{"id":245747,"date":"2026-08-06T12:36:14","date_gmt":"2026-08-06T12:36:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245747\/"},"modified":"2026-08-06T12:36:14","modified_gmt":"2026-08-06T12:36:14","slug":"arvustus-luba-mul-kuulata-tuletab-meelde-olla-tanulik-naistele-kes-vastu-pidasid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/245747\/","title":{"rendered":"ARVUSTUS | \u201eLuba mul kuulata\u201c tuletab meelde olla t\u00e4nulik naistele, kes vastu pidasid"},"content":{"rendered":"

N\u00e4idendi aineseks on kirjaniku Imbi Paju<\/a> 2006. aastal ilmunud raamat \u201eT\u00f5rjutud m\u00e4lestused\u201c, mis r\u00e4\u00e4gib naiste raskest elust N\u00f5ukogude okupatsiooni ja terrori ajal. Raamat p\u00f5hineb kirjaniku ema Aino Paju ja t\u00e4di Vaike Tihase m\u00e4lestustel ning annab pildi terve \u00fchiskonna traumast okupatsiooni ajal ja j\u00e4rel. <\/p>\n

Arlet Palmiste<\/a> dramatiseering ja lavastus Imbi Paju raamatust keskendub ainult Aino Paju meenutustele ja toob vaataja ette ainult \u00fche naise l\u00e4bielamised. See on m\u00f5istetav, sest teatrilavastus vajab kontsentreeritud lugu. <\/p>\n

Omalt poolt lisab Palmiste lavastusse emarolli k\u00f5rvale t\u00fctre (Emma Lorra Kiviberg), tekitades ajalooliselt kaks tasandit: 1940-ndate okupatsioonid ja 1990-ndate alguse, kui Eesti vabaks sai. See annab vaatajale v\u00f5imaluse lihtsustatult aru saada, k\u00fcsimus-vastuse-vormis, kahe p\u00f5lvkonna vaadetest minevikule.<\/p>\n

Naised m\u00e4ngivad, naised laulavad<\/p>\n

Peategelast Aino Paju m\u00e4ngib lavastuses Elina Reinold<\/a>. Hea n\u00e4itleja heas rollis. <\/p>\n

Esimene vaatus, mis r\u00e4\u00e4gib tegelase esimestest m\u00e4lestustest, s\u00f5ja algusest, arreteerimisest, on suhteliselt emotsioonitu, hirmu all elava inimese m\u00e4lestuskillud. Emotsioonid tekivad vaid siis, kui tegelane r\u00e4\u00e4gib oma kaksik\u00f5est Vaikest. See on see imeline side, mis kaksikuid seob. <\/p>\n

Teises vaatuses, kui Eesti vabaks saamise aeg hakkab l\u00e4hemale j\u00f5udma, muutub aga ka Aino. Ta viskab nalja, naerab, hirm hakkab taanduma ja usk vabasse ellu tundub k\u00e4ttesaadav. K\u00f5ike neid tundeid annab n\u00e4itleja edasi miimika ja paari lihtsa \u017eestiga. <\/p>\n

Lavastuse l\u00e4biv teema on represseeritu tunnistus \u2013 selle taotlemine, tagasi l\u00fckkamine ja l\u00f5puks siiski saamine. See peaks olema see, mis viib loo kulminatsioonini. Mingil m\u00e4\u00e4ral see nii ongi, aga ometi j\u00e4\u00e4b midagi puudu. Ajastutest \u00fcleminekud on t\u00e4idetud anekdootidega Stalinist, Bre\u017enevist jne. Ilmselt selleks, et n\u00e4idendi \u00fcldine kurb alatoon v\u00f5imust ei v\u00f5taks. Teine vaatus tundub ka h\u00f5redam, teksti vahetab v\u00e4lja muusika.<\/p>\n

\"Ansambel<\/p>\n

Muusikalise kujunduse eest vastutab selles lavastuses, lisaks n\u00e4itlemisele, Emma Lotta Kiviberg. Ta on selleks puhuks kokku pannud ansambli, kus m\u00e4ngivad tema head tuttavad ja kutselised muusikud. Lauldakse Siberi eestlaste laule ja rohkem tuntud nn eestiaegseid vabaduse laule. Laule, mida laulsid mehelemineku eas t\u00fcdrukud. <\/p>\n

Neil, kes on varem n\u00e4inud Piibe teatri lavastust \u201eViimane metsavend\u201c, v\u00f5ib tekkida teatav d\u00e9j\u00e0 vu tunne. Teema on samuti teine maailmas\u00f5da, okupatsioon, metsavennad. Metsavenna t\u00fckis on k\u00fcll peategelaseks mees, taustaks laulsid mehed ajastuteemalisi laule. N\u00fc\u00fcd on lihtsalt k\u00f5ik \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud. Naised m\u00e4ngivad, naised laulavad \u2013 muidugi kui t\u00e4pne olla, siis l\u00f5\u00f5tsam\u00e4ngija on siiski mees. <\/p>\n

Nii nagu Raivo E. Tamm andis \u201eViimases metsavennas\u201c kiretult edasi oma m\u00e4lestusi, nii ka esimeses vaatuses Elina Reinold. Olemata ps\u00fchholoog, v\u00f5ibki aru saada, et toonaste inimeste \u00fchine tunnus oli tundeid mitte v\u00e4lja n\u00e4idata. Kui aga \u201eViimane metsavend\u201c toimus \u00fches vaatuses, ilma katkestuseta, siis selle m\u00f5ju oli vaatajale tugevam. <\/p>\n

T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne m\u00e4lupaik<\/p>\n

T\u00e4helepanuta ei saa j\u00e4tta ka teist osat\u00e4itjat, t\u00fctart m\u00e4ngivat Emma Lotta Kivibergi, kes ka p\u00e4riselus on n\u00e4itleja Elina Reinoldi t\u00fctar. Kuna Kiviberg on eelk\u00f5ige muusik, mitte n\u00e4itleja, siis oli ta esimest korda emaga koos laval. <\/p>\n

Kas oli see lavan\u00e4rvist tingitud v\u00f5i lavastaja poolt taotluslik, kuid t\u00fctar m\u00f5jus lavastuses veidi rabedalt. Kuna ema-t\u00fctre suhe liigub ajajoonel aastate v\u00f5rra edasi ja ema muutumine on n\u00e4htav, siis t\u00fctre vanemaks ja targemaks saamist v\u00f5ib \u00fcksnes aimata, aga mitte tunda. Teismelisest nooreks naiseks sirgumine olnuks lavastuses huvitav lisav\u00f5imalus.<\/p>\n

Ometi teeb Piibe teater t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6d ja on leidnud Eesti teatrimaastikul hea ni\u0161i, talletades ja n\u00e4idates meile \u00fcha uuesti pildikesi l\u00e4himinevikust. Ja kuigi t\u00e4nasel p\u00e4eval on v\u00f5imalik leida raamatupoest aina rohkem naiste s\u00f5jaaegsetest saatustest r\u00e4\u00e4kivaid lugusid, siis Imbi Paju suguv\u00f5sa naiste lugu oli esimene, kes selle tee avas. <\/p>\n

Arlet Palmiste aga vormistab eestlastele uue m\u00e4lupaiga, et me kunagi ei unustaks olla t\u00e4nulikud meie naistele, kes vastu pidasid ja t\u00e4nu kellele me olemas oleme.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4idendi aineseks on kirjaniku Imbi Paju 2006. aastal ilmunud raamat \u201eT\u00f5rjutud m\u00e4lestused\u201c, mis r\u00e4\u00e4gib naiste raskest elust N\u00f5ukogude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245748,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[20698,37,33,35,4294,173,34,36,35916,140,22885],"class_list":["post-245747","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-arlet-palmiste","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elina-reinold","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-imbi-paju","tag-meelelahutus","tag-piibe-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117048599555908767","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245747","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245747"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245747\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245747"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245747"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245747"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}