{"id":246631,"date":"2026-08-07T12:22:16","date_gmt":"2026-08-07T12:22:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246631\/"},"modified":"2026-08-07T12:22:16","modified_gmt":"2026-08-07T12:22:16","slug":"uuring-elektritoukeratas-on-mootorrattast-marksa-ohtlikum-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/246631\/","title":{"rendered":"Uuring: elektrit\u00f5ukeratas on mootorrattast m\u00e4rksa ohtlikum | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

S\u00e4hkujuhtide v\u00f5imalus saada raskeid aju- ja siseorganite vigastusi on 3,5 korda suurem kui mootor- v\u00f5i jalgratturitel, osutab \u00dchendkuningriigi teadlaste mahukas uuring<\/a>. Kergliikuri muudab pea ja kehat\u00fcve jaoks eriti ohtlikuks selle disain.<\/p>\n

Ehkki mootorrattad liiguvad maanteekiirusel, v\u00f5ib v\u00e4iksemal kiirusel liikuva t\u00f5ukerattaga toimunud \u00f5nnetus l\u00f5ppeda s\u00f5itja ajule sageli palju kurvemalt. Selle taga on nii s\u00f5iduvahendi ehitus kui ka s\u00e4hkujuhi kaitsevarustuse puudumine. Peale selle on p\u00fcstise asendi t\u00f5ttu s\u00f5itja raskuskese k\u00f5rgel, mist\u00f5ttu kaotab ta \u00e4kkpidurduse korral kergesti tasakaalu.<\/p>\n

V\u00e4ikesed rattad ja paljas pea<\/p>\n

Elektrilised kergliikurid on viimaste aastatega vallutanud paljud Euroopa linnat\u00e4navad. Meditsiinis\u00fcsteemile t\u00e4hendab see t\u00e4iesti uut katsumust: traumatoloogid n\u00e4evad erakorralise meditsiini osakondades iga p\u00e4ev patsiente, kelle vigastused erinevad varasematest liiklustraumadest. N\u00fc\u00fcd kinnitab \u00dchendkuningriigi teadlaste v\u00e4rske uuring, et arstide igap\u00e4evastel t\u00e4helepanekutel on statistiline t\u00f5ep\u00f5hi all.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis Inglismaa ja Walesi haiglate andmeid ning avastas tugeva kontrasti. Ilmnes, et elektrit\u00f5ukeratturil on raske ajutrauma risk ligi 3,5 korda suurem kui mootorratturil. Jalgratturiga v\u00f5rreldes on risk pead t\u00f5siselt vigastada aga ligi kahekordne.\u00a0<\/p>\n

Suurim oht on siin s\u00e4hkude v\u00e4ikestes ratastes ja puuduvas vedrustuses. Pisikesed rattad takerduvad kergesti \u00e4\u00e4rekivide, trammir\u00f6\u00f6baste v\u00f5i asfaldiaukude taha ning peatavad s\u00e4hku murdosa sekundi jooksul. Nii v\u00f5ib juht kergesti \u00fcle juhtraua otse vastu k\u00f5va teekatet lennata.<\/p>\n

S\u00f5iduki disainist tingitud risk v\u00f5imendub, kui t\u00f5ukerattur ei kanna kiivrit. Raskete traumadega haiglasse j\u00f5udnud s\u00e4hkus\u00f5itjatest kandis \u00f5nnetuse hetkel peakaitset alla kuue protsendi. Uuringu autorite s\u00f5nul saab kaitseta kolju pihta kogu laastava l\u00f6\u00f6gienergiaga. Sellega kaasnevad sageli pikaajalised v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdumatud neuroloogilised kahjustused.<\/p>\n

Peatraumade k\u00f5rval tulid statistikast esile t\u00f5sised kehat\u00fcve ja veresoonkonna vigastused. J\u00e4ik ja k\u00f5rge juhtraud tabab t\u00f5ukeratturit j\u00e4rsul peatumisel v\u00e4ga sageli otse k\u00f5htu. N\u00f5nda saavad s\u00e4hkujuhid v\u00f5rreldes mootorratturitega siseelundite vigastusi 1,5 korda ja veresoonte traumasid \u00fcle kolme korra sagedamini.<\/p>\n

Vigastuste \u00fclevaade. Autor\/allikas: David Bodansky et al.\/Scientific Reports<\/p>\n

Noored ja naised saavad rohkem viga<\/p>\n

Haiglastatistikast ilmneb ka, et t\u00f5ukeratta\u00f5nnetustesse sattujad on pigem noored. Lapsed ja teismelised moodustavad raskete t\u00f5ukerattatraumadega patsientidest suisa kuuendiku ehk ligi 16 protsenti. See t\u00e4hendab, et v\u00f5rreldes mootorratta- v\u00f5i jalgratta\u00f5nnetustega satuvad noored s\u00e4hku roolis \u00f5nnetusse m\u00e4rksa sagedamini.\u00a0<\/p>\n

Laste vigastuste muster erineb seejuures t\u00e4iskasvanute omast. Ehkki nooremad s\u00f5itjad murravad kukkudes harvemini luid, on nad v\u00e4ga haavatavad just raskete k\u00f5hutraumade suhtes. Laste k\u00f5husein on anatoomiliselt \u00f5hem ja nad on t\u00e4iskasvanust l\u00fchemad. Sestap saavad nad sagedamini juhtrauaga otse k\u00f5htu ja rebestavad oma siseelundeid.<\/p>\n

Vigastuspiirkonnad. Autor\/allikas: David Bodansky et al.\/Scientific Reports<\/p>\n

Rahvastikuandmetest tuli veel esile, et mehed sattusid \u00f5nnetustesse k\u00fcll sagedamini, kuid naised said kukkudes palju raskemalt viga. Naised vajasid \u00f5nnetuse j\u00e4rel haiglaravi meestest kaks korda sagedamini.<\/p>\n

Uuringu autorid n\u00e4evad vahe taga kahte asjaolu. Kuna naised v\u00f5ivad tunda enda tihedama liiklusega kohtades ebakindlamalt, eelistavad nad s\u00f5ita k\u00f5nniteedel ja sillutamata pindadel. Anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi suurendab aga just selline teevalik riski \u00f5nnetusse sattuda.\u00a0<\/p>\n

Samas on enamik elektrit\u00f5ukerattaid ehitatud keskmise meessoost kasutaja kehaehitust ja proportsioone silmas pidades. Nende juhtraua k\u00f5rgus ja raskuskeskme asetus eeldavad juhilt suuremat \u00fclakeha j\u00f5udu, mida on naiss\u00f5itjatel v\u00e4hem.<\/p>\n

\u00d5nnetuste muster s\u00f5ltub ka linnakeskkonna planeeringust ja s\u00f5itja sotsiaalmajanduslikust taustast. Tiheda asustusega ja vaesemates linnaosades juhtub kokkup\u00f5rkeid rohkem tiheda liikluse t\u00f5ttu. J\u00f5ukamates \u00e4\u00e4relinnades, kus teed on laiemad ja liikumiskiirused suuremad, l\u00f5ppevad harvemad kukkumised aga suurema kokkup\u00f5rkeenergia t\u00f5ttu raskemate traumadega.<\/p>\n

Erarattad j\u00e4id v\u00e4lja<\/p>\n

Erinevalt varasematest uuringutest ei uurinud teadlased t\u00f6\u00f6s pelgalt haiglapatsiente. Selle asemel viisid nad enam kui 15 000 riikliku traumaregistri patsiendi haiguslood kokku rendifirma reaalsete s\u00f5iduandmete ja 23 000 vahejuhtumiga, anal\u00fc\u00fcsides enam kui 77 miljonit l\u00e4bitud kilomeetrit. Kahte andmebaasi ristates avanes neil v\u00f5imalus arvutada v\u00e4lja ohuriskid vastavalt reaalselt tehtud s\u00f5itudele\u00a0<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6l on omad kitsaskohad. Suur osa haiglaandmetest p\u00e4rinesid koroonapandeemia ajast, mil tavap\u00e4rane liiklusr\u00fctm oli h\u00e4iritud. Rendit\u00f5ukerataste andmestik tugineb aga kasutajate enda kirjeldustele. Seet\u00f5ttu ei j\u00e4\u00e4 paljudest kergematest \u00f5nnetustest \u00fcldse m\u00e4rki maha, mis moonutab paratamatult \u00fcldpilti.<\/p>\n

Liiatigi j\u00e4\u00e4vad t\u00e4iesti v\u00e4lja isiklikud t\u00f5ukerattad, mis liiguvad Suurbritannias praegu veel seaduse hallil alal. Varasemad katsed on muu hulgas n\u00e4idanud, et kergematel eramasinatel on rendiratastega v\u00f5rreldes sageli kehvemad pidurid. Seet\u00f5ttu oletavad teadlased, et tegelik traumade hulk \u00fcletab registrites kajastuvat arvu mitu korda.<\/p>\n

Ohutuma linnaruumi loomine n\u00f5uab uurijate s\u00f5nul lahendusi mitmel rindel. Nende hinnangul peaks poliitikakujundajad kaaluma kiivrikohustuse kehtestamist ning juhtraudu peaks muutma pehmemaks. Raskete kokkup\u00f5rgete eest mootors\u00f5idukitega kaitseks kergliikureid aga k\u00f5ige paremini f\u00fc\u00fcsiliselt eraldatud jalgrattateed.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00e4hkujuhtide v\u00f5imalus saada raskeid aju- ja siseorganite vigastusi on 3,5 korda suurem kui mootor- v\u00f5i jalgratturitel, osutab \u00dchendkuningriigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":246632,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,8946,34,36,31,32,21,97369,28,29,19,2606,25,97368,23,24,8941,8942,81812,97370,5898,8947,8949,22,20,8944,30],"class_list":["post-246631","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektritoukeratas","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapsed-noored","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-onnetus","tag-populaarseimad-lood","tag-sahku","tag-top-stories","tag-topstories","tag-toukeratas","tag-toukerattad","tag-toukerattaonnetus","tag-toukerattur","tag-toukeratturid","tag-touks","tag-touksid","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vigastused","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117054206736867905","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246631"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246631\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/246632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}