{"id":24686,"date":"2025-10-21T22:10:17","date_gmt":"2025-10-21T22:10:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24686\/"},"modified":"2025-10-21T22:10:17","modified_gmt":"2025-10-21T22:10:17","slug":"harri-tiido-taustajutud-soome-valitsuse-tulevikuraportist-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24686\/","title":{"rendered":"Harri Tiido taustajutud. Soome valitsuse tulevikuraportist | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"

\"\"\/<\/p>\n

Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t<\/p>\n

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all soomlaste tulevikuraport. S\u00e4ravat optimismi tekstist ei kiirga, kuid ongi ju maailm muutunud j\u00e4rjest keerulisemaks, ebakindlamaks ja v\u00e4hem ettearvatavaks, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Tulevikku on ikka kasulik vaadata, kasv\u00f5i selleks, et hinnata erinevaid trende ja v\u00f5imalusi tulevikuks paremini valmis olla. Soomes tegeletakse sellega regulaarselt. Ja mulle tundub, et p\u00f5hjalikumalt kui suures osas muudes riikides.<\/p>\n

Septembri keskel andis valitsus eduskunnale ehk parlamendile \u00fcle tulevikuraporti esimese osa. Teine osa on plaanis p\u00fchendada mingile \u00fchele kaalukale teemale. M\u00e4rgin kohe \u00e4ra, et 25. septembril toimus tulevikku vaatamise suur\u00fcritus Finnsight, mis t\u00f5i kokku suure hulga tulevikule m\u00f5tlejaid, kuid sellel ma ei osalenud ja seet\u00f5ttu j\u00e4tan ta k\u00f5rvale.<\/p>\n

T\u00e4navuse raporti<\/a> puhul ongi ehk erip\u00e4ra, et see koostati kogu valitsuse ehk k\u00f5igi ministeeriumite \u00fchist\u00f6\u00f6na, mitte ei tellitud seda m\u00f5nelt m\u00f5ttekojalt. V\u00f5imalik, et sellisena tuli t\u00f6\u00f6 kuivem, kuid parlamendile antuna kujutab see osa valitsuse ja seadusandjate \u00fchism\u00f5tlemisest ja dialoogist. Tulevikuvaade on suunatud aastani 2045. 20-aastane silmapiir on \u00fcsna kaugel ja maailmas v\u00f5ib selle ajaga palju muutuda. Kuid t\u00f6\u00f6 on mahukas, 165 lehek\u00fclge.<\/p>\n

P\u00fc\u00fctakse esitada n\u00fc\u00fcdishetke teadmisele tuginevat tegevuskeskkonna anal\u00fc\u00fcsi ja ka ebakindluse p\u00f5hjustajaid. Teiseks pakutakse ka n\u00e4gemus eelolevate aastate arengute ajakavast ja ka v\u00f5imalikke stsenaariumeid, mida on neli: \u00fchist\u00f6\u00f6 maailm 2045, tehnohiiglaste maailm, blokkide maailm ja murduv maailm 2045.<\/p>\n

Nende m\u00f5ttekavade aluseks on mitmek\u00fclgne anal\u00fc\u00fcs k\u00f5igist m\u00f5juritest, mis v\u00f5ivad maailma m\u00f5jutada. Ja see \u00fclevaade peaks pakkuma sisendi j\u00e4tkuvasse olukorravaatlusesse, mida hakatakse edaspidi tegema digitaalselt. Ja minevikku vaadates m\u00e4rgitakse, et tulevikuraportit on \u00fcllitatud regulaarselt juba alates 1993, kogemust seega on ja seekordses raportis on markeeritud ka varasemate n\u00e4gemuste pihtaminek v\u00f5i m\u00f6\u00f6dapanek.<\/p>\n

S\u00e4ravat optimismi tekstist ei kiirga, kuid ongi ju maailm muutunud j\u00e4rjest keerulisemaks, ebakindlamaks ja v\u00e4hem ettearvatavaks.<\/p>\n

Laias plaanis m\u00e4rgitakse \u00e4ra linnade rolli kasv v\u00f5imu teostamisel. Maailma brutotoodangust on \u00fcle 80 protsendi loodud linnades. Euroopa Liidus ennustatakse selle osakaalu kasvu kuni 83,7 protsendini aastaks 2050.<\/p>\n

Linnad muutuvad j\u00e4rjest mitmekesisemaks elanikkonna koosseisult. Koos erinevate usuliste vaadete, ideemaailma, maailmapildi ja identiteedi sf\u00e4\u00e4ridega. See v\u00f5ib tuua kaasa polariseerumise, natsionalismi ja v\u00e4\u00e4rtuskonservatiivsuse ning autoritarismi.<\/p>\n

Venemaa arengud ei n\u00e4i midagi head ennustavat. Esimesena pakutakse fa\u0161istlikku Venemaad koos imperialismi ja agressiivsuse kasvuga. Teiseks demokratriseeruv Venemaa, mille puhul n\u00e4hakse samuti imperialismi ja agressiivsuse kinnistumist. Kuid v\u00f5imalik on ka riigi tegelik f\u00f6deraliseerumine.<\/p>\n

Kolmas variant on Vladimir Putini Venemaa sarnane Venemaa, mille puhul saavutatakse Ukrainas s\u00f5jalised sihid, putinistlik v\u00f5im j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima ja s\u00fcveneb isikukultus. Neljas variant on regioonide Venemaa teke, mille puhul Venemaa p\u00f6\u00f6rdub sissepoole, eristub veelgi enam muust maailmast koos oma kodanike suhtes repressioonide laienemisega. Keskv\u00f5im n\u00f5rgeneb ja regioonide juhid v\u00f5ivad majanduslikult tugevneda ja keskv\u00f5imule v\u00e4ljakutse esitada. Ehk ei midagi head \u00fchegi variandi puhul.<\/p>\n

Maailma kui terviku stsenaariumitest on esimene koost\u00f6\u00f6 maailm. Selles on tugevnenud reeglitep\u00f5hine kord ja mitmed probleemid on suudetud koost\u00f6\u00f6s lahendada. Selle sihi saavutamine on jagatud neljaks perioodiks, millest eelolevad neli aastat v\u00f5iksid t\u00e4histada kriiside t\u00f5ttu tajutud koost\u00f6\u00f6 vajadust. J\u00e4rgmised neli aastat tooksid rahvusvahelise korra kinnistumist, sealt edasi neli aastat globaalse tasakaalu saavutamist ja l\u00f5puks koost\u00f6\u00f6 maailma kujunemist. \u00dcsna optimistik ja seel\u00e4bi k\u00fcsitav variant.<\/p>\n

Tehnohiiglaste maailm t\u00e4hendaks nende majanduslikku ja poliitiliste v\u00f5imu, mis n\u00f5rgendab seniseid valitsemiss\u00fcsteeme. Algab protsess tehisaju kiire arenguga, mis viib t\u00f6\u00f6turu murrangulisele muutumisele, sealt edasi demokraatia haprusele ja tehnoloogilisele \u00fcliv\u00f5imule ning l\u00f5puks tehnoloogia veetavale majandusele.<\/p>\n

“Toimub riikide eristumine, rahvusvahelise s\u00fcsteemi halvatus, kliimakriis kiireneb ja autoritaarsus v\u00f5tab v\u00f5imu.”<\/p>\n

Blokkide maailm t\u00e4hendab konkurentsi loodusvarade, tehnoloogia ja m\u00f5juv\u00f5imu vallas. Venemaa on saavutanud soovitu Ukrainas, kuid rahu on ebakindel ja hangunud. Toimub riikide eristumine, rahvusvahelise s\u00fcsteemi halvatus, kliimakriis kiireneb ja autoritaarsus v\u00f5tab v\u00f5imu. Ja l\u00f5puks hakkavad riikide blokid reegleid ja ressursse kontrollima.<\/p>\n

Edasi murduv maailm. See on k\u00f5ige masendavam, ennustatakse maailmakorra kokkuvarisemist ja ebakindluse kasvu. Seej\u00e4rel kliimalepete ja demokraatlike s\u00fcsteemide murdumist, \u00f6kos\u00fcsteemi n\u00f5rgenemist ja kliimaliikumiste levikut. Ja siis saabuks seniste riikidevaheliste liitude hajumine ning looduse h\u00e4ving.<\/p>\n

L\u00f5puks ka “mustad hobused”, mida stsenaariumitesse ei mahutatud. N\u00e4iteks Aafrika kujunemine \u00fcliriigiks, Venemaa lagunemine, mis v\u00f5ib alata Putini surmaga. Globaalse soojenemise p\u00f5hjustatud P\u00f5hja-Atlandi hoovuste muutumine ja Golfi hoovuse peatumine, mis toob Euroopasse uue j\u00e4\u00e4aja.<\/p>\n

Edasi, inimeste eluea m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne pikenemine koos m\u00f5juga sotsiaals\u00fcsteemile, poliitikale ja nii edasi. Variant on ka orbitaalse infrastruktuuri kokkukukkumine tulenevalt kosmoseprahi hulga kasvust. Ja avaruumis ei v\u00e4listata ka uue v\u00f5idurelvastumise vallandumist.<\/p>\n

Digivallas WWW ehk world wide web’i l\u00f5pp, Vene ja Hiina eraldavad l\u00f5plikult oma neti muust maailmast, muud riigid teevad sama ja eralduvad samuti \u00fclemaailmsest netiv\u00f5rgust. J\u00e4rgmiseks FinTechi maailm ehk valuutas\u00fcsteemide erastamine. Ja viimasena veel niinimetatud “vedela demokraatia” teke seoses parteis\u00fcsteemide kokkukukkumise ja \u00fcha rohkemate erakondade tekkega. V\u00f5imu saavad juurde \u00e4\u00e4rmusliikumised ja populistid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all soomlaste tulevikuraport. S\u00e4ravat optimismi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9946,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-24686","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24686"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24686\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}