Esmasp\u00e4eva varahommikul Tallinna lahes Naissaare l\u00e4hedal registreeritud 0,5-magnituudine t\u00f5uge osutus looduslikuks maav\u00e4rinaks. S\u00fcndmus reetis varem peamiselt meremiinide \u00f5hkimisega silma paistnud piirkonnas Eesti aluskorras peituva rabakivi seismilise iseloomu.<\/p>\n
Eesti geoloogiateenistusele ja seismoloogidele on Naissaare \u00fcmbrus teada-tuntud, kuid enamasti pigem tehislike s\u00fcndmuste poolest. Nimelt peidavad L\u00e4\u00e4nemeri ja eriti Soome laht endas hulganisti s\u00f5jaaegseid meremiine, mida Eesti merev\u00e4gi ikka ja j\u00e4lle leiab ning kahjutuks teeb. Seet\u00f5ttu seostavad spetsialistid esimese hooga sealseid v\u00f5nkeid peamiselt just tavalise demineerimisega.<\/p>\n
Sedapuhku \u00e4ratas teadlaste t\u00e4helepanu s\u00fcndmuse varajane kellaaeg. T\u00f5uge leidis aset esmasp\u00e4eval kell 5.21 hommikul, mis ei sobi kokku kaitsev\u00e4e tavap\u00e4rase p\u00e4rastl\u00f5unase t\u00f6\u00f6graafikuga. Merev\u00e4gi kinnitaski seismoloogidele, et nemad sel ajal merel mingeid l\u00f5hkamisi ei teinud. Helsingi kolleegide abiga andmeid anal\u00fc\u00fcsides paljastus l\u00f5puks t\u00f5uke t\u00f5eline pale ja looduslik p\u00e4ritolu.<\/p>\n
Laamtektoonika pinged ja rabakivi omap\u00e4ra<\/p>\n
Maav\u00e4rina algp\u00f5hjus peitub s\u00fcgaval Eesti settekivimite all peituvas aluskorras. Naissaare piirkonna all laiub massiivne graniitplokk, mida geoloogid nimetavad Soome ametivendade eeskujul rabakiviks. See tardkivim p\u00e4rineb iidsete vulkaanide sisemusest ja kipub geomehaaniliste pingete korral kergesti rabenema. Ulatuslik ja sarnaste omadustega Viiburi rabakivimassiiv ulatub n\u00e4iteks Kagu-Soomest kaugele \u00fcle Venemaa piiri.<\/p>\n
Just seep\u00e4rast ongi Kagu-Soome oma sagedase seismilise aktiivsuse t\u00f5ttu teadlaste teravdatud t\u00e4helepanu all. Sealne maa pragiseb tihti, kuid v\u00e4rinad on n\u00f5rgad ja vallanduvad\u00a0tihti kobaratena maapinna \u00fclemistes kihtides. “Eestis pole me selliseid s\u00fcndmusi varem m\u00e4rganud, kuigi meil on siin jalge all t\u00e4pselt seesama rabakivi,” selgitas Eesti geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu.<\/p>\n
Enamik maailma suuri maav\u00e4rinaid tekib teisel moel, peamiselt \u00fcleilmse laamtektoonika tulemusena. Atlandi ookeani keskosas, Islandi kandis laiali nihkuvad Euraasia ja P\u00f5hja-Ameerika laamad l\u00fckkavad samas vahel ka Eesti maap\u00f5ue pingeid t\u00e4is. Kogunenud energia vabaneb l\u00f5puks juba olemasolevates ja rikutud murrangukohtades, tekitades klassikalisi maav\u00e4rinaid, nagu juhtus 1976. aastal Osmussaare kandis.<\/p>\n
Kagu-Soomes ja n\u00fc\u00fcd ka Naissaarel pragiseb maa sootuks teisiti. Seal koonduvad seismilised s\u00fcndmused seeriatesse ja puudub \u00fcks peamine t\u00f5uge. Siiski ei maksa arvata, et k\u00f5ik p\u00f5hjamaised maav\u00e4rinad piirduvad vaid kahjutute mikrov\u00f5ngetega.<\/p>\n
Teistsugune pilt vaatab vastu Soomes Tornio ja Kuusamo piirkonnas. Sealne maap\u00f5u on seismiliselt palju aktiivsem ja v\u00e4rinad suudavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kahjustada isegi hooneid. Seega esineb ohtlikumaid ja tugevamaid loodusj\u00f5ude ka P\u00f5hjamaades.<\/p>\n
Esmasp\u00e4evane nn \u00f5ppev\u00e4rin toimus maapinnale \u00fcsna l\u00e4hedal, ligikaudu kolme kilomeetri s\u00fcgavusel. T\u00f5uge oli sedav\u00f5rd n\u00f5rk, et seda poleks oma meeltega tajunud isegi otse maav\u00e4rina epitsentris viibinud inimene. S\u00e4\u00e4raseid mikros\u00fcndmusi, mille signaal upub tihti \u00fcmbritsevasse m\u00fcrasse, suudavad kinni p\u00fc\u00fcda ainult tundlikud seismoloogilised m\u00f5\u00f5teriistad. Inimene hakkab maapinna v\u00f5nkumist reeglina tundma alles siis, kui magnituud l\u00e4heneb \u00fchele.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3745783hcad4t24.png\"\/)
Graafik:\u2028Naissaare maav\u00e4rina salvestised kolmes Eesti seismojaamas, PLDE: Paldiski, kaugus 37 km, EE06: Palade Hiiumaal, kaugus 118 km, SRGE: S\u00e4rghaua P\u00e4rnumaal, kaugus 109 km. Jaamad registreerivad kolme komponendiga, \u00fclevalt alla: vertikaalne, horisonta Autor\/allikas: Heidi Soosalu<\/p>\n
Miljonikordne energiaerinevus ja m\u00f5\u00f5tmiste v\u00e4\u00e4rtus<\/p>\n
Samas v\u00f5ib magnituudiskaala matemaatiline \u00fclesehitus v\u00f5hikuid maav\u00e4rinate tugevuse hindamisel lihtsasti eksitada. Skaala numbrid t\u00e4histavad logaritmilisi suurusj\u00e4rke, kus iga j\u00e4rgmine \u00fchik t\u00e4hendab vabanenud energia h\u00fcppelist kasvu. “Kui v\u00f5rdleme magnituudi \u00fcks ja kaks, siis tegelikult on nende vahel vabanenud energia hulk umbes 32-kordne,” selgitas Soosalu. \u00dche ja kolme magnituudi vahe ulatub juba tuhande korrani.<\/p>\n
Eesti m\u00f5\u00f5tmisajaloo tugevaim maav\u00e4rin raputas jalgealust 1976. aastal Osmussaare l\u00e4histel. Toona ulatus v\u00e4rina tugevus 4,5 magnituudini, pannes maapinna tajutavalt rappuma nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. Geoloogiliselt erines ajalooline s\u00fcndmus esmasp\u00e4evasest juhtumist just seet\u00f5ttu, et pinge vabanes ootamatult laamtektoonika m\u00f5jul. Kahe s\u00fcndmuse vaheline energiate erinevus on tohutu.<\/p>\n
“Osmussaare maav\u00e4rinas vabanes energiat tervelt miljon korda rohkem kui praeguses Naissaare maav\u00e4rinas,” nentis Soosalu. Tema s\u00f5nul on n\u00f5nda mastaapsed s\u00fcndmused kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas t\u00f5elised haruldused. Statistiliste mudelite kohaselt korduvad sedav\u00f5rd tugevad tektoonilised t\u00f5uked Eesti laiuskraadidel kord mitmesaja aasta jooksul.<\/p>\n
Kas mikromaav\u00e4rinate m\u00f5\u00f5tmisest siis ka tegelikult tolku on? On! Looduslikud mikrov\u00e4rinad pakuvad teadlastele haruldase v\u00f5imaluse piiluda paksude settekivimite all peituvasse aluskorda. Iga t\u00e4pselt registreeritud t\u00f5uge aitab geoloogidel kindlaks teha seni varjatuks j\u00e4\u00e4nud murranguv\u00f6\u00f6ndeid. Varem pidid teadlased maa-aluse struktuuri kaardistamisel toetuma peamiselt kaudsetele geof\u00fc\u00fcsikalistele m\u00f5\u00f5tmistele.<\/p>\n
Praegu p\u00fc\u00fcab Eesti maap\u00f5ue v\u00f5nkeid igap\u00e4evaselt kinni k\u00fcmmekonnast jaamast koosnev moodne v\u00f5rgustik. Need mikroskoopilised v\u00e4rinad elanikele ega hoonetele k\u00fcll ohtu ei kujuta, kuid iga signaal lisab Eesti geoloogilisele kaardile v\u00e4\u00e4rtusliku andmepunkti. “Just taolised \u00fcllatavad infokillud v\u00f5ivadki \u00fchel hetkel viia meid maavarade juurde v\u00f5i aidata aru saada, kuidas m\u00f5ni ohtlik geoloogiline protsess teises kohas toimub,” nentis Heidi Soosalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esmasp\u00e4eva varahommikul Tallinna lahes Naissaare l\u00e4hedal registreeritud 0,5-magnituudine t\u00f5uge osutus looduslikuks maav\u00e4rinaks. S\u00fcndmus reetis varem peamiselt meremiinide \u00f5hkimisega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246346,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,10655,35,34,36,31,32,21,97279,304,4331,80360,1694,28,29,285,18321,1056,4113,58114,90763,19,25,5828,97280,97278,97282,113,23,24,97281,22,20,30],"class_list":["post-246345","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-geoloogiateenistus","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heidi-soosalu","tag-keskkond","tag-kivimid","tag-laamtektoonika","tag-laanemeri","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-maapou","tag-maavarin","tag-merevagi","tag-miinid","tag-naissaar","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-poseidon","tag-rabakivi","tag-seismoloogia","tag-settekivim","tag-soome","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsunaami","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246345","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246345"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246345\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246346"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246345"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246345"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246345"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}