{"id":24648,"date":"2025-10-21T20:44:16","date_gmt":"2025-10-21T20:44:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24648\/"},"modified":"2025-10-21T20:44:16","modified_gmt":"2025-10-21T20:44:16","slug":"soja-ulevaade-1336-paev-suurem-soomuskolonn-lasti-puruks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24648\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1336. p\u00e4ev – suurem soomuskolonn lasti puruks"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 21. oktoober 2025: <\/p>\n

uus suurem soomuskolonn puruks lasti, seekord siis l\u00f5unarindel.<\/p>\n

1. Tihe sadu.<\/p>\n

2. Kogu \u00f6\u00f6 infot veel pole, aga olla tihe droonipilv olnud.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: vene pool j\u00f5udis isegi juba Pokrovski linna loodeservani.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. USA keeldus p\u00e4rast putini ja Trumpi vestlust venemaa varade konfiskeerimisega \u00fchinemast.<\/p>\n

12. putinil on \u00f5igus keelata venelastel igasugused v\u00e4lisvaluutatehingud.<\/p>\n

13. venelased on peaaegu l\u00f5petanud raha pankadesse hoiustamise.<\/p>\n

14. venemaa riigiduuma on teinud ettepaneku karistada teismelisi sabotaa\u017eiaktide eest kuni 20 aastase vangistusega.<\/p>\n

15. Reaktiivmootoriga liugpommid, venemaa uus relv.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

venemaa pealetungi praeguse tempo juures kuluks putinil kogu Ukraina okupeerimiseks 103 aastat. Economist hindab, et ainu\u00fcksi Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zapori\u017eja oblastite t\u00e4ielikuks okupeerimiseks vajaks venemaa veel viis aastat, kui tema praegune edasiliikumise tempo j\u00e4\u00e4b samaks. Alates uue pealetungi alustamisest 2025. aasta mais on venemaa vallutanud vaid 0,4% Ukraina territooriumist ja ei ole saavutanud \u00fchtegi olulist strateegilist eesm\u00e4rki. Rindejoon on p\u00e4rast Ukraina vastupealetungi 2022. aasta oktoobris j\u00e4\u00e4nud suures osas paigale, samas kui kaotused on olnud katastroofilised. T\u00e4ieliku sissetungi algusest kuni 2025. aasta jaanuarini hinnati venemaa kaotusteks 640 000\u2013877 000 s\u00f5durit, sealhulgas 137 000\u2013228 000 langenut. 13. oktoobriks olid need arvud l\u00e4\u00e4neriikide valitsuste ja s\u00f5ltumatute teadlaste koostatud andmete p\u00f5hjal t\u00f5usnud peaaegu 60%, ulatudes 984 000 ja 1,43 miljoni vahelise koguhulgani, kusjuures hukkunuid oli 190 000\u2013480 000.<\/p>\n

Eile lausa mitmes l\u00f5igus vene pool enama soomusega proovis, aga eip kuskil seet\u00f5ttu edenetud. Hetkel toob edu vaid kas jala v\u00f5i kergliikuritel hallis alas v\u00f5imalikult kaugemale ponnistamine. 202 r\u00fcnnakut kokku, neist lausa 76 Pokrovski kandis ehk siis v\u00e4ga-v\u00e4ga tihedaks on t\u00f5usnud uus laine. Kokku \u00fcmber Ukraina t\u00f6\u00f6stuslinnade komplekti 112 r\u00fcnnakut. L\u00f5puks on hakanud vene pool tunduvalt suurendama survet l\u00f5unarindel ja lisaks idal\u00f5igule algas surumine keskmises l\u00f5igus. \u00d5nneks on pisu langenud uuesti nii liugpommide, kaudtulelaskude ja kamikaze droonide arv, aga see vast ajutiselt j\u00e4lle langes.<\/p>\n

Ukraina omade isikkoosseisu puudus toob \u00fcha enam olukordi, kus sammhaaval taandutakse, sest vastur\u00fcnnakuteks ressurssi napib. Lisaks j\u00e4rjest tiheneb vene poole droonipilv kogu Ukraina rindel\u00e4hedase logitikaahela t\u00f6\u00f6tlemisel ning uus info liugpommide lennukauguse suurest pikenemist ei tee kaitset kergemaks. Ukraina vastukaaluks saab panna parema seire tuvastamaks suuremaid r\u00fcndavaid gruppe piisavalt kaugel ja kui on v\u00f5imalik hoida piisavalt droone operaatoritega ja kaudtule\u00fcksusi varjatult ootel, et neile reageerida ja kui jalav\u00e4gi suudab edukalt uuendada miiniv\u00e4lju jne, siis suudetakse hoida vene poole v\u00e4ga kulukas sammhaaval edenemine enam-v\u00e4hem vaos.<\/p>\n

Viimased vene poole kulukad soomusega r\u00fcnnakud n\u00e4itavad, et pole suudetud luua piisavalt t\u00f5husat droonipilve nii kolonni kohale kui ette tagamaks nende kaitset, aga k\u00fcll seegi olukord paraneb ja siis on l\u00e4bimurde v\u00f5imalused olemas. Seni on vene pool p\u00f5hiliselt j\u00e4tkamas v\u00e4ikeste \u00fcksuste saatmist kaugemale Ukraina eesmiste possade taha ja j\u00f5utakse ka juba 15 km kaugusele ehk siis isegi tavalise motolaskuri saabas \u00fcha kaugemale j\u00f5uab (p\u00e4ris luurajad ja SOF muidugi kaugemale). K\u00fcll ei n\u00e4e, et neil kaugele saadetavatel \u00fcksustel oleks piisavalt toitu ja vett kaasas ehk siis kas neile ei eeldatagi pikemat eluiga v\u00f5i lubatakse kohe-kohe t\u00e4iendust\u2026<\/p>\n

Kipun arvama, et veel enne talve v\u00f5tavad Ukraina omad lisaks nafta ja gaasi taristu r\u00fcndamisele ette ka suuremalt elektriv\u00f5rgu r\u00fcndamise (ikka peegelefektina) ja see v\u00f5ib tuua miskit enamat, kui vaid elektripuudus. Kui kogumina on korraga k\u00fclm, autol k\u00fctet pole ning valgust ega jooksvat infot pole (vremja j\u00e4\u00e4b n\u00e4gemata), siis peaks kontroll riigi \u00fcle oluliselt halvenema ja seda kardab kreml k\u00f5ige enam\u2026<\/p>\n

1. vene r\u00fcnnakr\u00fchm lasi p\u00e4rast Ukraina liinide taha infiltreerumist maha mitu relvastamata tsiviilisikut Pokrovski lahinguv\u00e4ljal, teatas Ukraina \u00f5hur\u00fcnnakuv\u00e4gede 7. korpus 20. oktoobril. V\u00e4idetavast s\u00f5jakuriteost Donetski oblasti rindel asuvas tulipunktis teatas esmakordselt 19. oktoobril Ukraina vabatahtlik Denis Hristov, kes evakueerib tsiviilisikuid rindel asuvatest asulatest ja dokumenteerib oma t\u00f6\u00f6d sotsiaalmeedias. 7. korpuse andmetel on tsiviilisikute tulistamises osalenud vene s\u00f5durid n\u00fc\u00fcdseks raudteejaama hoones peitu pugedes likvideeritud, kuigi olukord on endiselt \u201epingeline\u201d.<\/p>\n

Sarnaseid tapmisi on hiljuti teatatud ka mujal rindel. Septembris teatas Ukraina Kolmas Armeekorpus, et vene v\u00e4ed tapsid kaks vanemat ja kasutasid nende v\u00e4ikest last inimkilbina \u0160andriholove k\u00fclas P\u00f5hja-Donetski oblastis.<\/p>\n

Ridamisi on vene pool hakanud pommitama Ukraina s\u00f6et\u00f6\u00f6stust, ikka v\u00e4hendamaks elektritootmist ning toasooja.<\/p>\n

Uuesti on hakanud k\u00f5rgemale t\u00f5usma hukkunute ja vigastatute arvud kohalike hulgas rinde ja piiri l\u00e4heduses.<\/p>\n

venelased algatasid eile \u00f5htupoolikul Pavlohradi rajooni vastu ulatusliku raketi- ja droonir\u00fcnnaku, mis p\u00f5hjustas inimohvreid. Sellest teatas piirkondliku administratsiooni tegevjuht Vladislav Gaivanenko. \u201ePavlohradis sai vigastada 16 inimest, kellest 15 viidi haiglasse. Neli said raskelt vigastada, \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid keskmises seisundis. Taristurajatis sai kahjustada ja puhkes tulekahju,\u201d kirjutas ta.<\/p>\n

20. oktoobril r\u00fcndasid vene v\u00e4ed drooniga T\u0161ernihivi oblastis asuvat elektrirajatist, j\u00e4ttes piirkonna p\u00f5hjaosa elektrita.<\/p>\n

T\u00e4na \u00f6\u00f6sel algatasid vene okupatsiooniv\u00e4ed Harkivile uue r\u00fcnnaku, kasutades juhitavaid \u00f5hupomme (GAB). R\u00fcnnakus sai vigastada \u00fcheksa inimest ja kahjustada v\u00e4hemalt 15 kodu t\u00f6\u00f6stuspiirkonnas.<\/p>\n

21. oktoobri \u00f6\u00f6sel sai Hersoni Korabeln\u00f5i rajoonis toimunud venemaa Shahed drooni r\u00fcnnakus vigastada kolm inimest.<\/p>\n

2. Rosnefti Novokuib\u00f5\u0161evski rafineerimistehas peatas 19. oktoobril p\u00e4rast mehitamata \u00f5hus\u00f5iduki (UAV) r\u00fcnnakut nafta esmase rafineerimise, teatas Reuters kahele t\u00f6\u00f6stusallikale viidates. Rafineerimistehas, mille aastane tootmisv\u00f5imsus on 8,3 miljonit tonni naftat ja mis kuulub Rosnefti Samara kontserni, sai p\u00fchap\u00e4eval droonir\u00fcnnakute ohvriks. Tehase tulekahju sulges m\u00f5lemad nafta esmased rafineerimis\u00fcksused: AVT-11, mille tootmisv\u00f5imsus oli 18 900 tonni p\u00e4evas, ja AVT-9, mille tootmisv\u00f5imsus oli 4700 tonni p\u00e4evas. Rafineerimistehas, mis tootis eelmisel aastal 1,1 miljonit tonni ja 1,6 miljonit tonni bensiini, peaks uuesti t\u00f6\u00f6le hakkama novembri alguses, \u00fctlesid allikad Reutersile.<\/p>\n

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel suutsid Ukraina droonid v\u00e4hendada venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imsust umbes 10% v\u00f5rra, 5 miljoni barrelini p\u00e4evas. IEA ennustas, et naftat\u00f6\u00f6tlemist\u00f6\u00f6stus ei naase oma endisele v\u00f5imsusele enne 2026. aasta teist poolt.<\/p>\n

GUR-i operaatorid avastasid ja h\u00e4vitasid Krimmis D\u017eankoi lennuv\u00e4ljal kamuflaa\u017eiga kaetud VALDAI radari. VALDAI radar on tipptasemel radaris\u00fcsteem v\u00e4ikeste mehitamata \u00f5hus\u00f5idukite avastamiseks ja nende vastu v\u00f5itlemiseks.<\/p>\n

Orenburgis asuv gaasit\u00f6\u00f6tlemistehas, mis on \u00fcks venemaa suurimaid, oli eile p\u00e4eval leekides. Pole veel teada, kas s\u00fc\u00fcdlaseks on eilsed plahvatused v\u00f5i on tegemist uue r\u00fcnnakuga. vene meedia kinnitab, et tulekahjul oli rafineerimistehasele tugev m\u00f5ju, mille nimiv\u00f5imsus on kuni 45 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.<\/p>\n

T\u00e4na \u00f6\u00f6sel kostusid Simferoopolis tugevad plahvatused, teatasid kohalikud.<\/p>\n

Rostovi oblastit r\u00fcndasid t\u00e4na \u00f6\u00f6sel ulatuslikult mehitamata \u00f5hus\u00f5idukid ja piirkonnas on registreeritud palju plahvatusi. Rostovi oblastis Bataiskis lendas suur r\u00fcndedroon. venemaa \u00f5hut\u00f5rje \u00fcritas seda m\u00f5jutada, kuid teadete kohaselt tabas \u00fcks nende rakett hoopis elamut.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta. Seni pole pisu t\u00f5usnud vene poole aktiivsus muutusi rindejoones toonud.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi j\u00e4lle ei tuvastanud. Kui Kupjanski linnas on seis ikka kehv, siis juba pikalt pole vene pool enam edasi L\u00f5mani suunal saanud, isegi r\u00fcnnakute arv on olnud kaks viimast n\u00e4dalat kaks korda v\u00e4iksem, k\u00fcll kiputakse vahel terve r\u00fchm jalav\u00e4ge teele saatma. Kuna siin l\u00f5igul on \u00fcksuste v\u00e4lja vahetamiseks piisavalt motolaskurbrigaade, siis arvatavalt lahinguvastutuse \u00fcleandmine vast k\u00e4ib uuesti tempo t\u00f5stmiseks.<\/p>\n

6. Siversk: hetkel pisu m\u00f5tlik, et kas on v\u00f5imalik, et siinse l\u00f5igu motolaskurite brigaadid on nii k\u00f5hnaks kulunud, et teevad pikemalt reorgi. Uusi \u00fcksusi veel sinna sektorisse lisandunud pole\u2026<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: vene poole filtreerunud v\u00e4ikesed jalav\u00e4egrupid j\u00f5uavad \u00fcha s\u00fcgavamale Pokrovskisse. Pisu ehmatab juba, et j\u00f5uti juba ka linna loode servani, enne kui nad h\u00e4vitati. Lisaks on tasapisi t\u00f5usuteel nende gruppide suurus, varasemalt 2-4 soldatit, n\u00fc\u00fcd isegi kuni jagu. Sellest, et nii vabalt enamusel linna territooriumil liikuda saa, n\u00e4itab, et linn on suht t\u00fchi Ukraina kaitsjatest ning tasapisi j\u00e4rjest enam libiseb kontroll linna \u00fcle k\u00e4est \u00e4ra.<\/p>\n

Pisu paranes seis Pokrovskist edelas, kui Ukraina omad suutsid vist terve t\u00f6\u00f6stuskvartali Udat\u0161ne k\u00fclast p\u00f5hjas enda kontrolli alla tagasi saada. Keset p\u00e4eva SOF sinna sisenes ja \u00fche soldati ka vangi said. \u00dcritasin videost leida soldati toiduvarusid aga no ei leidnud\u2026 k\u00fcll oli kotis lausa kaks v\u00e4ikest k\u00e4siraadiojaama.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: Orihivi rindel Mala Tokmat\u0161ka l\u00e4hedal (sektori keskmine l\u00f5ik) purustati ulatuslik vene pealetung. Umbes kaks kompaniid 71. motolaskurr\u00fcgemendist liikusid edasi 26 s\u00f5idukiga, sealhulgas tankid, BMP-d, BTR-id ja \u201eTiigrid\u201d. Kella 20.00-ks olid Ukraina v\u00e4ed h\u00e4vitanud 2 tanki, 12 BTP-d, 6 BTR-i ja 2 Tiigrit. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kas h\u00e4vitati v\u00f5i p\u00f5genesid.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. USA administratsioon on keeldunud osalemast Euroopa Liidu toetatud G7 plaanis laiendada k\u00fclmutatud venemaa varade kasutamist Ukraina rahastamiseks. Bloombergi andmetel teavitas USA oma Euroopa partnereid Washingtonis toimunud IMFi kohtumiste raames, et nad ei kavatse praegu algatusega liituda. Washington selgitab oma seisukohta \u201emuredega finantsturgude stabiilsuse p\u00e4rast\u201d.<\/p>\n

See otsus on muutunud t\u00f5siseks takistuseks Euroopa Liidule, mis loodab meelitada teisi G7 riike rakendama skeemi, mille kohaselt kasutatakse k\u00fclmutatud venemaa keskpanga varasid tagatisena Ukraina toetuseks kuni 140 miljardi euro (umbes 160 miljardi dollari) suuruste laenude v\u00e4ljastamiseks. Euroopa Komisjon koostab mehhanismi \u00fcksikasjalikku eeln\u00f5u, kuid selle avaldamist oodatakse alles p\u00e4rast seda, kui EL-i juhid selle heaks kiidavad \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt sel n\u00e4dalal Br\u00fcsselis toimuval tippkohtumisel, kirjutab agentuur.<\/p>\n

Washingtoni vastuv\u00e4ited langesid kokku Valge Maja intensiivistunud diplomaatiliste pingutustega Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamiseks. Eelmisel n\u00e4dalal kohtus president Donald Trump Washingtonis president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga ning p\u00e4rast telefonik\u00f5net putiniga teatas ta plaanist isiklikuks kohtumiseks putiniga Budapestis.<\/p>\n

USA rahandusministeerium keeldus Bloombergile administratsiooni seisukoha kohta kommentaare andmast. Septembris \u00fctles rahandusminister Scott Bessent aga, et Washington kaalub ligikaudu 5 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses arestitud venemaa varade kasutamist. \u201eV\u00f5tsime vastu resolutsiooni, mis lubab meil need konfiskeerida, kuid me ei \u00f6elnud, et kavatseme seda teha,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

USA mure nende m\u00f5ju p\u00e4rast finantsturgudele \u00f5hutab skeptitsismi EL-is, eriti Belgias, kus asub suurem osa venemaa varadest, teatab Bloomberg. Belgia v\u00f5imud on korduvalt hoiatanud, et nende vahendite laiendatud kasutamine v\u00f5ib viia kohtuasjadeni, tekitada valitsustele t\u00e4iendavaid kohustusi, \u00f5\u00f5nestada usaldust Euroopa finantssektori vastu ja isegi n\u00f5rgestada eurot.<\/p>\n

Euroopa Keskpank on varem v\u00e4ljendanud sarnaseid muresid. P\u00fchap\u00e4eval, 19. oktoobril toetas keskpanga president Christine Lagarde ideed kasutada venemaa varasid tagatisena, kuid r\u00f5hutas, et k\u00f5ik neid hoidvad riigid peavad tegutsema koosk\u00f5lastatult.<\/p>\n

Praegu on Euroopas k\u00fclmutatud ligikaudu 280 miljardit eurot venemaa vahendeid, peamiselt Belgia depoopangas Euroclearis. Nende varade intressitulu saadetakse juba Ukrainasse, kuid EL kaalub nende tagatisel uute laenude andmist t\u00e4iendava rahastamise kaasamiseks. Selle skeemi eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida otsest konfiskeerimist, mis v\u00f5ib kaasa tuua venemaa kohtuasju ja rahvusvahelisi \u00f5igusvaidlusi.<\/p>\n

Agentuuri teatel v\u00e4ljendasid Euroopa ametnikud pettumust USA otsuse \u00fcle, eriti arvestades, et Trumpi administratsioon oli varem kutsunud liitlasi \u00fcles k\u00fclmutatud venemaa vahendeid aktiivsemalt kasutama. Kuigi USA jurisdiktsiooni alla kuuluvate varade maht on t\u00fchine, v\u00f5iks Washingtoni toetus anda ELi- plaanile poliitilist kaalu.<\/p>\n

G7 raames toetavad ELi algatust Suurbritannia ja Kanada, samas kui Jaapan kavatseb Bloombergi andmetel v\u00f5tta ettevaatlikuma seisukoha ja liitub t\u00f5en\u00e4oliselt Ameerika l\u00e4henemisviisiga.<\/p>\n

12. putinile antakse volitused kehtestada \u00fchepoolseid piiranguid praktiliselt k\u00f5igile venemaa elanike valuutavahetustehingutele. Rahandusministeerium on ette valmistanud vastavad muudatused seadusesse \u201eValuutaregulatsiooni ja valuutakontrolli kohta\u201d, teatab Interfax, viidates dokumendiga tuttavale allikale.<\/p>\n

Eeln\u00f5u kohaselt h\u00f5lmavad putini volitused valuutavahetustehingute otsest keelustamist, nende mahu, koguse ja t\u00e4htaegade piiramist ning maksevaluuta piirangute kehtestamist. Presidendil on ka \u00f5igus kehtestada n\u00f5uded valuutavahetustehingute erilubade saamiseks, piirata v\u00e4lisvaluutakontode avamist ja pidamist vene F\u00f6deratsioonis ning kehtestada kohustuslik valuutam\u00fc\u00fck. Seaduseeln\u00f5u kohaselt on putini m\u00e4\u00e4rused samav\u00e4\u00e4rsed valuutaseadustega. See v\u00f5imaldab valuutakontrolli ametiasutustel rikkujaid vastutusele v\u00f5tta, v\u00e4idavad seaduseeln\u00f5u koostajad.<\/p>\n

P\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist ja l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonide kehtestamist, mis l\u00f5ikasid peaaegu k\u00f5ik suuremad pangad SWIFT-s\u00fcsteemist v\u00e4lja ja v\u00f5tsid neilt v\u00f5imaluse v\u00e4lisvaluutat importida ning p\u00f5hjustasid keskpangale 300 miljardi dollari suuruse v\u00e4lisvaluutareservide kaotuse v\u00e4lismaal, kehtestasid venemaa v\u00f5imud v\u00e4lisvaluutatehingutele ranged piirangud.<\/p>\n

Suurettev\u00f5tted olid kohustatud m\u00fc\u00fcma v\u00e4lisvaluutatulud ja deponeerima need venemaal asuvatele kontodele. Seda n\u00f5uet muudeti aga hiljem mitu korda ja 2025. aasta augustis, p\u00e4rast rubla j\u00e4rsku tugevnemist, l\u00e4htestati see nullile.<\/p>\n

Keskpank kehtestas ka sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmise piirangud f\u00fc\u00fcsilistele ja juriidilistele isikutele. venemaa kodanikud saavad oma kontolt v\u00e4lja v\u00f5tta kuni 10 000 dollarit sularaha, kui konto avati enne 9. m\u00e4rtsi 2022. Ettev\u00f5tetel on keelatud v\u00e4ljastada sularaha USA dollarites, eurodes, naelsterlingites ja Jaapani jeenides.<\/p>\n

13. venemaa kodumajapidamiste pangahoiuste kasv on aeglustunud kolme aasta madalaimale tasemele. Keskpanga teatel kasvasid need septembris vaid 67 miljardi rubla (670 miljoni euro) v\u00f5rra 62,7 triljonini (627 miljardi euroni), v\u00f5rreldes augusti 70 miljardi rublaga. V\u00e4lja arvatud jaanuar, mil inimesed traditsiooniliselt kulutavad detsembri l\u00f5pus saadud palku ja pensione, on see madalaim tase alates 2022. aasta augustist. Juunis ja juulis kasvasid pangahoiused enam kui 700 miljardi rubla v\u00f5rra kuus ning aasta algusest on need suurenenud 4,9 triljoni rubla v\u00f5rra.<\/p>\n

Sellise hoiuste suuruse ja praeguste intressim\u00e4\u00e4rade juures ulatub ainu\u00fcksi nende intress ligikaudu 0,5 triljoni rublani (5 miljardi euroni) kuus. Dom,rf anal\u00fc\u00fctikud m\u00e4rgivad, et hoiuste kasv on v\u00e4iksem kui individuaalsete hoiuste kogunenud intress, \u00f6eldes: \u201eElanikkonna s\u00e4\u00e4stmisaktiivsus v\u00e4heneb.\u201d<\/p>\n

Augustis omistas keskpank kodumajapidamiste hoiuste n\u00f5rga kasvu hooajalisusele, mis on t\u00fc\u00fcpiline augustile, mil puhkused ja kooliaasta ettevalmistused suurendavad tarbijate kulutusi. N\u00fc\u00fcd ei ole pank peaaegu seisva hoiuste kasvu kohta kommentaare andnud, m\u00e4rkides vaid, et majapidamiste hoiuste d\u00fcnaamika oli teist kuud j\u00e4rjest vaoshoitud.<\/p>\n

Selle tulemusel aeglustus pankade majapidamiste hoiuste aastane kasvum\u00e4\u00e4r (koos kogunenud intressiga, kuid ilma deponeerimiskontodeta) 19,6%-ni v\u00f5rreldes aasta varasema 28,8%-ga. Majandusteadlane Jegor Susin m\u00e4rgib, et majapidamiste hoiused on aeglustunud. Ta usub, et see m\u00f5ju on osaliselt tingitud hooajalisusest \u2013 majapidamiste hoiused j\u00e4\u00e4vad surve alla kuni detsembrini \u2013, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4ngis rolli ka intressim\u00e4\u00e4rade kiire langus.<\/p>\n

Keskpanga intressim\u00e4\u00e4rade j\u00e4lgimine k\u00fcmnes suurimas jaepangas n\u00e4itas, et nende hoiuste keskmine maksimaalne intressim\u00e4\u00e4r oktoobri esimesel k\u00fcmnel p\u00e4eval oli 15,46%. See on madalaim alates 2024. aasta mai viimasest k\u00fcmnest p\u00e4evast; mai l\u00f5pus oli m\u00e4\u00e4r peaaegu 4 protsendipunkti (pp) k\u00f5rgem kui praegune tase: 19,39%.<\/p>\n

Nii kiire intressim\u00e4\u00e4rade langus ajendab paljusid otsima alternatiivseid investeerimisv\u00f5imalusi v\u00f5i kulutama osa oma s\u00e4\u00e4studest. Dom,rf anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul suunatakse osa pankade vahenditest tarbimisse. Keskpank m\u00e4rgib, et hoiuste tootluse langus on suurendanud avalikkuse huvi kinnisvara ostmise vastu (k\u00f5ige m\u00e4rgatavamalt Moskva piirkonnas ja l\u00f5unapiirkondades). Dom,rf andmetel on uusehitiste m\u00fc\u00fck rahalises v\u00e4\u00e4ringus juba kolmandat kuud j\u00e4rjest suurem kui eelmisel aastal.<\/p>\n

Hoiuste kasvu aeglustumise \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla inimeste soov varuda sularaha pidevate internetikatkestuste t\u00f5ttu: regulaatori andmetel konverteerisid leibkonnad ja ettev\u00f5tted suvel sularahaks 200\u2013300 miljardit rubla (2-3 miljardit eurot) kuus.<\/p>\n

Intressim\u00e4\u00e4rade langedes sulab ka jaem\u00fc\u00fcgilaenude andmine, selgub keskpanga andmetest. Tarbimislaenude portfelli langus on aeglustunud, krediitkaardilaenud on suurenenud \u2013 kokkuv\u00f5ttes on see j\u00e4\u00e4nud praktiliselt samaks \u2013, samas kui h\u00fcpoteek- ja autolaenud kasvavad. Septembris \u00fcletas h\u00fcpoteeklaenude emiteerimine 400 miljardit rubla (4 miljardit eurot).<\/p>\n

Keskpank on korduvalt lubanud intressim\u00e4\u00e4ra ettevaatlikult langetada, et v\u00e4ltida k\u00f5rge intressim\u00e4\u00e4ra perioodil kogunenud raha kokkuvarisemist tarbijaturule. \u201eMe langetame intressim\u00e4\u00e4ra j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning tagame rublahoiuste atraktiivsuse ja inimeste s\u00e4\u00e4stmisk\u00e4itumise s\u00e4ilimise,\u201d kinnitas eelmisel n\u00e4dalal finantsstabiilsuse osakonna direktor ja keskpanga juhatuse liige jelizaveta danilova. Ta usub, et intressim\u00e4\u00e4rade langetamisest hoolimata on need inflatsioonist k\u00f5rgemad ning rublahoiused j\u00e4\u00e4vad atraktiivseks, kuid m\u00f6\u00f6nab, et osa hoiuseid \u201ejaotatakse \u00fcmber\u201c eluaseme- ja muude finantsturu segmentide poole.<\/p>\n

14. venemaa plaanib langetada sabotaa\u017eiaktide kriminaalvastutuse vanusepiiri 14 eluaastani ja kaotada selliste kuritegude aegumist\u00e4htaja. Vastava seaduseeln\u00f5u esitasid riigiduumas 419 saadikut eesotsas spiikri vjat\u0161eslav volodini ja k\u00f5igi fraktsioonide juhtidega, teatas aseesimees irina jarovaja. Tema s\u00f5nul on algatuse eesm\u00e4rk v\u00f5idelda nendega, kes panevad tahtlikult toime sabotaa\u017eiga seotud kuritegusid, lootes vastutusest k\u00f5rvale hiilida, ning aegumist\u00e4htaja kaotamine tagab karistuse paratamatuse.<\/p>\n

jarovaja tunnistas, et teismelised satuvad sageli v\u00e4lismaal asuvate isikute m\u00f5ju alla, kes kasutavad neid eksitamiseks mitmesuguseid ettek\u00e4\u00e4ndeid. \u201eSiiski m\u00f5istame, et nende kuritegude toimepanijate vastutusele v\u00f5tmiseks tuleb seadusandluses kehtestada karistuse paratamatuse ja raskuse n\u00f5uded,\u201d r\u00f5hutas saadik. Sabotaa\u017ei maksimaalne karistus on 20 aastat vangistust. jarovaja lisas ka, et riigiduuma kavatseb kehtestada eluaegse vangistuse laste sellisesse tegevusse kaasamise eest.<\/p>\n

Samal ajal ei saa sabotaa\u017eigruppide korraldajad saada tingimisi karistusi ja nad vastutavad iga oma grupi liikme toime pandud kuriteo eest. jarovaja m\u00e4rkis, et selliste tegude arv hakkas t\u00f5usma p\u00e4rast venemaa sissetungi Ukrainasse ning 2024. aastal suurenes see v\u00f5rreldes 2022. aastaga \u00fcheksa korda. Lisaks on sabotaa\u017eitegevuses osalevate alaealiste arv m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud.<\/p>\n

riigiduuma julgeolekukomisjoni juht vassili piskarev lisas, et seaduseeln\u00f5u esitamisel juhindusid saadikud kehtivast terrorismivastase vastutuse s\u00e4ttest, mis algab 14. eluaastast. Tema s\u00f5nul on dokument juba saanud \u00dclemkohtu ja venemaa valitsuse toetuse.<\/p>\n

Alates Ukraina s\u00f5ja algusest on venemaa kohtud Verstka arvutuste kohaselt, mis p\u00f5hinevad \u00dclemkohtu justiitsosakonna andmetel, m\u00f5istnud terrorismi ja sabotaa\u017ei eest s\u00fc\u00fcdi v\u00e4hemalt 158 teismelist. Esimesed alaealised, kellele sabotaa\u017eiaktide eest vanglakaristus m\u00e4\u00e4rati, toimusid 2023. aastal. Sellele aitas kaasa uute artiklite lisamine kriminaalkoodeksisse: sabotaa\u017eitegevusele kaasaaitamine, sabotaa\u017eigrupis osalemine ja sabotaa\u017ei toimepanemise eesm\u00e4rgil v\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4bimine.<\/p>\n

2023. aastal m\u00f5isteti sabotaa\u017eitegevuses s\u00fc\u00fcdi \u00fcks teismeline ja 2024. aastal 13. Sama palju s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetuid m\u00f5isteti 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul. Alaealised satuvad sellistes kriminaalasjades sageli s\u00fc\u00fcdistatavateks s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisb\u00fcroode ning raudtee releekappide s\u00fc\u00fctamise eest. Uurimiskomisjoni andmetel panevad paljud teismelised neid tegusid toime raha eest, mida neile on lubanud need, kes neid tegid.<\/p>\n

15. vene armee r\u00fcndas Ukrainat reaktiivmootoriga KAB-idega (liugpommid). Esmakordselt lendasid vaenlase \u00f5hupommid Harkivi oblasti kohal ja langesid Poltava oblastisse. Ukraina \u00f5huv\u00e4gi kinnitas seda teavet ametlikult. Hiljem teatasid Telegrami j\u00e4lgimiskanalid, et pommid langesid Poltavast 30 kilomeetri kaugusele. \u201eKokku lendasid need KAB-id umbes 145 km; start toimus Belgorodi piirkonnast,\u201d kirjutavad j\u00e4lgijad.<\/p>\n

venelased kasutasid neid KAB-e Dnipro, Kr\u00f5v\u00f5i Rihi, M\u00f5kolaivi ja Lozova r\u00fcndamiseks. See on aga esimene kord, kui Poltaava oblastit sihikule v\u00f5eti. T\u00e4psemalt on teada, et 9. oktoobril r\u00fcndas vaenlane Dneprit t\u00f5en\u00e4oliselt Grom-E1-gaga. See on reaktiivpomm, mis p\u00f5hineb Kh-38 raketil. Ukraina eksperdid teatasid tol ajal, et tegemist ei olnud klassikalise KAB-iga, vaid h\u00fcbriidiga, millel on raketiv\u00f5imendi.<\/p>\n

18. oktoobril r\u00fcnnati sarnase KAB-ga Harkivi oblastis Lozovajat. Oblasti prokuratuur teatas, et linna r\u00fcnnati ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumilt, mis t\u00e4hendas, et KAB lendas 130 km. J\u00e4lgivad avalikud grupid spekuleerisid, et tegemist oli UMPK-5R-iga, mida sel aastal moderniseeriti. KAB-ile lisati madala impulsiga reaktiivmootor, mis suurendas selle ulatust veel 20-30 km v\u00f5rra. 19. oktoobril r\u00fcndas vaenlase armee M\u00f5kolajivi kahe sarnase KAB-iga.<\/p>\n

KAB-ide moderniseerimine
KAB-id on tavaliselt N\u00f5ukogude Liidu pommid FAB-250 v\u00f5i FAB-500, mis on universaalsete liug- ja korrektsioonmoodulite (UMPK) abil \u00fcmber ehitatud juhitavateks \u00f5hupommideks. Moodul v\u00f5imaldab pommil liuelda, suurendades oluliselt selle ulatust. S\u00f5ltuvalt pommi t\u00fc\u00fcbist ja moodulist v\u00f5ib lennuulatus ulatuda 80 km-ni v\u00f5i rohkem. See v\u00f5imaldab lennukitel pomme heita ilma enamiku Ukraina \u00f5hut\u00f5rjeraketis\u00fcsteemide h\u00e4vituspiirkonda sisenemata.<\/p>\n

KAB-ide reaktiivversioonidel on aga veel \u00fcks uuendus \u2013 rakettmootori paigaldamine. See t\u00e4iustus v\u00f5imaldab pommil l\u00e4bida kuni 120\u2013150 km vahemaid. Selle tulemusena, nagu selgitas Riikliku Lennundus\u00fclikooli juhtivteadur Valeri Romanenko, on vaenlane hakanud Ukraina-vastastes r\u00fcnnakutes kasutama pikema ulatusega laskemoona. Nende hulgas:<\/p>\n

Tehases toodetud KAB-id (KAB-500, KAB-1500): need on t\u00e4iustatud aerod\u00fcnaamilised seadmed, mis lendavad 60\u201370 km.<\/p>\n

Grom 1 mootoritega pommid: neil on v\u00e4ike reaktiivmootor, mis suurendab lennuulatust 90 km-ni.<\/p>\n

H\u00fcbriidid (Balalaika): see on tiibraketipommi ja raketi kombinatsioon, mis on v\u00f5imeline lendama 120 km.<\/p>\n

Seoses t\u00e4nase 145 km kaugusel Poltava oblastis toimunud r\u00fcnnakuga, nagu selgitas \u00fcks ekspert Poltava Wave\u2019i kommentaaris, v\u00f5isid venelased kasutada Banderol t\u00fc\u00fcpi laskemoona \u2013 tiibraketi ja raketi h\u00fcbriidi. L\u00f5plikke j\u00e4reldusi saab aga teha alles p\u00e4rast laskemoona uurimist.<\/p>\n

S\u00f5jateadlane ja blogija Stas Osman lisab, et venemaa on suurendanud Grom-1 raketi\/KAB h\u00fcbriidi tootmist ulatusega 100\u2013120 km, samuti modifitseeritud versioonide tootmist ulatusega kuni 200 km, kuid v\u00e4iksema kandev\u00f5imega.<\/p>\n

\u201eM\u00fcrsud ei ole t\u00e4iesti t\u00e4psed, kuid Grom-1 l\u00f5hkepea kaalub umbes 250\u2013315 kg ehk 3\u20135 korda rohkem kui Shahedil (s\u00f5ltuvalt modifikatsioonist), mis suurendab oluliselt tsiviilinfrastruktuuri h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d tagalasse tungivate r\u00fcnnakute t\u00f5ttu,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

venemaa alustab uute \u00f5hupommide seeriatootmist, mis on v\u00f5imelised r\u00fcnnama kuni 200 km kaugusel asuvaid sihtm\u00e4rke. Ukraina Kaitseministeeriumi luureosakonna juhataja aset\u00e4itja Vadim Skibitski teatas sellest foorumil \u201eEnergia Ukraina toetamine\u201d, vahendab Ukrinform. Ta v\u00e4itis, et septembris ja oktoobris t\u00f6\u00f6tas agressorriik v\u00e4lja ja on n\u00fc\u00fcd alustanud \u00f5hupommide lahingkatsetusi uute juhtimismoodulitega. Need v\u00f5ivad tabada kuni 200 km kauguselt ja on \u00f5hukaitse sekkumisele v\u00e4ga vastupidavad.<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4eluure hinnangul liigub venemaa juba seda t\u00fc\u00fcpi relvade masstootmise suunas. Neid pomme nimetatakse Thunder-1 v\u00f5i Thunder-2, kuid p\u00f5hikontseptsioon on sama: lahinguraadius 150\u2013200 km. Hiljutised testid on n\u00e4idanud kuni 193 km ulatust.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Ukraina v\u00e4lisminister Andri S\u00f5biha m\u00e4rkis, et venemaa j\u00e4tkab oma infos\u00f5ja intensiivistamist. Vaatamata teatavale s\u00f5jaliste kulutuste v\u00e4hendamisele 2026. aasta eelarves suureneb kremli v\u00f5imu ja selle ideede propaganda rahastamise maht 54%. \u201eSee n\u00e4itab selgelt agressoririigi prioriteete: nad ei suuda lahinguv\u00e4ljal v\u00f5ita, seega toetuvad nad peamiselt desinformatsioonile,\u201d teatas diplomaat.<\/p>\n

\u00dcha v\u00e4hem ukrainlasi peab Euroopat usaldusv\u00e4\u00e4rseks liitlaseks \u2013 sotsioloogid on esmakordselt registreerinud langustrendi \u2013, samas kui USA poliitikat positiivselt hindavate inimeste osakaal on augustiga v\u00f5rreldes veidi v\u00e4henenud, selgub Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) uuringust. Uuringu kohaselt on suurenenud nende ukrainlaste arv, kes usuvad, et Euroopa ja USA on s\u00f5jast v\u00e4sinud. 2025. aasta s\u00fcgise seisuga on sotsioloogid esmakordselt registreerinud langustrendi, kuna v\u00e4hem inimesi peab Euroopat usaldusv\u00e4\u00e4rseks liitlaseks \u2013 63%-lt augusti alguses 58%-le oktoobri alguses. Samal ajal on nende osakaal, kes usuvad, et Euroopa toetus n\u00f5rgeneb ja Euroopa avaldab Ukrainale survet venemaale j\u00e4releandmisi teha, suurenenud 27%-lt 36%-le.<\/p>\n

USA senat otsustas peatada uue venemaa-vastase sanktsioonide seaduseeln\u00f5u arutamise kuni president Donald Trumpi kohtumiseni putiniga, teatas vabariiklaste enamusjuht John Thune Bloombergi andmetel. Ta \u00fctles, et otsus meetme h\u00e4\u00e4letusele panemise kohta tehakse p\u00e4rast tippkohtumist. \u201eV\u00e4hemalt praegu peatame protsessi,\u201d \u00fctles ta, m\u00e4rkides, et senaatorid on \u201ealati p\u00fc\u00fcdnud Valge Majaga koosk\u00f5las t\u00f6\u00f6tada\u201d.<\/p>\n

Ajakirjanik: \u201eTe \u00fctlesite, et Ukraina v\u00f5ib s\u00f5ja v\u00f5ita ja territooriumi tagasi n\u00f5uda.\u201d Trump: \u201eNad v\u00f5ivad ikka veel v\u00f5ita. Ma \u00fctlesin, et nad v\u00f5ivad v\u00f5ita \u00fcksk\u00f5ik mida. S\u00f5da on v\u00e4ga kummaline asi. Ma ei usu, et nad v\u00f5idavad.\u201d<\/p>\n

Kanada kaalub 88 Ameerika h\u00e4vitaja F-35A \u00a0ostmise olulist v\u00e4hendamist, asendades need hoopis Rootsi h\u00e4vitajatega Gripen E\/F.<\/p>\n

Poola president Nawrocki toetab otsust mitte v\u00e4lja anda ukrainlast Saksamaale Nord Streami juhtumis. \u201eMa n\u00f5ustun, et ta ei pruugi saada Saksamaa poolelt \u00f5iglast kohtuprotsessi, kuna Nord Stream 2 oli projekt, mille eesm\u00e4rk oli teenida kasumit Saksa riigile. See on kokkulepe riigi, mis toetas agressorit gaasi ostmisega, ja agressorriigi vahel. Ukraina kodanikku ei saa sellise tegevuse eest karistada ajal, mil putin tema riiki laastab.\u201d<\/p>\n

Politico: Esmasp\u00e4eval blokeerisid demokraadist senaatorid \u00fcheteistk\u00fcmnendat korda vabariiklaste toetatud ajutise valitsuse rahastamise seaduseeln\u00f5u, j\u00e4tkates valitsuse sulgemist, mis on halvanud f\u00f6deraalagentuurid. Esmasp\u00e4eva \u00f5htul toimunud h\u00e4\u00e4letusel h\u00e4\u00e4letasid senaatorid Esindajatekoja poolt heakskiidetud seaduseeln\u00f5u poolt h\u00e4\u00e4ltega 50-43, mis oleks rahastanud valitsust kuni 21. novembrini. Vastuv\u00f5tmiseks oli vaja 60 h\u00e4\u00e4lt, seega blokeeris demokraatlik opositsioon meetme taas.<\/p>\n

Vabariiklasest partei juhtkond ja Valge Maja v\u00e4ljendasid lootust, et sulgemine v\u00f5ib peagi l\u00f5ppeda, eriti p\u00e4rast laup\u00e4eval, 18. oktoobril toimunud \u00fcleriigilisi \u201eKuningateta\u201d meeleavaldusi. Demokraadid on aga korduvalt eitanud, et nende seisukoht sulgemise osas on seotud protestidega, ja kompromissi m\u00e4rke pole veel n\u00e4ha. Samuti plaanivad vabariiklased selle n\u00e4dala l\u00f5pus h\u00e4\u00e4letada seaduseeln\u00f5u \u00fcle, mis lubaks m\u00f5nele f\u00f6deraalt\u00f6\u00f6tajale ja s\u00f5jav\u00e4elasele sulgemise ajal palka maksta. Demokraadid peaksid seaduseeln\u00f5u blokeerima, kartes, et see annaks president Donald Trumpile ja Valge Maja haldus- ja eelarveb\u00fcroo direktorile Russell Vaughtile \u00f5iguse maksta valikuliselt ainult lojaalsetele t\u00f6\u00f6tajatele palka, samal ajal kui k\u00f5ik teised palgata puhkusele saadetakse.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 21. oktoober 2025: uus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24649,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24648","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24648"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24648\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24649"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}