Kui autonoomsete s\u00f5idukite levik kujuneb prognoositud tempos, siis v\u00f5ivad praegused otsused osutuda juba m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast ebapiisavaks, kirjutab Rait Kallus.<\/p>\n
Maailm seisab transpordi suurima muutuse ees p\u00e4rast sisep\u00f5lemismootori leiutamist. Isejuhtivad autod ei ole enam ulmefilmide teema, vaid kiiresti arenev tehnoloogia, mille m\u00f5ju linnadele v\u00f5ib olla suurem, kui praegu oskame ette kujutada.\u00a0<\/p>\n
Mitmete tehisintellektide prognooside ja transpordianal\u00fc\u00fcside j\u00e4rgi v\u00f5ib autonoomsete s\u00f5idukite laialdasem kasutuselev\u00f5tt suurendada linnat\u00e4navate liikluskoormust ligikaudu 30\u201350 protsent. Kui selline areng realiseerub, t\u00e4hendab see, et neljarajalisest teest ei pruugi tulevikus enam piisata ning selle l\u00e4bilaskev\u00f5ime peaks suurenema ligikaudu kuuerajaliseks. Samamoodi v\u00f5ib praegune 3+3 s\u00f5idurajaga magistraal vajada tulevikus 5+5 s\u00f5idurajaga lahendust.<\/p>\n
P\u00f5hjused on lihtsad. Isejuhtiv auto ei pea enam ootama parklas ega koduhoovis. See v\u00f5ib s\u00f5ita omaniku juurde, viia lapsed kooli, s\u00f5ita seej\u00e4rel j\u00e4rgmisele pereliikmele vastu v\u00f5i liikuda iseseisvalt j\u00e4rgmise tellimuse juurde. Iga selline t\u00fchis\u00f5it lisab liiklusesse uusi s\u00f5idukilomeetreid. Isegi siis, kui autode koguarv oluliselt ei kasva, v\u00f5ib t\u00e4navate koormus suureneda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n
K\u00f5ige suurema osa \u00fchistranspordi kasutajatest moodustavad inimesed, kes kasutavad seda vajadusest, mitte eelistusest, n\u00e4iteks need noored, kellel puudub veel juhiluba. Just see r\u00fchm v\u00f5ib autonoomsetest s\u00f5idukitest k\u00f5ige enam v\u00f5ita, kuna need v\u00f5imaldavad liikuda iseseisvalt ja turvaliselt ka ilma juhiloata. V\u00f5ib eeldada, et suur osa neist \u2013 hinnanguliselt \u00fcle 70 protsendi \u2013 eelistaks sellisel juhul personaalset transporti \u00fchistranspordile.<\/p>\n
Teise suure kasutajar\u00fchma moodustavad eakad, kelle jaoks on k\u00f5ige olulisem mugav uksest ukseni liikumine. Kui autonoomne transport muutub oluliselt odavamaks kui taksoteenus, v\u00f5ib ka sellest sihtr\u00fchmast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa \u2013 hinnanguliselt 50\u201360 protsenti \u2013 eelistada iseliikuvaid s\u00f5idukeid tavap\u00e4rasele \u00fchistranspordile.<\/p>\n
Kui need arengud aset leiavad, v\u00f5ib \u00fchistransport Eestis kaotada enam kui poole oma praegusest s\u00f5itjaskonnast. See muudaks oluliselt seniseid liiklusmudeleid ja eeldusi, mille alusel linnu ning transporditaristut praegu kavandatakse.<\/p>\n
Paraku liigub Eesti linnaplaneerimine praegu sageli vastupidises suunas. Selle asemel, et valmistuda tulevaseks liikluskoormuseks, v\u00e4hendatakse mitmel pool autoliikluse l\u00e4bilaskev\u00f5imet. Kui autonoomsete s\u00f5idukite levik kujuneb prognoositud tempos, v\u00f5ivad praegused otsused osutuda juba m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast ebapiisavaks.<\/p>\n
Kui liikluskoormus kasvab sellises ulatuses, nagu mitmed prognoosid ennustavad, ei piisa enam \u00fcksikutest ristmike \u00fcmberehitustest v\u00f5i foorits\u00fcklite optimeerimisest.<\/p>\n
“Kui peamised liikumiskoridorid muutuvad aeglasteks, katkendlikeks v\u00f5i on liiga v\u00e4ikese l\u00e4bilaskev\u00f5imega, hakkab kannatama linna toimimine.”<\/p>\n
Tallinn vajab tugevaid liikluse tuiksooni, kiireid peamisi \u00fchendusi, mis toimivad nagu inimese organismi arterid. S\u00fcda ei suudaks organismi varustada, kui arterid asendada veenidega, ning sama p\u00f5him\u00f5te kehtib ka linnaliikluses. Kui peamised liikumiskoridorid muutuvad aeglasteks, katkendlikeks v\u00f5i on liiga v\u00e4ikese l\u00e4bilaskev\u00f5imega, hakkab kannatama linna toimimine, linn r\u00e4\u00e4sub.<\/p>\n
Kas need liikluse tuiksooned kulgevad olemasolevatel magistraalidel, l\u00e4bivad kvartaleid v\u00f5i rajatakse osaliselt uutele trassidele, on juba planeerimise k\u00fcsimus. Oluline, et nende l\u00e4bilaskev\u00f5ime vastaks tulevase liikluse vajadustele.<\/p>\n
Samas ei pea k\u00f5ik liikumisviisid jagama sama t\u00e4navaruumi. Jalak\u00e4ijad, jalgratturid ja haljastus vajavad samuti oma katkematut v\u00f5rgustikku, mis ei pea kulgema s\u00f5idutee servas. Kui iga liikumisviis saab oma eesm\u00e4rgile vastava ruumi, paraneb \u00fcheaegselt nii liikuvus, ohutus kui ka linnakeskkonna kvaliteet \u00fcldiselt.\u00a0<\/p>\n
Linnaplaneerimine ja t\u00e4navav\u00f5rgustike kavandamine on v\u00e4hemalt poole sajandi pikkune investeering. Uued hooneid projekteeritakse 50-aastase kasutuseaga, kuid p\u00fcsivad sageli kauem. Sama kehtib t\u00e4navate, ristmike, sildade ja kogu linnaruumi kohta. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik otsused kujundavad inimeste liikumisv\u00f5imalusi veel j\u00e4rgmise sajandi keskpaigas.<\/p>\n
Kui projekteerime linnu eilse liiklusmudeli j\u00e4rgi, v\u00f5ime avastada, et valminud taristu ei vasta enam \u00fchiskonna tegelikele vajadustele. Linnaplaneerimise \u00fclesanne ei ole reageerida muutustele tagantj\u00e4rele, vaid n\u00e4ha neid ette.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui autonoomsete s\u00f5idukite levik kujuneb prognoositud tempos, siis v\u00f5ivad praegused otsused osutuda juba m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast ebapiisavaks, kirjutab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":245834,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[20434,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19422,30078,28,29,1602,3157,19,37324,25,97120,18892,23,24,22,20,30],"class_list":["post-245833","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-autonoomsed-soidukid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isejuhtiv-auto","tag-isejuhtiv-buss","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-maanteed","tag-news","tag-planeerimine","tag-populaarseimad-lood","tag-rait-kallus","tag-teed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117048960961826977","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245833"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/245833\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245834"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=245833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=245833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}