Neljap\u00e4eval esietendus TalTechi sisehoovis suvelavastus “N\u00fc\u00fcd \u00f5pin Mustam\u00e4el”, mille kirjutas Andra Teede ja \u00fche osalisena astus lavale Egon Nuter. “Vikerhommikus” s\u00f5nas Teede, et loodab s\u00fctitada 1960. aastate noorte looga s\u00e4deme ka t\u00e4nap\u00e4eva noortes.<\/p>\n
Andra Teede arvates on palju huvitavam kirjutada inimestest, kes ei ole kunstnikud v\u00f5i humanitaarid. “Maailm on t\u00e4is romaane, mis r\u00e4\u00e4givad romaanikirjanikest ja n\u00e4idendeid, mis r\u00e4\u00e4givad n\u00e4itlejatest ja teatritegemisest. Mina olen alati vastuvoolu ujunud sellele suunale ja kirjutanud ehitajatest ja tehaset\u00f6\u00f6listest, miks mitte n\u00fc\u00fcd ka inseneridest, k\u00f5rgkooli \u00f5pilastest ja t\u00f6\u00f6tajatest,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Uue lavastuse tegevuskoht on Tallinna Pol\u00fctehniline Instituut 60ndate aastate l\u00f5pus. “See on selline hea akvaarium. Nad on seal k\u00f5ik koos ja ei p\u00e4\u00e4se sealt v\u00e4lja. Seal on mikrotasandi lood \u2013 on noored, kes armuvad, \u00f5pivad elu, p\u00f5rkavad kokku \u2013 ja on ka suurema tasandi lugusid \u2013 n\u00f5ukaaegne vastasseis, vaim versus v\u00f5im, mida said \u00fcldse teadlased teha. Ma n\u00e4gin kohe, kui see teema mulle n\u00e4ppu j\u00e4i, et see on \u00e4\u00e4rmiselt huvitav ja mis ka v\u00e4ga t\u00e4htis autorile, see on veel tegemata,” lisas Teede.<\/p>\n
Egon Nuteril on TPI-ga ka isiklik sise. “Noor ei ole ju lihtne olla, eriti kui sa ei tea t\u00e4pselt, mida sa tahad. Ma sattusin p\u00e4rast keskkooli kohe kolmeks aastaks toonasesse TPI-sse t\u00f6\u00f6le,” jagas ta. Esialgu \u00f5ppis Nuter seal matemaatika eksami l\u00e4bikukkumisest tingitud v\u00f5imaluste \u00e4ralangemise p\u00e4rast masinaehitust, kuid otsustas sellest l\u00f5puks loobuda. “Kolm aastat t\u00f6\u00f6tasin seal tehniliste \u00f5ppevahendite teenistuses, sain kitsasfilmi demonstraatori paberid ja t\u00f6\u00f6tasin p\u00e4rast keelelaboris ja oli p\u00f5nev aeg.”<\/p>\n
Lavastusest otsustas Nuter enda s\u00f5nul osaliselt osa v\u00f5tta nostalgilistel kaalutlustel. “See oli tore aeg tegelikult mulle. Toimusid ja aulas k\u00f5iksugused rokkb\u00e4ndide s\u00fcnnid ja esmaesitused: Mess ja In Spe, Ornament ja Rock Hotel, lisaks veel k\u00f5ik Kinoklubi seansid, mis seal toimusid. Kiitus Olavi Pihlam\u00e4ele, kes seal neid kultuuriasju ajas,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
N\u00e4idendi kirjutamiseks tegi Teede palju intervjuusid nendega, kes 60ndatel TPI-is \u00f5ppisid. “Minu kui autori jaoks oli v\u00e4ga ambivalentne vaadata seda, kuidas inimesed noorust ja 60ndaid v\u00e4ga toredalt meenutasid, et kuidas nad olid nii vabad ja v\u00f5isid teha, mis tahtsid. Kui ma hakkasin t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi k\u00fcsima, et kas nad v\u00f5isid ka seda, teist ja kolmandat teha, siis selgus, et tegelikult nad ei olnud ju vabad. Terve osakond oli \u00fclikoolis, mis kuulus KGB-le ja iga samm oli nagu aed ette pandud.”<\/p>\n
N\u00e4idendis ongi suur teema, kas need noored tunnevad, et nad v\u00f5itlevad millegi vastu v\u00f5i mitte. Peategelaseks on \u00fcks fiktiivne maapoiss Raplast, kes tuli pealinna kooli. “Ma tahtsin n\u00e4idata, kuidas tuleb see maapoiss, kelle ema ei ole talle midagi r\u00e4\u00e4kinud, ta t\u00f5esti usub seda, et elame ilusas Vene riigis. Siis ta satub sinna endast natuke vanemate ja julgemate hulka, kes avavad j\u00e4rjest ta silmi. Ta hakkab j\u00e4rjest rohkem kriitiliselt m\u00f5tlema s\u00fcsteemi vastu,” r\u00e4\u00e4kis Teede.<\/p>\n
Egon Nuteril on lavat\u00fckis kaks rolli: peategelane t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4\u00e4rika \u00f5ppej\u00f5una ning minevikus \u00fclikooli rektor. “Mulle sai selgeks, et ega see rektor seal ka lihtne olla ei olnud, sellep\u00e4rast et sul v\u00f5isid mingid omad arvamised olla, aga parteiline kontroll ja KGB kontroll olid peal. Aga see, et osad inimesed kodus nagu m\u00f6\u00f6dunust midagi ei teadnud, on ka mingil m\u00e4\u00e4ral m\u00f5istetav. Vanemad tahtsid s\u00e4\u00e4sta oma lapsi, neid kaitsta, r\u00e4\u00e4kida siis, kui juba natuke aru peas on.”<\/p>\n
N\u00e4idendi tegevus on raamistatud ka t\u00e4nap\u00e4evaga. “Viimased 20 aastat on mu s\u00f5pruskonnas k\u00f5ik arutanud selle \u00fcle, kas j\u00e4\u00e4da Eestisse, kas minna \u00e4ra. Mitu mu v\u00e4ga head s\u00f5brannat on lihtsalt minema kolinud, \u00f6elnud, et Eestis elada ei saa, et vabadust ei ole, on pommiauk, k\u00f5ik on kallis ja tahaks Ameerikasse v\u00f5i v\u00e4hemalt Inglismaale. See on kindlasti t\u00e4nap\u00e4eva maailmas suur k\u00fcsimus, mis tuleb enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elda noore inimesena, kas j\u00e4\u00e4da v\u00f5i minna,” s\u00f5nas Teede.<\/p>\n
Teede tegi enda valiku \u00e4ra juba p\u00e4ris noorena. “Ma olen nii palju uurinud Eesti ajalugu, ma nii elan kaasa k\u00f5igile sellele, mis meiega juhtus. Just nende p\u00e4rast, kes ohverdasid ennast selle Eesti nimel, kus me praegu elame. Ma loodan, et see n\u00e4idend annab s\u00e4deme sisse just neile noortele, kes ei tea mitte tuhkagi sellest, kuidas oli elada n\u00f5ukaajal, et teeks ise ka midagi. V\u00f5ib-olla see midagi ongi siia j\u00e4\u00e4mine, et teadlased ja helded pead j\u00e4\u00e4ksid.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neljap\u00e4eval esietendus TalTechi sisehoovis suvelavastus “N\u00fc\u00fcd \u00f5pin Mustam\u00e4el”, mille kirjutas Andra Teede ja \u00fche osalisena astus lavale Egon…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":247244,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[1874,37,33,35,548,173,34,36,140,29245],"class_list":["post-247243","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andra-teede","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-egon-nuter","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-nuud-opin-mustamael"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117059156926470485","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/247243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=247243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/247243\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/247244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=247243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=247243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=247243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}