USA viimaste luurehinnangute kohaselt v\u00f5ib Ukraina vallutamisel h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud Venemaa re\u017eiimi juht Vladimir Putin l\u00e4hiaastatel testida NATO otsusekindlust piiratud r\u00fcnnakuga m\u00f5ne alliansi liikmesriigi vastu. V\u00f5imalike stsenaariumidena n\u00e4hakse nii k\u00fcberr\u00fcnnakuid kui ka v\u00e4ikese ulatusega maismaasissetungi, kirjutas v\u00e4ljaanne The Wall Street Journal (WSJ).<\/p>\n
Seni on Ameerika \u00dchendriigid leidnud, et Putin ei provotseeri NATO-t nii kaua, kuni s\u00f5da Ukrainas kestab. USA luureametnike s\u00f5nul muutus see hinnang aga t\u00e4navu, kuna Putin on Ukrainas \u00fcha suurema surve all ning vajab oma positsioonide kindlusatmiseks mingitki v\u00f5itu. Ukraina droonir\u00fcnnakud p\u00f5hjustavad \u00fcha suuremat kahju nii Venemaa armeele kui ka naftat\u00f6\u00f6stusele, samal ajal kui Vene v\u00e4ed saavutavad rindel ainult v\u00e4ikeseid edusamme suurte kaotuste hinnaga, kirjeldas WSJ konteksti neljap\u00e4eva \u00f5htul avaldatud artiklis.<\/p>\n
Luurehinnang, mida WSJ vahendas USA ametnike \u00fctlustele toetudes, on valminud ajal, kui Ameerika \u00dchendriikidel on tekkinud puuduj\u00e4\u00e4k mitmetest olulistest relvas\u00fcsteemidest ja laskemoonast, mida oleks vaja v\u00f5imalikus tulevases konfliktis Venemaa v\u00f5i Hiinaga. USA relvavarusid on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendanud nii Ukrainale antud abi kui ka konflikt Iraaniga. Puudu on muu hulgas kaugmaarakette PrSM, mobiilsetelt mitmikraketiheitjatelt lastavaid rakette ATACMS ning l\u00fchimaa \u00f5hut\u00f5rjerakette Stinger, \u00fctlesid ametnikud.<\/p>\n
Samas n\u00e4evad USA ja Euroopa juhid \u00fcha rohkem m\u00e4rke sellest, et Venemaa testib NATO reaktsiooni. N\u00e4idetena tuuakse Venemaa tiibrakette ja r\u00fcndedroone, mis on langenud Poola territooriumile, ning Rumeenia \u00f5huruumi lennanud droone.<\/p>\n
USA ametnike s\u00f5nul oleks Putini v\u00f5imalik eesm\u00e4rk NATO vastu tegutsedes l\u00f5hestada allianssi.<\/p>\n
“K\u00fcsimus on selles, kuidas Ameerika \u00dchendriigid sellisel juhul reageeriksid,” \u00fctles m\u00f5ttekoja American Enterprise Institute vanemteadur Heather Conley, kommenteerides v\u00f5imalikku Vene sissetungi. “Venemaa eesm\u00e4rk on alati olnud seada kahtluse alla NATO usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja eraldada USA oma liitlastest.”<\/p>\n
Putini v\u00f5imalikud sammud NATO vastu<\/p>\n
Kuna Putinil on raskusi soovitud tulemuste saavutamisega Ukrainas, anal\u00fc\u00fcsivad USA luureasutused, kas Moskva v\u00f5ib l\u00e4hitulevikus suurendada survet Euroopa liitlastele. Ametnike hinnangul v\u00f5ib nurka surutud Putin muutuda ohtlikumaks, m\u00e4rkis WSJ.<\/p>\n
V\u00f5imalikud Venemaalt l\u00e4htuvad ohud ulatuvad k\u00fcberr\u00fcnnakutest ja ilma eraldusm\u00e4rkideta relvastatud gruppide saatmisest NATO riikide territooriumi h\u00f5ivama kuni piiratud s\u00f5jalise sissetungini alliansi idatiival. Luurehinnangute j\u00e4rgi v\u00f5iksid sellised sammud aset leida ajavahemikus t\u00e4navusest s\u00fcgisest kuni 2029. aastani.<\/p>\n
K\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikuma stsenaariumi \u2013 piiratud maismaasissetungi \u2013 t\u00f5en\u00e4osust peetakse praegu v\u00e4ikeseks, kuid see v\u00f5ib aja jooksul suureneda. Sellist sammu on seni peetud v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oliseks, sest see k\u00e4ivitaks NATO artikli 5, mis n\u00e4eb ette kollektiivkaitse. Samas ei ole artikkel 5 nii \u00fcheselt m\u00f5istetav k\u00fcber- v\u00f5i h\u00fcbriidohtude puhul.<\/p>\n
“See on alati olnud NATO jaoks k\u00fcsimus, kuidas reageerida r\u00fcnnakule, mis j\u00e4\u00e4b artikkel 5 l\u00e4vendist alla poole,” \u00fctles Conley. “Seni on NATO liitlased pigem v\u00e4ltinud eskalatsiooni,” lisas ta. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks Pronkss\u00f5duri teisaldamisele j\u00e4rgnenud Venemaa k\u00fcberr\u00fcnnakud Eesti vastu 2007. aasta, mille tagaj\u00e4rjel puhkenud kriisi lahendas Eesti kahepoolsete meetmetega.<\/p>\n
WSJ m\u00e4rkis, et USA kaitseministeeriumi ja NATO Euroopa v\u00e4gede peakorteri (SHAPE) pressiesindajad keeldusid tundliku luureteabe kommenteerimisest. USA riikliku luuredirektori b\u00fcroo pressiesindaja ei vastanud samuti kommentaaritaotlusele.<\/p>\n
NATO pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell \u00fctles samas WSJ-le: “Me valmistume pidevalt erinevateks stsenaariumiteks. NATO j\u00e4lgib olukorda ning on valmis vajadusel heidutama ja kaitsma, nagu me j\u00e4tkuvalt n\u00e4itame.”<\/p>\n
S\u00fcveneb mure USA relvavarude piisavuse p\u00e4rast<\/p>\n
Uus luurehinnang tuli ajal, kui s\u00fcveneb mure USA kriitilise t\u00e4htsusega relvavarude v\u00e4henemise p\u00e4rast. Lisaks kaug- ja l\u00fchimaarakettidele napib ka Patriot, SM-3 ja THAAD \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide p\u00fc\u00fcdurrakette, samuti THAAD radarid ja \u00f5hut\u00f5rje\u00fcksused.<\/p>\n
Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell nimetas siiski v\u00e4iteid relvapuuduse kohta valeks. Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly \u00fctles, et USA-l on rohkem kui piisavalt relvastust, et t\u00e4ita president Donald Trumpi strateegilisi eesm\u00e4rke, kuid lisas, et president on kutsunud kaitset\u00f6\u00f6stust \u00fcles tootmist suurendama.<\/p>\n
Ekspertide s\u00f5nul on PrSM-, ATACMS- ja Stinger-raketid v\u00f5imaliku Venemaa maismaasissetungi t\u00f5rjumisel v\u00f5tmet\u00e4htsusega.<\/p>\n
Laskemoonavarude v\u00e4henemine on tekitanud USA valitsuses arutelu ajal, mil president Trump kaalub j\u00e4rgmisi samme Iraani suhtes. Valget Maja on \u00f5hut\u00f5rjerakettide v\u00e4hesuse eest hoiatanud ka USA staabi\u00fclemate \u00fchendkomitee esimees kindral Dan Caine.<\/p>\n
Wall Street Journal toob ka v\u00e4lja, et v\u00e4liseksperdid on korduvalt hoiatanud, et relvade kasutamine L\u00e4his-Idas v\u00f5ib v\u00e4hendada USA v\u00f5imet heidutada vastaseid kogu maailmas, sealhulgas nii Venemaad kui ka Hiinat.<\/p>\n
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hiljutise raporti kohaselt v\u00f5is USA Iraani konfliktis kasutada 1060\u20131430 Patriot-raketti, j\u00e4ttes Ameerika varudesse alles vaid umbes 870 raketti.<\/p>\n
“Kui k\u00fcsimus oleks ainult Iraanis, siis isegi p\u00e4rast enam kui poolte p\u00fc\u00fcdurrakettide kasutamist j\u00e4\u00e4ks neid veel piisavalt. Probleem on selles, et Pentagon on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga mures selle p\u00e4rast, mida see t\u00e4hendab v\u00f5imaliku konflikti puhul Hiinaga Vaikse ookeani l\u00e4\u00e4neosas,” kommenteeris CSIS-i kaasautor Mark Cancian.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA viimaste luurehinnangute kohaselt v\u00f5ib Ukraina vallutamisel h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud Venemaa re\u017eiimi juht Vladimir Putin l\u00e4hiaastatel testida NATO otsusekindlust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246324,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,25081,31,32,21,28,29,95,34146,19,25,23,24,22,26428,96830,20,1933,36902,72678,30,92,93,94,6988],"class_list":["post-246323","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-julgeolek","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato-idatiib","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa-luure","tag-usa-relvavarud","tag-uudised","tag-vene-oht","tag-vene-runnak","tag-vene-nato-suhted","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-wsj"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117052712363270920","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246323","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246323"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246323\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246323"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246323"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246323"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}