{"id":246315,"date":"2026-08-07T05:52:18","date_gmt":"2026-08-07T05:52:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246315\/"},"modified":"2026-08-07T05:52:18","modified_gmt":"2026-08-07T05:52:18","slug":"interdistsiplinaarsel-ja-mittelineaarse-teekonnaga-teadlasel-ei-ole-eestis-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246315\/","title":{"rendered":"Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta"},"content":{"rendered":"

Interdistsiplinaarsuse kiituseks on lugematu arv teadusartikleid, n\u00e4iteks v\u00e4idetakse, et meie ees seisvad probleemid on n\u00fc\u00fcd nii keerulised, et lahenduseks ongi distsipliinide vaheline koost\u00f6\u00f6.1 Kuigi nt nii antropoloogid kui looduskaitsebioloogid t\u00f6\u00f6tavad sageli sarnaste probleemide kallal, ei suudeta iga kord probleeme s\u00fcnergias lahendada ja koost\u00f6\u00f6st ei tule oodatavat kasu. Nii et probleemide lahendamiseks kokku tulnud \u201einterdistsiplinaarsete meeskondade\u201c jaoks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) kaasamine vaid paberil projekti n\u00f5ue, sest\u00a0 selliste meeskondade l\u00f5pparuannetes domineerivad endiselt loodusteadlaste seisukohad ja SSH panus l\u00fckatakse l\u00f5pparutelude ajal lihtsalt k\u00f5rvale.2,3<\/p>\n

Veel on v\u00e4lja pakutud, et inter\u00addistsiplinaarse taustaga teadlased on hoopis paremad tuleviku\u00adprobleemidele lahenduste leidjad3 ja ka suurema t\u00f5en\u00e4osusega innovatsioonile kaasaaitajad.4 Aga kas praegune teadlaskond aktsepteerib neid ja kas ollakse interdistsiplinaarsuse, s.t teisiti arvamise, suhtes paindlik? Pigem mitte. Uuringud n\u00e4itavad, et kindlat distsipliini esindavad teadlased t\u00f5rjuvad interdistsiplinaarsed teadlased kiiresti teadusest v\u00e4lja,4 sest nii grantide taotlemise kui ka t\u00f6\u00f6le kandideerimise hindamiskomisjonid moodustatakse kindla distsipliini esindajatest. P\u00f5hjuseks on ka see, et teadusringkonnad sulgevad end kajakambritesse ja seal olevad teadlased on need, kes teisitim\u00f5tlejaid diskrediteerivad. Teine osa teadlastest on end sulgenud episteemilistesse mullidesse \u2013 nemad on lihtsalt passiivsed, ei huvitugi ega taha kokku puutuda vastuk\u00e4ivate arvamustega.5<\/p>\n

Olen alates 2023. aastast j\u00e4rjepidevalt kirjutanud riigisiseseid taotlusi v\u00f5i kirjutamises osalenud, lisaks osalenud igal aastal partnerina m\u00f5nes \u00fcleeuroopalises konsortsiumide taotluses. Pakun, et viimased neli aastat olen kulutanud selleks igal aastal kuni kaks kuud t\u00f6\u00f6aega. K\u00f5rvaltvaatajal tekib k\u00fcsimus, miks ma \u00fcldse pean seda tegema. P\u00f5hjus on lihtne, sest kogu minu palk tuleb vaid grantidest ja eelk\u00f5ige personaalse uurimistoetuse stardigrant (ingl personal starting grant, PSG) annaks mulle tuleviku suhtes mingigi kindluse. Ebakindel tulevik ei pane noori teadlase elukutset valima, ja kui ollaksegi seda teinud, siis noorteadlasel on iseseisvumine tehtud v\u00e4ga raskeks, sellest on kirjutanud ka Eneli Kindsiko, \u00dclo Niinemets ja K\u00e4rt R\u00f5igas.6 Nad toovad oma artiklis esile, kuidas Eesti grandis\u00fcsteem on kaldu kogenud teadlaste toetamise poole, kuid oma suunda looval alustaval teadlastel on PSG taotlemise tingimused tehtud raskemaks. Artiklis \u00f6eldakse, et see on ka p\u00f5hjus, miks oleme Euroopas \u00fcks vanema teadlaskonnaga riike, ja see tendents \u00fcha s\u00fcveneb.<\/p>\n

Interdistsiplinaarsena m\u00e4\u00e4ratleb mu minu taust, sest etnobioloogina paigutun humanitaaria ja loodusteaduste vahele, kuid sellist varia paneeli personaalsete uurimistoetuste (PUT) hindamiskomisjonis ei olegi, sest hindamiskomisjonid on loodud klassikaliste teadusdistsipliinide alusel. Pealegi olen l\u00e4bi ja l\u00f5hki mittelineaarse teekonnaga teadlane \u2013 olen ju l\u00f5petanud kutsekooli, mitte g\u00fcmnaasiumi, t\u00f6\u00f6tanud p\u00e4rast ajateenistust paar aastat lihtt\u00f6\u00f6lisena suures vabrikus ja siis ligi seitse aastat piirivalves, enne kui akadeemilisele teekonnale asusin. Loen seda kogemust pigem oma eeliseks, sest oskan mitmesuguseid huvigruppe paremini m\u00f5ista, aga viimases PSG hindamisretsensioonis oli see \u00fcks peamisi alahindava tooniga v\u00e4iteid, et ma ei ole lineaarse karj\u00e4\u00e4rimudeliga teadlane. Jah, olen olnud teadusest eemal doktori\u00f5pingute ajal, kui v\u00f5tsin u 1,5 aastaks isapuhkuse, sest perre s\u00fcndis kolmas laps ja kohe p\u00e4rast l\u00f5petamist olin kaks aastat kodus hooldades raske puudega last. Tagasiside mu karj\u00e4\u00e4rile n\u00e4itab, et paljulapseliste ja raske puudega laste vanemate koht pole teaduses, sest nad ei j\u00e4rgi lineaarset karj\u00e4\u00e4rimudelit. Ometi peaks see olema plussiks, sest n\u00e4itab tahtej\u00f5udu, kui on tuldud p\u00e4rast sunnitud pausi tagasi ja kaitstud doktorikraad.<\/p>\n

Veel heideti ette, et valitud sihtr\u00fchm ei pruugi soovida minu uuringus osaleda. Kuid mu taotlusele olid allkirjastatult lisatud kahe antud sihtr\u00fchma suurima MT\u00dc esindajate kirjalikud kinnituskirjad, et ollakse r\u00f5\u00f5muga n\u00f5us minu teadusprojektis osalema. T\u00f5in projektis v\u00e4lja m\u00f5lema MT\u00dc nimed ja p\u00f5hjenduse nende t\u00e4htsusest. Seda k\u00fcll ei oleks pidanud riskiks lugema, mida retsensendid siiski tegid.<\/p>\n

Heideti ka ette, et plaanisin kahel aastal v\u00e4lit\u00f6id teha. Olen teinud v\u00e4lit\u00f6id Eestis, Valgevenes, L\u00e4tis ja Itaalias, sh ainu\u00fcksi Eestis mitusada intervjuud ja kogutud andmete p\u00f5hjal arvukalt artikleid avaldanud (see oli ka CVst n\u00e4ha, et mul on v\u00e4ga suur v\u00e4lit\u00f6\u00f6kogemus). Aasta\u00adk\u00fcmnete pikkune kogemus v\u00e4lit\u00f6\u00f6de tegemisel ja planeerimisel ning suur kogemuspagas on n\u00e4idanud, et \u00fche korraga ei saa kvalitatiivseid andmeid koguda \u2013 peab tegema ka hilisema t\u00e4psustava ringi, eriti kui tahetakse siht\u00adr\u00fchmaga kaasloomes teadmist luua, mida ma plaanisingi.<\/p>\n

Kuid eriti n\u00e4itab retsensentide ebakompetentsust see, et mulle heideti ette h\u00fcpoteeside puudust. Juba esimese kursuse antropoloogia tudeng teab, et h\u00fcpoteese intervjuude p\u00f5hjal tehtud kvalitatiivsetel uuringutel ei p\u00fcstitata, kas siis retsensent seda ei tea! \u00d5ppisin doktori\u00f5pingute ajal Inglismaal Kenti \u00fclikoolis7 terve semestri antropoloogia meetodeid ja sain sealt v\u00e4ga tugeva p\u00f5hja. Seep\u00e4rast oleks naljakas, kui see poleks nii kurb, et selliseid p\u00f5hit\u00f5desid juba v\u00e4lja kujunenud teadlastest retsensendid ei tea ja esitavad seda kui taotluse suurt puudust.<\/p>\n

Veel oli naljakas lugeda etteheidet, et uurimisk\u00fcsimused on v\u00f5rreldes projekti p\u00f5hjendusega \u00fcsna kitsad ja ebam\u00e4\u00e4rased. Heideti ka ette, et viis artiklit viie aasta jooksul on liiga ambitsioonikas. Avaldan aastas (aastas!) keskmiselt viis kuni k\u00fcmme teadusartiklit ja olen \u00fcsna kogenud teadmaks, kuidas algsed uurimisk\u00fcsimused kaotavad ajaga t\u00e4htsuse, sest lisandunud uued kvalitatiivsed andmed v\u00f5imaldavad hoopis teistsuguseid lahendusi. Nii et uurimisk\u00fcsimuste stiil ei ole k\u00fcll p\u00f5hjus hinde alandamiseks, sest viie aasta peale ette on pea v\u00f5imatu j\u00e4rgida esialgset suunda, kuna teadus areneb meeletu kiirusega. Vaid nende etteheidete p\u00f5hjal antigi mulle keskp\u00e4rased hinded.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Teadusringkonnad sulgevad end kajakambritesse ja seal olevad teadlased on need, kes teisitim\u00f5tlejaid diskrediteerivad.<\/p>\n

Markus Kasemaa<\/p>\n

Veel \u00fcks hinnet alandav v\u00e4ide: mul ei ole olnud piisavalt juhendatavaid, ja seda heidetakse mulle juba aastaid PSG retsensioonides ette. Kirjeldasin taotluses, et olen kolme doktorikraadi omaniku kraadi saamist tugevalt m\u00f5jutanud, olen olnud nende mentor, juhendanud neid teadust\u00f6\u00f6s ja nad on oma doktorit\u00f6\u00f6s minu artikleid kasutanud, samuti olen mentor \u00f5ppivale doktorandile. Mentorina ei ole ma aga olnud nende ametlik juhendaja, seda kajastavad doktorit\u00f6\u00f6de t\u00e4nus\u00f5nad. Selgitasin, et see grant annabki ju mulle v\u00f5imaluse endale juhendatavaid v\u00f5tta ja luua oma uurimissuund. Hindamine on selgelt kaldu \u00fclikoolide poole. Kuid uurimisasutuste (nt kirjandusmuuseum) puhul, kes ise koolitamisega ei tegele, saabki seal t\u00f6\u00f6tav teadlane olla \u00e4\u00e4rmisel juhul vaid kaasjuhendaja, mitte p\u00f5hijuhendaja. \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tades on aga juhendamine kohustuslik ja selleks on loodud \u00fclikoolipoolsed v\u00f5imalused.<\/p>\n

Hindamise kallutatust n\u00e4itab selgelt see, et kui vaadata varasemaid humanitaaria personaalse uurimistoetuse stardigrantide saanuid, siis sageli ei ole neil taotlemise hetkel \u00fcldse \u00fchtegi juhendamist kirjas (mul on kaks magistranti), ehk siis hindamisel on v\u00f5rdsed (interdistsiplinaarse taustaga) ja on v\u00f5rdsemad \u2013 distsipliinisiseseid inimesi hoitakse kajakambri efekti t\u00f5ttu.<\/p>\n

Olin eelmisel aastal Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (European Research Council, ERC) edasij\u00f5udnud teadlase grandi (ingl consolidator grant) retsensent ja sain juuli algul ERC presidendilt prof Maria Leptinilt retsenseerimise eest t\u00e4nukirja. Kui ERC hindamisel t\u00f5in ma hindamisjuhendi kohaselt projektijuhi teadusv\u00e4lise tegevuse esile kui positiivse asjaolu, siis Eestis see nii ei ole. Minu CVs on \u00fchiskondliku panusena m\u00e4rgitud, et olen olnud aastaid puuetega laste vanemate organisatsiooni juht ja eestvedaja, kuid Eestis seda t\u00f6\u00f6d ei v\u00e4\u00e4rtustata.<\/p>\n

Ma ei tea, kui palju on Eestis neid etno suuna (alustavaid) teadlasi, kelle h-indeks on taotlemise hetkel 288 ja kes on oma eriala tippajakirjades toimetajana tegevad,9 mis n\u00e4itab rahvusvahelist k\u00f5rget tunnustust. V\u00e4list tunnustust n\u00e4itab ka see, et mind on aastaid kutsutud mitme suure teadusfondi grantide retsensendiks ja n\u00fc\u00fcd ka otse \u201eEuroopa horisondi\u201c \u00fchte hindamiskomisjoni, kus olen \u00fcks k\u00fcmmekonnast eksperdist, kes hindavad sadu konsortsiumide taotlusi ja otsustavad k\u00fcmnete miljonite eurode jagamise eest. (Komisjoni liikme t\u00f6\u00f6lepingus on konfidentsiaalsuse n\u00f5ue, mis keelab programmi nimetust avalikustada. Liikmed avalikustatakse pika nihkega, et tagada hindamise s\u00f5ltumatus. Alles siis saan selle teabe omale etis.ee CVsse lisada.)<\/p>\n

Meil komisjonis r\u00f5hutatakse pidevalt, et hindamine peab olema l\u00e4bipaistev, k\u00f5iki hinnatakse samade kriteeriumide alusel ja erisusi ei tohi olla. On m\u00f5eldamatu, et \u00fchel nimetatakse puuduseks \u201ejuhendamiste puudumist\u201c ja teisel seda puuduseks ei peeta. Retsenseerides on \u00fcks kriteeriume sihtr\u00fchmadega koost\u00f6\u00f6 olemasolu hindamine. (Ent minu taotluses, kus oli p\u00f5hjalik selgitus sihtr\u00fchmadega koost\u00f6\u00f6st ja konkreetsed nimed, retsensendid sellega ei arvestanud.)<\/p>\n

Nii et olen k\u00fcll Euroopas oma ala ekspert, kuid Eestis minu CV hinnet viis ei v\u00e4\u00e4rinud, sest minu karj\u00e4\u00e4r ei ole ju olnud lineaarne. Tahes-tahtmata meenub \u00e4sja rahvusooperis Estonia lahvatanud juhtum, et rahvusvaheliselt hinnatud lauljad ei ole kodumaal oodatud. 2018. aastal kirjutas Kauksi \u00dclle: \u201eRenata S\u00f5ukand ja Raivo Kalle pidid minema Itaaliasse, et tegelda oma alaga, Eesti ei olnud veel valmis. Ametlik Eesti ei olnud valmis. See Eesti, kes kasu nimel \u00fclikoole suukorvistab ja v\u00f5\u00f5rkeelseks sunnib. See Eesti, kes majanduskasvu nimel metsi ohjeldamatult raiuda laseb.\u201c10<\/p>\n

Kas riik on valmis, et oma teed alustavaid teadlasi l\u00f5puks v\u00e4\u00e4rtustama hakataks v\u00f5i on nad sunnitud oma teekonda j\u00e4tkama v\u00e4ljaspool?<\/p>\n

Raivo Kalle on Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur.<\/p>\n

1\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Joshua Drew, Adam P. Henne, Conservation biology and traditional ecological knowledge: integrating academic disciplines for better conservation practice. \u2013 Ecology and Society 2006, 11(2).<\/p>\n

2\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 H George Holmes, Jonathan Carruthers-Jones, Graham Huggan, Eveline R. de Smalen, Katie Ritson, Pavla \u0160imkov\u00e1, Mainstreaming the humanities in conservation. \u2013 Conservation Biology 2022, 36(3).<\/p>\n

3\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 William Mark Adams, Thinking like a human: social science and the two cultures problem. \u2013 Oryx 2007, 41(3).<\/p>\n

4\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Enrico Berkes, Monica Marion, Sta\u0161a Milojevi\u0107, Bruce A. Weinberg, Slow convergence: Career impediments to interdisciplinary biomedical research. \u2013 Proceedings of the National Academy of Sciences 2024, 121(32).<\/p>\n

5\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ulysses Albuquerque, Epistemic bubbles and echo chambers in the progress of science. \u2013 Ethnobiology and Conservation 2025, 14.<\/p>\n

6\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eneli Kindsiko, \u00dclo Niinemets, K\u00e4rt R\u00f5igas, \u00c4raspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul. \u2013 Sirp, 3. VI 2022.<\/p>\n

7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kenti \u00fclikool oli tol ajal ainus Euroopas, kus anti etnobotaanika \u00f5pet. Kuid kahjuks sulges see era\u00fclikool paar aastat tagasi kogu antropoloogia osakonna, kui majanduslikult mitte tasuva.<\/p>\n

8\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2026. aprilli seisuga https:\/\/scholar.google.com\/ j\u00e4rgi. Igal aastal on see suurenenud \u00fcks v\u00f5i kaks punkti, aasta algul oli mu h-indeks veel 27.<\/p>\n

9\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Olen etnoteaduste k\u00f5ige suurema m\u00f5juga ajakirja Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine (Q1, IF 5,1) ja taimeteadustes k\u00f5rge m\u00f5juga ajakirja Plants (Q1, IF 4,7) toimetaja ning olen toimetanud seal aastaid ka mitmeid temaatilisi erinumbreid. See info oli minu PSG taotluse CV kirjas.<\/p>\n

10\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kauksi \u00dclle, Rikas on see, kel on viljakat maad, m\u00fchavat metsa, suurt sood. \u2013 Maaleht 20. X 2018.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Interdistsiplinaarsuse kiituseks on lugematu arv teadusartikleid, n\u00e4iteks v\u00e4idetakse, et meie ees seisvad probleemid on n\u00fc\u00fcd nii keerulised, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,97274,28,29,19,25,37162,23,24,22,20,30],"class_list":["post-246315","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-interdistsiplinaarsus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teaduse-rahastamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117052673305051984","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}