Kui senised kooliv\u00f5rku puudutavad otsused on haridusministeerium teinud 2014. aastast p\u00e4rineva anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal, siis j\u00e4rgmisel aastal peaks valmima uus \u00fclevaade, kui palju on tulevikus p\u00f5hikoolil\u00f5petajaid ja kui palju on tarvis \u00f5ppekohti. Haridusministeerium r\u00f5hutab, et uuringu tellimine ei t\u00e4henda, nagu oleks otsus g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rku \u00fcmber korraldada juba tehtud.<\/p>\n
Viimane suurem \u00fcleriigiline \u00f5pilaste prognoosi ja kooliv\u00f5rgu mudeldamise uuring p\u00e4rineb 12 aasta tagusest ajast, aga kuna s\u00fcndimus kahaneb, rahvastik koondub linnade ja ennek\u00f5ike Harjumaa \u00fcmber, kasvanud on \u00f5pir\u00e4nne ning lisandunud kohustus 18. eluaastani \u00f5ppida, ei ole see enam ajakohane.<\/p>\n
“Seniste otsuste oluline alus on olnud 2014. aastal valminud Eesti p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rgu anal\u00fc\u00fcs aastaks 2020 ning iga asustus\u00fcksuse kooliv\u00f5rgu korrastamiseks tehtud \u00fcksikanal\u00fc\u00fcs. Seet\u00f5ttu on vaja uut \u00fcleriigilist ja v\u00f5rreldava metoodikaga prognoosi,” \u00fctles haridusministeeriumi haridustaristu ja -v\u00f5rgu osakonna juhataja Indrek Riisaar ERR-ile.<\/p>\n
Ehkki kohalikud omavalitsuserd on \u00f5pilaste prognoose ka vahepealsel ajal tellinud, et haridusvaldkonnas arengukavasid koostada, siis eri piirkondades on neid tehtud erineva metoodikaga ja v\u00f5rreldavat \u00fcldpilti need ei anna.<\/p>\n
Ministeerium tellib \u00fcleriigilise prognoosi, kui palju on p\u00f5hikoolil\u00f5petajaid ja g\u00fcmnasiste aastatel 2030-2050 ning kus on \u00fcldkeskhariduse \u00f5ppekohti tulevikus vaja.\u00a0Prognoosi tellimiseks plaanib haridusministeerium kulutada eeldatavalt 60 000 eurot, kuid t\u00e4pne maksumus selgub hanke k\u00e4igus.<\/p>\n
P\u00f5hikooli\u00f5pilaste prognoos koostatakse kohalike omavalitsuste l\u00f5ikes ning g\u00fcmnasistide prognoos kolme stsenaariumi alusel. Nende p\u00f5hjal modelleeritakse optimaalne g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rk ja v\u00f5rreldakse seda olemasoleva kooliv\u00f5rguga.<\/p>\n
Paralleelselt selle uuringuga hindab haridus- ja teadusministeerium kutse\u00f5ppeasutustes \u00f5ppekohtade vajadusi.<\/p>\n
“Tulemusi kasutatakse g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rguga seotud poliitikakujundamises ning 2035. aastast kavandatava keskhariduse vastutuse riigile v\u00f5tmise m\u00f5jude hindamisel,” s\u00f5nas Riisaar.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et uuringu tellimine ei t\u00e4henda, et konkreetne g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamise otsus oleks tehtud.<\/p>\n
“K\u00fcll aga peab uuring andma vajaliku teadmise selleks, et edasisi otsuseid teha andmetele tuginedes: kus v\u00f5ib tulevikus \u00f5ppekohti puudu j\u00e4\u00e4da, kus v\u00f5ib \u00f5pilaste arv v\u00e4heneda ning millistes kohtades tuleb kaaluda erandeid v\u00f5i uusi lahendusi,” m\u00e4rkis Riisaar.<\/p>\n