitamise eeln\u00f5u puhul saab ja justiits- ja digiministeerium on nii telekomisektori kui ka teiste huvigruppidega arutanud avatult ja aktiivselt. Seep\u00e4rast tuleb olla aus ka tulemuse suhtes. Eeln\u00f5u n\u00fc\u00fcdne versioon erineb oluliselt lihtsast ja m\u00f5istlikust lahendusest, millest arutelud algasid.<\/p>\n
Lihtsa s\u00fcsteemi asemel tekkis erandite kogum<\/p>\n
Arutelude alguses oli l\u00e4htekoht selge. Seadus pidi m\u00e4\u00e4rama konkreetsed andmekategooriad ja s\u00e4ilitust\u00e4htajad. Kui sideettev\u00f5ttel on vajalikud andmed juba olemas n\u00e4iteks arveldamiseks v\u00f5i teenuse toimimise tagamiseks, tuleks kasutada neid. T\u00e4iendavaid s\u00e4ilitamiskohustusi v\u00f5iks rakendada ainult kitsalt piiritletud juhtudel, n\u00e4iteks raske kuritegevuse uurimiseks v\u00f5i riigi julgeoleku kaitseks. Need on p\u00f5him\u00f5tted, milles oli infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ministeeriumiga \u00fchel meelel.<\/p>\n
Ometi on praegusesse eeln\u00f5usse j\u00f5udnud mitu uut andmete s\u00e4ilitamise alust ja erandit, mis ei l\u00e4htu neist p\u00f5him\u00f5tetest. Seda seet\u00f5ttu, et ministeerium on p\u00fc\u00fcdnud s\u00f5na-s\u00f5nalt j\u00e4rgida k\u00f5iki Euroopa Kohtu otsustes nimetatud v\u00f5imalusi. Kohtu otsustest ei tulene aga, et k\u00f5iki lubatud s\u00e4ilitamisviise tuleks rakendada korraga. Otsus loetleb v\u00f5imalusi, mitte kohustusi.<\/p>\n
Esimene n\u00e4ide on raske kuritegevuse uurimiseks kavandatud geograafiline s\u00e4ilitamine. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi tuleks andmeid s\u00e4ilitada muu hulgas elut\u00e4htsa teenuse osutajate asukohtades. Vesi, elekter, gaas, side ja transport katavad juba oma olemuselt kogu Eestit ning tugijaamade levialad v\u00f5ivad olla v\u00e4ga laiad. Nii v\u00f5ib “geograafiline” s\u00e4ilitamine h\u00f5lmata praktikas sisuliselt kogu riigi territooriumi ehk t\u00e4pselt seda, millest eeln\u00f5u pidi eemale liikuma. Eeln\u00f5ust ei selgu ka piisavalt, kui suurt osa elanikkonnast ja milliseid ajavahemikke see puudutaks ning milline oleks m\u00f5ju kuritegude uurimisele.<\/p>\n
Teine n\u00e4ide on andmete nn kiirs\u00e4ilitamine, mis v\u00f5imaldaks kohustada sideettev\u00f5tet konkreetse juhtumiga seotud andmeid kiiresti ja eraldi s\u00e4ilitama. Paljud kahtlusaluse v\u00f5i sidevahendi kasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed on ettev\u00f5tetel juba olemas ja seaduses ette n\u00e4htud aja jooksul s\u00e4ilitatud.<\/p>\n
Kui kiirs\u00e4ilitamine puudutab samu andmeid, tekib sisuliselt topelt kohustus: kulud kasvavad, kuid uurimisasutus uut teavet ei saa. Lisaks t\u00e4hendaks see \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset reageerimisvalmidust ehk p\u00fcsivat kohustust kohandada t\u00f6\u00f6protsesse ja kanda lisakulusid, mida praegune m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs piisavalt ei kajasta.<\/p>\n
Need kaks n\u00e4idet lisanduvad riigijulgeoleku, kasutajate tuvastamise ja ettev\u00f5tete \u00e4rilisest vajadusest tulenevale andmete s\u00e4ilitamisele. Kui k\u00f5ik erinevad s\u00e4ilitamise alused \u00fcksteise peale kuhjata, tekib mitmekihiline s\u00fcsteem, millest on raske aru saada nii inimestel, ettev\u00f5tetel kui ka asutustel.<\/p>\n
Keerukad s\u00fcsteemid t\u00f5stavad kulusid ja kasvatavad vaidluste ohtu, mist\u00f5ttu v\u00f5ib juhtuda, et \u00f5igel eesm\u00e4rgil alustatud seadusemuudatus p\u00e4\u00e4dib tulemusega, mis lahendab praeguseid vajakaj\u00e4\u00e4misi oodatust palju v\u00e4hem.<\/p>\n
Erandid vajavad veenvat p\u00f5hjendust<\/p>\n
Telekomisektor ei vaidlusta riigi vajadust v\u00f5idelda raske kuritegevusega ja kaitsta julgeolekut. Kaitsepolitseiamet ja v\u00e4lisluureamet vajavad oma \u00fclesannete t\u00e4itmiseks sideandmeid ning sideettev\u00f5tted on valmis olema riigile partneriks. Privaatsus ja turvalisus ei ole vastandid, h\u00e4sti koostatud seadus peab kaitsma m\u00f5lemat, kuid iga kavandatud kohustus peab olema p\u00f5hjendatud ja proportsionaalne.<\/p>\n
“Ettev\u00f5tted ei saa hakata arendama lahendusi, mille l\u00f5plik sisu pole veel teada.”<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem vajavad kaalumist politsei tavap\u00e4rase uurimist\u00f6\u00f6 jaoks kavandatud ulatuslikud erandid. Uusi kohustusi tuleks kehtestada ainult siis, kui nende vajadus ja kasu on selgelt t\u00f5endatud. Sama oluline on realistlik j\u00f5ustumisaeg. Ettev\u00f5tted ei saa hakata arendama lahendusi, mille l\u00f5plik sisu pole veel teada, ja keerukad tehnilised muudatused vajavad piisavat \u00fcleminekuaega.<\/p>\n
Enne, kui eeln\u00f5u riigikokku saata, soovitame valitsusel naasta algse lahenduse juurde ehk m\u00e4\u00e4rata seaduses selged andmekategooriad ja s\u00e4ilitust\u00e4htajad, kasutada esmaj\u00e4rjekorras ettev\u00f5tetel juba olemas olevaid andmeid ning lubada t\u00e4iendavaid kohustusi \u00fcksnes kitsalt piiritletud ja t\u00f5endatud vajadusega juhtudel.<\/p>\n
Riigikogus tuleb seej\u00e4rel p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutada k\u00f5ik s\u00e4tted, mis riivavad inimeste privaatsust, sest riivet peab tasakaalustama t\u00f5endatud turvalisusvajadusega. Hea seadus on selline, millest saavad \u00fchtemoodi aru inimesed, ettev\u00f5tted ja uurimisasutused.<\/p>\n
Avalikes huvides loodud s\u00fcsteemi kulud peab kandma riik<\/p>\n
Uus eeln\u00f5u eeldab, et sideettev\u00f5tted arendavad v\u00e4lja keerukad tehnilised lahendused, et erinevaid andmeid erinevate reeglite j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6delda. Riik on valmis h\u00fcvitama osa uute kohustustega seotud otsestest kuludest. See on \u00f5ige, sest andmeid s\u00e4ilitatakse avalikes huvides.<\/p>\n
Kulud ei piirdu siiski vaid s\u00fcsteemide \u00fchekordse arendamisega. Ettev\u00f5tted peavad infos\u00fcsteeme pidevalt haldama, t\u00f6\u00f6tajaid koolitama, taotlustele vastama ja muutuvaid n\u00f5udeid rakendama. Kui s\u00e4ilitamise tingimusi hakatakse regulaarselt valitsuse korraldustega muutma, kaasneb iga muudatusega uus arendus- ja halduskoormus.<\/p>\n
Sideandmete s\u00e4ilitamise eeln\u00f5u peab selgelt m\u00e4\u00e4rama s\u00e4ilitamise t\u00e4htajad, andmekategooriad, andmete kasutamise tingimused ja vastutavad asutused. Sama oluline on t\u00f5hus kontroll selle \u00fcle, kuidas uurimis-, j\u00e4litus- ja julgeolekuasutused saadud andmeid kasutavad.<\/p>\n
Oleme juba \u00f6elnud, et sideettev\u00f5tja ei saa korraga olla operaator, uurija, j\u00e4relevalveasutus ja kohus. Mida rohkem j\u00e4tab eeln\u00f5u erandeid ja t\u00f5lgendamisruumi, seda enam surutakse sideettev\u00f5tjat rolli, kus ta peaks ise hindama uurimisasutuse taotluse vajalikkust ja proportsionaalsust, aga see ei saa olla eraettev\u00f5tte \u00fclesanne.<\/p>\n
Kui eesm\u00e4rk on taastada tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel, siis ei vaja Eesti \u00fcha uusi erandeid ja keerukamaid skeeme, vaid selgeid reegleid, l\u00e4bipaistvat j\u00e4relevalvet ja lahendusi, mille vajalikkus on t\u00f5endatud. Iga uue kohustuse puhul k\u00fcsida kolme asja: millist konkreetset probleemi see lahendab, kas sama eesm\u00e4rki saab saavutada ettev\u00f5tetel juba olemas olevate andmetega ning kas saadav kasu \u00f5igustab kaasnevat privaatsuse riivet ja kulu. Usume, et seda tehes j\u00f5uame seaduseni, mis kaitseb \u00fchtaegu nii inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi kui ka Eesti julgeolekut.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harva saab \u00f6elda, et riik on ettev\u00f5tjad seaduse koostamisse p\u00e4riselt kaasanud. Sideandmete s\u00e4ilitamise eeln\u00f5u puhul saab ja justiits-…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245712,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,2593,37,33,2589,35,34,36,31,32,21,5209,28,29,19,25,67060,80364,37431,42508,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245711","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-doris-pold","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-infotehnoloogia-ja-telekommunikatsiooni-liit","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sideandmed","tag-sideandmete-eelnou","tag-telekomid","tag-telekomiettevotted","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117048442521774293","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245711\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}