m\u00f6\u00f6dunud aastal kirjeldatud<\/a> muistised, mille p\u00f5hjal elasid k\u00fctid-korilased Maltal juba v\u00e4hemalt 8500 aasta eest. Esimesed p\u00f5llupidajad j\u00f5udsid saarele tuhatkond aastat hiljem.<\/p>\nLeiud j\u00e4tsid samas \u00f5hku v\u00f5imaluse, et inimesed j\u00f5udsid saarele juba varem, enne kui seda Sitsiiliaga \u00fchendanud maismaasild Vahemerre uppus. Liverpooli \u00fclikooli ja Max Plancki instituudi teadlased uurisid n\u00fc\u00fcd Vahemere minevikku. Teadlasr\u00fchm v\u00f5ttis aluseks viimase 21 000 aasta k\u00f5rge eraldusv\u00f5imega kliimasimulatsioonid ja merep\u00f5hja bat\u00fcmeetrilised kaardid. Kui j\u00e4\u00e4aja haripunktis kattis suurt osa planeedist paks j\u00e4\u00e4, mis hoidis maailmamere veetaset madalana, siis kliima soojenedes kerkis meretase halastamatult.<\/p>\n
Arvutimudelid n\u00e4itasid, et umbes 14 200 aastat tagasi kadus Sitsiiliat ja Maltat \u00fchendanud maismaasild l\u00f5plikult vee alla. Malta pindala kahanes v\u00e4ga l\u00fchikese ajaga sadade ruutkilomeetrite v\u00f5rra, ja keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asustuse ajaks oleks pidanud Sitsiiliast saarele j\u00f5udmiseks ette v\u00f5tma juba 80 kilomeetri pikkuse meretee.<\/p>\n
Saarerahva eluolust aimu saamiseks arvutasid teadlased v\u00e4lja iidse maastiku esmase netoproduktsiooni ehk kohaliku taimestiku kasvukiiruse. Nad toetusid nn Miami mudelile, mis seob taimekasvu peamiselt sademete ja temperatuuriga. Netoproduktsioon paneb toiduahelale j\u00e4igad piirid ja m\u00e4\u00e4rab otseselt \u00e4ra saare maksimaalse kandev\u00f5ime. Tulemused n\u00e4itavad, et saarerahvas pidi leppima \u00e4\u00e4rmiselt kasinate oludega.<\/p>\n
Uurimuse juhtivautori James Blinkhorni s\u00f5nul kahanes saare teoreetiline elanike arv maismaasilla uppumise j\u00e4rel h\u00fcppeliselt. Mudeli p\u00f5hjal suutis Malta \u00f6kos\u00fcsteem mesoliitikumi perioodil maksimaalselt \u00e4ra toita 144 kuni 170 inimest. Bioloogiliselt eluj\u00f5uline asurkond vajab pikaajaliseks p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks aga mitmekesist genofondi ehk v\u00e4hemalt paari tuhandet inimest. V\u00e4iksemad isoleeritud kogukonnad oleksid sugulusaretuse ja nappide ressursside t\u00f5ttu paratamatult h\u00e4\u00e4bunud.<\/p>\n
Ometi elasid varajased asukad saarel edukalt v\u00e4hemalt tuhatkond aastat. Blinkhorni hinnangul v\u00e4listavad arheoloogilised leiud \u00fcheskoos kasutatud mudelitega v\u00f5imaluse, et Malta asustasid maismaasilla uppudes l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud inimr\u00fchmad.<\/p>\n
Kohaliku kultuuri ja eluj\u00f5u s\u00e4ilitamiseks pidid Blinkhorni hinnangul saarele pidevalt saabuma uued inimesed. Regulaarne enam kui 80 kilomeetri pikkune retk oleks n\u00f5udnud k\u00fcttidelt-korilastelt erakordset osavust. R\u00e4ndajad pidid ohutuks navigeerimiseks h\u00e4sti tundma hoovusi ja orienteeruma taevakehade abil.<\/p>\n
Liiatigi leiutas inimkond teadaolevalt meres\u00f5itu h\u00f5lbustava purje alles aastatuhandeid hiljem. Ohtlikud avamerereisid toimusid seel\u00e4bi ilmselt aerude ja algeliste puidust paatide j\u00f5ul. Teadlasr\u00fchma hinnangul v\u00f5iks uute leidude valguses n\u00e4ha Vahemerd seega juba kiviajal pigem laia \u00fchendusteena kui \u00fcletamatu veet\u00f5kkena. Blinkhorni arvates v\u00f5is piirkond olla omamoodi varajase meres\u00f5idu h\u00e4ll, kust sai alguse esivanemate ulatuslikum \u00fclemeresidemete v\u00f5rgustik.<\/p>\n
Arvutimudelitel on samas omad puudused. Kliimaandmetele toetuv raamistik hindab toidubaasi peamiselt maismaataimestiku kaudu, arvestamata mereandide toitev\u00e4\u00e4rtusega. Arheoloogilised leiud toetavad siiski mudeli j\u00e4reldusi. V\u00e4ljakaevamised n\u00e4itavad, et Malta k\u00fctid toitusid valdavalt saarel elanud hirvedest ega p\u00fc\u00fcdnud igap\u00e4evaselt suures koguses kala.<\/p>\n
Blinkhorn m\u00e4rgib kolleegidega, et Malta n\u00e4ide pakub \u00f6koloogilise vastupidavuse seisukohalt head \u00f5ppetundi. Kliima soojenemine ja elupaikade kadu panevad planeedi elanikke proovile ka t\u00e4nap\u00e4eval. Isegi kiviaja inimesed suutsid radikaalsete keskkonnamuutustega edukalt kohaneda ja leida uusi v\u00f5imalusi, kuidas ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Teadlasr\u00fchm kirjeldab oma arutlusk\u00e4iku ja arvutusi ajakirjas PNAS Nexus<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kiviajal tillukesel Malta saarel elanud inimesed polnud mereh\u00e4dalised, vaid piirkonna k\u00fctid-korilased oskasid juba ligikaudu 10 000 aasta eest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246622,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,97366,24971,28,29,95,4309,19,25,16434,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-246621","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iidsed-meresoitjad","tag-kutid-korilased","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-malta","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sitsiilia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117054159279976567","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246621","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246621"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246621\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246622"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246621"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246621"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246621"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}