{"id":246245,"date":"2026-08-07T04:23:13","date_gmt":"2026-08-07T04:23:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246245\/"},"modified":"2026-08-07T04:23:13","modified_gmt":"2026-08-07T04:23:13","slug":"matemaatika-dekoloniseerimine-ehk-kes-tohib-moelda-ja-kes-mitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246245\/","title":{"rendered":"Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib m\u00f5elda ja kes mitte?"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Cara-Julie Kather, The Epistemic Violence of Mathematics: Decolonial-Feminist Re-Writings of the \u201eRational\u201c and the \u201eHuman\u201c. transcript Verlag, Bielefeld 2026. 219 lk.<\/p>\n

Kooliajast sai ilmselt iga\u00fchele selgeks, kas matemaatika meeldib v\u00f5i mitte. Osale oli k\u00f5ik lihtne ja selge, \u00fclesanded olid konkreetsed ja neile sai leida vastused, mis olid kas \u00f5iged v\u00f5i valed. Neile oli matemaatika \u00fcks kergemaid aineid \u00fcle\u00fcldse. Teistes tekitas matemaatikatund aga alati hirmuv\u00e4rinaid, kuna n\u00e4itas selgelt, et maailmas on k\u00fcsimusi, millele kujutlusv\u00f5ime, s\u00f5naosavus v\u00f5i isegi elukogemus ei aita vastata. S\u00f5ltumata sellest, mida mingist \u00fclesandest arvata, on sellele olemas neutraalne, inimesest rippumatu vastus. Just sellep\u00e4rast arvatakse, et matemaatika on neutraalne, isiklikustamata ja omamoodi eeterlik valdkond. Ajalugu on alati t\u00f5lgendav, poliitika erapoolik, kunst subjektiivne ja keel h\u00e4marav\u00f5itu, aga kaks pluss kaks peab olema neli igal pool ja k\u00f5igi jaoks. Teoreemid ei vaja maailmavaadet ja v\u00f5rrand ei hooli inimese soost, nahav\u00e4rvist, p\u00e4ritolust ega kehast. V\u00f5i v\u00e4hemalt esiotsa paistab sedamoodi.<\/p>\n

Millest algab matemaatika?<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikateoreetik Brian Greene kujutab raamatus \u201eVarjatud reaalsus. Paralleel\u00aduniversumid ja kosmose s\u00fcgavaimad seadused\u201c1 inimkonna kohtumist v\u00f5\u00f5ra m\u00f5istusliku liigiga. Meie tutvustame neile uhkusega oma teadust, v\u00f5rrandeid, kosmoloogiat, elementaarosakesi ja matemaatilist f\u00fc\u00fcsikat. Nemad kuulavad viisakalt, noogutavad ning \u00fctlevad siis umbes nii: \u201eAh, matemaatika! Jah, me proovisime seda ka. M\u00f5nda aega n\u00e4is paljulubav, aga l\u00f5puks osutus umbteeks. N\u00fc\u00fcd kasutame hoopis \u2026 \u201c Greene j\u00e4tab lause l\u00f5petamata, sest t\u00f5epoolest, mis v\u00f5iks tulla p\u00e4rast matemaatikat? Kas \u00fcldse saab olla teadmist, mis ei ole mingis s\u00fcgavamas t\u00e4henduses matemaatiline? V\u00f5i n\u00e4itab juba meie v\u00f5imetus seda lauset l\u00f5petada, kui oleme harjunud samastama m\u00f5tlemist, ratsionaalsust ja maailma m\u00f5istmist matemaatikaga?<\/p>\n

Cara-Julie Katheri raamat k\u00e4sitleb just sellist olukorda, kus matemaatikast on saanud kogu m\u00f5tlemise ideaal \u2013 mudel, mille j\u00e4rgi otsustatakse, milline teadmine on t\u00f5siseltv\u00f5etav, milline inimene on ratsionaalne ja kellel on \u00fcldse \u00f5igus esitada teadmisi. Raamat ilmus sarjas \u201eFilosoofia \u2013 valgustus \u2013 kriitika\u201c (\u201ePhilosophy \u2013 Enlightenment \u2013 Critique\u201c) ja selle aluseks on 2025. aastal L\u00fcneburgi Leuphana \u00fclikoolis (Leuphana Universit\u00e4t L\u00fcneburg) kaitstud doktorit\u00f6\u00f6. Cara-Julie Kather on feministlik teoreetik ja teadlane, kelle t\u00f6\u00f6 keskmes on m\u00f5tlemise ja elamise viiside mitmekesisus ning epistemoloogiliste ja ontoloogiliste k\u00fcsimuste seotus v\u00e4givallaga. Katheri raamat kuulub kriitilise teooria, feministliku epistemoloogia, dekolonialistliku filosoofia ja kontinentaalse m\u00f5tlemise piirialale.<\/p>\n

Tema uurimisobjektiks ei ole matemaatika teadusliku erialana, vaid matemaatika kui kultuuriline, filosoofiline ja poliitiline kujund. Raamatus on kesksel kohal m\u00f5tlemise ja olemise seotus. Kather ei k\u00e4sitle m\u00f5tlemist \u00fcksnes individuaalse vaimse tegevusena ega olemist pelgalt abstraktse ontoloogilise k\u00fcsimusena, vaid seob need kehastunud kogemuse, t\u00e4hendusloome ja subjektiks saamisega. Tema k\u00e4sitluses m\u00f5jutab see, kuidas \u00fchiskond on m\u00e4\u00e4ratlenud legitiimse m\u00f5tlemise, seda, kuidas inimene saab olla, k\u00f5nelda, tegutseda ja end inimesena m\u00f5ista. Kui ratsionaalsust kujutatakse valge, meheliku, neurot\u00fc\u00fcpilise ja kehast distantseeruva subjektina, siis k\u00f5ik, kes sellest normist k\u00f5rvale kalduvad, kaotavad \u00f5iguse esindada t\u00f5ele vastavat m\u00f5tlemist. Siinkohal ilmneb ka raamatu dekolonialistlik-feministlik raamistus. Dekolonialistlik on see selles m\u00f5ttes, et Kather n\u00e4itab, kuidas l\u00e4\u00e4nelik teaduslik m\u00f5tlemine k\u00e4sitleb ennast universaalsena ja on niimoodi k\u00f5ik teised teadmisviisid kohalike, primitiivsete, intuitiivsete v\u00f5i eba\u00f5igetena k\u00f5rvale t\u00f5rjunud. Feministlikkus seisneb selles, et autor uurib, kuidas m\u00f5isted \u201eratsionaalsus\u201c ja \u201einimene\u201c on ajalooliselt seotud soolise, kehalise ja hierarhilise v\u00e4listamisega.<\/p>\n

Matemaatika kui ratsionaalsuse mudel<\/p>\n

Katheri raamatu \u00fcks keskseid ideid seisneb selles, et ta vaatleb matemaatikat m\u00f5tlemise mudelina. Matemaatikat v\u00f5ib m\u00f5ista kui distsipliini, millel on oma objektid, meetodid, teoreemid, t\u00f5estused, s\u00fcmbolid ja ajalugu. Sellisel juhul v\u00f5ib k\u00fcsida, kas m\u00f5ni teoreem on korrektne, kas m\u00f5ni t\u00f5estus kehtib v\u00f5i kuidas m\u00f5ni matemaatiline idee on ajalooliselt kujunenud. Katheri huvi on aga hoopis mujal, ta keskendub sellele, kuidas matemaatikast on l\u00e4\u00e4ne kultuuris saanud m\u00f5tlemise kujund, norm ja ideaal.<\/p>\n

Kather tugineb siin Gilles Deleuze\u2019i m\u00f5istele \u201em\u00f5tlemise kujund\u201c (pr image de la pens\u00e9e), mis t\u00e4hendab vaikivat mudelit sellest, mida \u00fcks kultuur v\u00f5i filosoofiline traditsioon peab t\u00f5eliseks m\u00f5tlemiseks. Ta r\u00f5hutab seejuures m\u00f5tlemist mitte seisundi, vaid tegevuse ja praktikana. Matemaatika on tema j\u00e4rgi korraga arusaam sellest, mis m\u00f5tlemine on, ja praktika, mis kujundab, kuidas m\u00f5tlemine toimub. Kather kasutab suure algust\u00e4hega Matemaatikat viitamaks l\u00e4\u00e4ne patriarhaalsele ja hegemoonilisele arusaamale matemaatikast, mis esitab end ainsa t\u00f5elise ja universaalsena. Iseenesest on matemaatikal erinevaid vorme ja mingil kujul on see olemas k\u00f5ikides kultuurides, kuid just Matemaatika pakub mudeli k\u00f5ikide teadmiste hindamiseks. Autor \u00fctleb selgelt, et ta ei k\u00e4sitle matemaatikat akadeemilise erialana ega konkreetsete episteemiliste operatsioonide kogumina, vaid uurib matemaatika toimimist l\u00e4\u00e4ne kultuuris m\u00f5tlemist iseloomustava m\u00f5iste ja praktikana.<\/p>\n

Ratsionaalsus t\u00e4hendab k\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5imet m\u00f5elda p\u00f5hjendatult, teha vahet v\u00e4itel ja t\u00f5endil, p\u00f5hjendada oma j\u00e4reldusi, m\u00e4rgata vastuolusid ning seada m\u00f5tted mingisse arusaadavasse s\u00fcsteemi. Tavaliselt peame ratsionaalseks inimest, kes ei otsusta ainult tuju, hirmu v\u00f5i harjumuse p\u00f5hjal, vaid suudab \u00f6elda, miks ta midagi usub ja millistele alustele tema otsustus toetub. Kuid ratsionaalsus ei ole ainult neutraalne \u201em\u00f5istliku\u201c m\u00f5istuse toimimise kirjeldus, see on ka ajalooliselt kujunenud ideaal sellest, milline peab \u201ekorralik\u201c m\u00f5tlemine olema. Just siin muutub oluliseks Katheri v\u00e4ide, et just matemaatika annab ratsionaalsusele selge kuju. Ratsionaalsus ei t\u00e4henda mitte lihtsalt arukat m\u00f5tlemist, vaid t\u00e4iesti kindlat arusaama arukusest. Selle kohaselt on m\u00f5tlemine ratsionaalne siis, kui ta meenutab matemaatilist t\u00f5estust \u2013 on selge, sammsammuline, vastuoludeta, \u00fcldkehtiv ja v\u00f5imalikult s\u00f5ltumatu inimese kehast, kogemusest v\u00f5i ajaloolisest situatsioonist. Seega on matemaatilisest ratsionaalsusest saanud v\u00f5imas kultuuriline norm ning mida enam mingi teadmine sarnaneb matemaatilise teadmisega, seda t\u00f5sisem, kindlam ja objektiivsem see paistab. Kather n\u00e4itab, et selline matemaatiline ratsionaalsuse ideaal ei ole pelgalt filosoofiline abstraktsioon. See on teaduskultuuris s\u00fcgavalt juurdunud ja ka laiemalt l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades.<\/p>\n

Kultuurilise eelduse, et matemaatiline m\u00f5tlemine on m\u00f5tlemise k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsem vorm, tuumaks on episteemiline kindlus. Matemaatika paistab andvat teadmise, mis ei s\u00f5ltu inimestest. Kaks pluss kolm on viis, s\u00f5ltumata sellest, kes seda \u00fctleb, kus \u00fctleb ja mis eesm\u00e4rgil \u00fctleb. Tegemist on kahtlemata v\u00e4ga v\u00f5imsa kultuurilise kujundiga. Kui matemaatika s\u00fcmboliseerib kindlat teadmist, siis n\u00e4ivad k\u00f5ik teised teadmise vormid m\u00e4rksa ebakindlamad. Selliste hulka loeb Kather n\u00e4iteks kogemusliku, t\u00f5lgendusliku, kehastunud ja poeetilise teadmise ning ka hoolitsuse kaudu kujuneva teadmise. L\u00e4\u00e4ne kultuuris on teadmiste hierarhia tipus Matemaatika-alane teadmine. Katheri k\u00e4sitluses ei ole see teadmiste hierarhia aga neutraalne. Kui universaalsus muutub v\u00e4\u00e4rtuseks iseeneses, siis paiksed, kehalised ja ajaloolised teadmised on m\u00e4rksa v\u00e4hem olulised.<\/p>\n

Ideaalne inimene on ratsionaalne<\/p>\n

Kui matemaatika vormib ratsionaalsuse ideaali, siis ratsionaalsus omakorda hakkab m\u00e4\u00e4rama seda, keda n\u00e4hakse m\u00f5tleva inimesena. M\u00f5iste \u201einimene\u201c ei t\u00e4hista siinkohal ei bioloogilist liiki ega ka moraalset kategooriat. \u201eInimene\u201c on Katheri k\u00e4sitluses ajalooliselt kujundatud normatiivne kuju. T\u00e4ielikult inimesena tunnistatakse ainult sellist, kes vastab valitsevale ratsionaalsele ideaalile. Matemaatika ei m\u00e4\u00e4ra \u00e4ra mitte ainult \u00f5iget vastust, vaid ka selle, kellel on \u00fcldse \u00f5igus vastata. Seega on l\u00e4\u00e4ne kultuuris Matemaatika saanud laiema m\u00f5tlemiskorra osaks, mis seob episteemilise autoriteedi inimliku autoriteediga. Teadmise vorm ja subjekti staatus kuuluvad kokku. Kui m\u00f5ni inimene v\u00f5i \u00fchiskond ei vasta sellele teadmise vormile, ei kaota ta ainult \u201e\u00f5ige teadmise\u201c staatust, vaid asetub ka inimlikkuse hierarhias madalamale tasemele.<\/p>\n

Kather n\u00e4itab, et epistemoloogia ei ole ainult teadmise teooria. See on ka subjektiks saamise teooria. See, mida \u00fchiskond peab teadmiseks, m\u00f5jutab seda, keda ta peab teadmisv\u00f5imeliseks subjektiks. Siin tuleb esile ka matemaatika moraalne aura. Matemaatiline m\u00f5tlemine ei paista \u00fcksnes t\u00e4pne, vaid ka \u201ehea\u201c. Sellega seostatakse ausust, rangust, distsipliini, erapooletust ja \u00f5iglust. Kui matemaatika annab \u00f5ige vastuse, siis aimub meile, et ta on vabastanud meid omavolist. Matemaatika pakub maailma, kus ei loe inimese sotsiaalne positsioon, vaid lahenduse korrektsus. See on matemaatika emantsipatiivne lubadus. Ent Kather k\u00fcsib edasi, kellele ja millise hinnaga see lubadus antakse.<\/p>\n

Kui m\u00f5istus kuulutatakse universaalseks, kerkib kohe ka k\u00fcsimus, kelle m\u00f5istus see tegelikult on. Kather leiab, et l\u00e4\u00e4ne m\u00f5tteloos ei ole universaalne m\u00f5istus kunagi olnud k\u00f5igi m\u00f5istus. See on ajalooliselt kandnud v\u00e4ga konkreetseid tunnuseid, nt euroopalik, valge, mehelik, kehast distantseeruv, end erapooletuna kujutav. Ta n\u00e4itab, et see universaalne matemaatiline ratsionaalne m\u00f5istus on s\u00fcndinud kindlates filosoofilistes, poliitilistes ja kultuurilistes tingimustes ning selle universaalsus on \u00fchtlasi v\u00e4listanud k\u00f5ik muud teadmiste vormid.<\/p>\n

Episteemiline v\u00e4givald ehk teadmise tapmine<\/p>\n

Katheri raamatu k\u00f5ige provokatiivsem m\u00f5iste on kindlasti episteemiline v\u00e4givald. Esiti k\u00f5lab see liialdusena, sest tavaliselt matemaatikat v\u00e4givallaga ei seostata. Aga Katheri v\u00e4ide puudutab v\u00e4givalda, mis toimub just nimelt teadmise tasandil. Ta kirjutab sellest, kuidas teatud m\u00f5tlemisviisid, kogemused, kehad ja maailmas orienteerumine kuulutatakse ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks, ebat\u00e4pseks, irratsionaalseks, m\u00fc\u00fctiliseks, kohaliku t\u00e4htsusega erip\u00e4raks v\u00f5i siis lihtsalt mitteteadmiseks.<\/p>\n

Episteemiline v\u00e4givald on Katheri j\u00e4rgi v\u00e4givald, mis toimub teadmise, t\u00e4hendusloome ja subjektiks saamise tasandil, see v\u00e4listab teatud inimesed ja nende m\u00f5tlemisviisid ratsionaalsuse ja seega ka inimlikkuse valdkonnast.Kather l\u00e4htub siin India kirjandusteoreetiku ja feministliku kriitiku Gayatri Chakravorty Spivaki k\u00e4sitlusest, mille j\u00e4rgi episteemiline v\u00e4givald t\u00e4hendab marginaliseeritud positsioonidest l\u00e4htuva teadmise vaigistamist.2 Kuid Kather laiendab seda Jamaica kirjaniku ja filosoofi Sylvia Wynteri ja dekolonialistliku-feministliku m\u00f5tlemise abil.3 Tema jaoks ei ole episteemiline v\u00e4givald ainult see, et m\u00f5nda t\u00fc\u00fcpi teadmisi ei v\u00f5eta arvesse. S\u00fcgavam probleem seisneb selles, et valitsev teadmiskord m\u00e4\u00e4rab juba ette, milline teadmine v\u00f5ib \u00fcldse paista teadmisenajamilline inimene paistab m\u00f5tleva, ratsionaalse ja usaldusv\u00e4\u00e4rse subjektina.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Raphael Sadeleri grav\u00fc\u00fcril \u201eT\u00f6\u00f6\u201c (Maerten de Vosi j\u00e4rgi, 1591) t\u00f6\u00f6tab matemaatik Minerva valvsa pilgu all.<\/p>\n

Wellcome Collection<\/p>\n

Kui l\u00e4\u00e4ne, aksioomidele ja t\u00f5estusele rajatud Matemaatika kuulutatakse ainsaks universaalseks matemaatikaks, siis teised arvutamise, m\u00f5\u00f5tmise, ruumilise m\u00f5tlemise, mustrite tajumise ja maailma korrastamise viisid j\u00e4\u00e4vad t\u00e4iesti k\u00f5rvaliseks. Neid v\u00f5idakse nimetada p\u00e4rimuseks, praktikaks, k\u00e4sit\u00f6\u00f6ks, intuitsiooniks v\u00f5i kultuuriliseks erip\u00e4raks, kuid mitte matemaatikaks. Nii muutub \u00fcht t\u00fc\u00fcpi matemaatika universaliseerimine teiste teadmiste kustutamiseks v\u00f5i alav\u00e4\u00e4ristamiseks. Kather ei v\u00e4ida, et universaalsus kui selline oleks m\u00f5ttetu v\u00f5i et matemaatilised s\u00fcsteemid ei v\u00f5iks anda \u00f5igeid, jagatavaid ja kontrollitavaid teadmisi. Ta kritiseerib universaalsuse poliitilist kasutust, olukorda, kus \u00fcks teadmise vorm muudab oma ajaloolise erip\u00e4ra n\u00e4htamatuks ja esitab end ainsa v\u00f5imalikuna. Teisis\u00f5nu, probleem ei ole matemaatika \u00fcldkehtivates t\u00f5dedes, vaid selles, et \u00fcks konkreetne matemaatiline traditsioon hakkab ainsana kehastama ratsionaalseid t\u00f5desid.<\/p>\n

H\u00e4sti ilmestab episteemilist v\u00e4givalda p\u00f5lisrahvaste matemaatiliste teadmiste saatus.4 Arvutamine, m\u00f5\u00f5tmine, ruumiline m\u00f5tlemine, mustrite \u00e4ratundmine, navigatsioon, ehitamine, proportsioonide tajumine ja aja arvestamine ei ole omased ainult l\u00e4\u00e4ne akadeemilisele matemaatikale. Need on olnud osa v\u00e4ga erinevatest kultuurilistest praktikatest maailma eri\u00a0 piirkondades. Kui aga koolide \u00f5ppekavad, teadusinstitutsioonid ja filosoofiline traditsioon tunnistavad matemaatikana peamiselt \u00fcht t\u00fc\u00fcpi abstraktset, aksiomaatilist ja t\u00f5estusele orienteeritud m\u00f5tlemist, kujunevad teised viisid n\u00e4htamatuks v\u00f5i v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslikuks. Kather nimetab seda p\u00f5lisrahvaste matemaatiliste teadmiste kustutamist episteemilise v\u00e4givalla vormiks, mille k\u00e4igus teadmised l\u00fckatakse k\u00f5rvale just seet\u00f5ttu, et need erinevad l\u00e4\u00e4ne Matemaatikast. Selliseid teadmisi ei peeta mitte ainult valeks, vaid neid ei k\u00e4sitleta \u00fcldse matemaatikana.<\/p>\n

Feministliku epistemoloogia jaoks on tegemist v\u00e4gagi tuttava olukorraga. Naised, hooldajad, ning teised marginaalsed inimesed ja kogukonnad on sageli kandnud teadmisi, mis ei sobitu abstraktse, kehatu ja autonoomse m\u00f5istuse ideaaliga. N\u00e4iteks teiste inimeste eest hoolitsemine n\u00f5uab t\u00e4helepanu, situatsioonitaju ja m\u00e4lu, aga ka oskust m\u00e4rgata vaevum\u00e4rgatavaid muutusi, m\u00f5ista seoseid ning reageerida olukorra arenemisele. Katheri raamatu eess\u00f5nas r\u00f5hutab Kira Herff, kes on f\u00fc\u00fcsika, filosoofia ning andmeteaduse taustaga teaduss\u00fcsteemi kriitik, et ka teadus ei s\u00fcnni puhta m\u00f5istuse elevandiluutornis, vaid toetub hoolitsusele, tugiv\u00f5rgustikele ja sageli n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4vale abile. See on otsene vastulause kujutlusele, et t\u00f5eline m\u00f5tlemine on kehatu ja k\u00f5igist ning k\u00f5igest s\u00f5ltumatu.<\/p>\n

Dekolonialistlik kriitika lisab siia omakorda t\u00e4iendava m\u00f5\u00f5tme, n\u00e4idates, et Matemaatika ei ole lihtsalt neutraalne teadmiste s\u00fcsteem, vaid ka ajalooline viis kehtestada \u00fcks konkreetne m\u00f5tlemisvorm universaalsena. Koloniaalv\u00f5im ei allutanud mitte ainult territooriume, inimesi ja ressursse, vaid ka teadmisi. Kolonisaatorite m\u00f5tlemine oli universaalne ja ratsionaalne, allutatute oma aga m\u00fc\u00fctiline, kohalik ja ebaratsionaalne.<\/p>\n

Katherile ei t\u00e4henda episteemiline v\u00e4givald \u00fcksnes seda, et mingid teadmised kaovad v\u00f5i j\u00e4etakse k\u00f5rvale. Selle m\u00f5ju on m\u00e4rksa s\u00fcgavam, puudutades ka seda, kuidas inimesest kujuneb m\u00f5tlev subjekt. Kui m\u00f5ne inimese v\u00f5i kogukonna teadmisi ei tunnistata tegelike teadmistena, seatakse samas kahtluse alla ka nende staatus m\u00f5tlevate olenditena. Kui teadmine ei mahu valitsevasse t\u00f5lgendusraamistikku, muutub \u00fchelt poolt raskemaks selle seletamine teistele, aga teisalt ka selle m\u00f5istmine inimese enda poolt. Seep\u00e4rast seobki Kather episteemilise v\u00e4givalla t\u00e4henduse- ja tajuloome ning subjektivatsiooniga. Episteemiline v\u00e4givald piirab viise, kuidas inimene maailmas m\u00f5tleb, tegutseb ja ennast inimesena tajub.<\/p>\n

Kas Matemaatika on ikkagi olemas?<\/p>\n

Katheri raamatu suurim voorus on \u00fchtlasi selle k\u00f5ige haavatavam koht. Autor loob laia teoreetilise raamistiku, mille keskmes on suure algust\u00e4hega Matemaatika, mis s\u00fcmboliseerib kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuri ja m\u00f5tlemist. See v\u00f5imaldab tal siduda omavahel matemaatilise t\u00f5estuse, universaalsuse, ratsionaalsuse, inimlikkuse ja v\u00f5imu. Ent samal ajal tekib paratamatult k\u00fcsimus, kas ei ole ehk tegemist liiga laiaks paisutatud m\u00f5istega.<\/p>\n

Kui \u00fcks m\u00f5iste peab seletama korraga deduktiivset meetodit, l\u00e4\u00e4ne metaf\u00fc\u00fcsikat, koloniaalset teadmisv\u00f5imu, patriarhaalset ratsionaalsust, binaarset loogikat, seksuaalv\u00e4givalla episteemilisi eeldusi ja inimlikkuse v\u00e4listavaid norme, v\u00f5ib selle anal\u00fc\u00fctiline t\u00e4psus \u00e4hmastuda. Katheri j\u00e4relduse kohaselt paikneb \u201ematemaatika \u2013 ratsionaalsuse \u2013inimese kontiinum\u201c episteemilise v\u00e4givalla keskmes ning Matemaatika kujundab seda binaarsuse, paratamatuse, universalismi ja t\u00f5estuse kaudu. See on v\u00e4ga ambitsioonikas v\u00e4ide, mille t\u00f5estamisega j\u00e4\u00e4b autor minu arvates pisut h\u00e4tta. K\u00f5ik tema kokku liidetud teemad nagu matemaatiline praktika, matemaatikaharidus, teaduspoliitika, koloniaalne haldus, tehnokraatlik valitsemine ja kultuuriline ratsionaalsuseideaal j\u00e4\u00e4vad suuresti ainult m\u00f5isteteks, milledega k\u00fcllatki suvaliselt manipuleeritakse.<\/p>\n

Muidugi v\u00f5ib Matemaatikat lugeda kogu modernse ratsionaalsuse s\u00fc\u00fc kehastuseks. Kuid kolonialismi, patriarhaati, rassismi, ableismi ja tehnokraatlikku v\u00f5imu ei saa kindlasti taandada ainult matemaatikale. K\u00f5ik need v\u00f5imu vormid v\u00f5ivad k\u00fcll kohati kasutada matemaatikast p\u00e4rit m\u00f5isteid ja meetodeid, kuid ilmselgelt ei tulene nende m\u00f5ju ainult matemaatikast. V\u00f5im otsib alati keeli, mille abil n\u00e4idata end loomuliku ja paratamatuna. \u00dchel ajal v\u00f5ib selleks olla teoloogia, teisel ajal bioloogia, majandus, statistika v\u00f5i rahvuslik m\u00fctoloogia. Ka matemaatika v\u00f5ib olla \u00fcks v\u00f5imu keeltest, kuid kindlasti mitte ainus p\u00f5hjus, miks maailm on v\u00e4givaldne. Matemaatika annab v\u00f5imule k\u00fcll erilise paratamatuse ja neutraalsuse aura, kuid see ei t\u00e4henda, et matemaatika oleks nende v\u00f5imuvormide algp\u00f5hjus. Kui matemaatikat esitatakse keskse v\u00e4givalla mehhanismina, v\u00f5ib kaduda silmist see, kui paindlikult v\u00f5im eri teadmise vorme enda teenistusse rakendab.<\/p>\n

Samuti j\u00e4\u00e4b Katheril l\u00e4hemalt k\u00e4sitlemata matemaatika sisemine mitmekesisus. Matemaatika ei ole kaugeltki ainult aksioomid, t\u00f5estus ja binaarne loogika. Matemaatikasse kuuluvad ju ka mitte-eukleidilised geomeetriad, intuitsionism, konstruktivism, t\u00f5en\u00e4osuslik m\u00f5tlemine, h\u00e4gusloogika, parakonsistentsed loogikad, kategooriateooria, d\u00fcnaamilised s\u00fcsteemid ja hulk teisi uurimissuundi, mis ei mahu h\u00e4sti Katheri poolt kirjeldatud Matemaatikasse.<\/p>\n

Katheri jaoks on \u201euniversaalsus\u201c juba iseenesest kahtlane kontsept. Ei tasu aga unustada, et universaalsuse m\u00f5istet ei kasuta ainult kolonisaatorid, samal ajal on see ka r\u00f5hutute poliitiline relv. Sellised v\u00e4ited nagu \u201ek\u00f5igil inimestel on v\u00e4\u00e4rikus\u201c, \u201ev\u00e4givald on vale\u201c v\u00f5i \u201eebav\u00f5rdsus on m\u00f5\u00f5detav ja vaidlustatav\u201c on ju samuti universaalsed. Sama kehtib ka matemaatika kohta, n\u00e4iteks statistika abil v\u00f5ib inimesi klassifitseerida ja objektistada, kuid seda saab kasutada ka selleks, et teha n\u00e4htavaks palgal\u00f5he, rassiline diskrimineerimine, \u00f6koloogiline kahju v\u00f5i sotsiaalne ebav\u00f5rdsus. Seega universaalsuse m\u00f5iste ise ei ole automaatselt seotud v\u00e4givallaga, m\u00e4rksa t\u00e4htsam on see, kes universaalsuse argumenti kasutab ning millisel eesm\u00e4rgil.<\/p>\n

N\u00e4en, et Katheri k\u00e4sitluses on poliitiline aktivism teaduslikust anal\u00fc\u00fcsist olulisem. Ta ei eritle piisavalt t\u00e4pselt, millised seosed on ajaloolised, millised kontseptuaalsed, millised metafoorsed ja millised p\u00f5hjuslikud. Matemaatika, ratsionaalsuse ja inimlikkuse sidumine on tal kahtlemata hea idee, kuid see kipub kalduma determinismi. Justkui viiks matemaatiline m\u00f5tlemine paratamatult k\u00f5iki teisi ideid v\u00e4listava ratsionaalsuse ja episteemilise v\u00e4givallani. Selline m\u00f5ttek\u00e4ik tugineb aga samasugusele deterministlikule loogikale, mida autor ise nii tuliselt kritiseerib.<\/p>\n

Katheri raamat t\u00f5statab kahtlemata p\u00f5hjendatud k\u00fcsimusi matemaatika neutraalsuse, autoriteedi ja ratsionaalsuse kohta. Samal ajal ei tohi selle kriitika varjus unustada, et matemaatika ei ole olnud \u00fcksnes valge, meheliku ja euroopaliku m\u00f5istuse t\u00f6\u00f6riist. See on olnud samal ajal ka kujutlusv\u00f5ime, vastupanu, t\u00e4psuse, koost\u00f6\u00f6 ja vabanemise keel.<\/p>\n

1\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Brian Greene, The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmos. Alfred A. Knopf 2011.<\/p>\n

2\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Gayatri Chakravorty Spivak, Can the Subaltern Speak? Kogumikus Cary Nelson, Lawrence Grossberg (toim), Marxism and the Interpretation of Culture. University of Illinois Press, Urbana 1988, lk 271\u2013313.<\/p>\n

3\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sylvia Wynter, Unsettling the Coloniality of Being\/Power\/Truth\/Freedom: Towards the Human, After Man, Its Overrepresentation \u2013 An Argument. \u2013 CR: The New Centennial Review 2003 (3)3, lk 257\u2013337.<\/p>\n

4\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eric Vandendriessche, Rik Pinxten (toim), Indigenous Knowledge and Ethnomathematics. Springer, 2023.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Cara-Julie Kather, The Epistemic Violence of Mathematics: Decolonial-Feminist Re-Writings of the \u201eRational\u201c and the \u201eHuman\u201c. transcript Verlag, Bielefeld…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246246,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,50092,37,33,35,34,36,31,32,15201,21,28,29,95,19,25,97254,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-246245","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dekoloniseerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-feminism","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teadusfilosoofia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117052323144989771","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246245"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246245\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}