![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3762499h6075t24.jpg\"\/)
“H\u00f5be” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\nLavastus<\/p>\n
“H\u00f5be”.<\/p>\n
Idee autor: Karmen Mai Karus.
Kaasam\u00f5tlejad: Helo Kaplinski ja Iris Viru.
Autor: Piret Jaaks.
Lavastaja: Elina P\u00e4hklim\u00e4gi.
Kunstnik: Iir Hermeliin.
Muusikaline kujundaja: Tobias Tammearu.
Valguskujundaja: Priidu Adlas.
Osades: Riina Maidre, Maria Annus, Juuli Lill, Aarne Soro.<\/p>\n
R.A.A.A.M.
Esietendus 24. juulil Kernu m\u00f5isa k\u00fc\u00fcnis.<\/p>\n
Piret Jaaksi n\u00e4idendis “H\u00f5be” kohtub kolm olulist Eesti naist: helilooja ja koorijuht Miina H\u00e4rma, laulja Aino Tamm, luuletaja Anna Haava. K\u00f5ik kolm on s\u00fcndinud 1864. aastal, selle \u00fchteliitva s\u00fcnniaasta-arvuga algabki lavalugu.<\/p>\n
Siin on kohane meenutada, kuis 1994. aastal p\u00fchendas kultuuriloole keskenduv teater Varius kolme v\u00e4geva naise 130. s\u00fcnniaastap\u00e4evale Heidi Sarapuu autorilavastuse “Ad astra”, m\u00e4ngupaigaks Mustpeade maja, kus r\u00e4nnak l\u00e4bi erinevate ruumide peegeldas loovisiksuste saatust ja meeleolukalt osales segakoor Noorus.<\/p>\n
R.A.A.A.M-i uuslavastuse m\u00e4ngupaik Kernu m\u00f5isa k\u00fc\u00fcnis on loodusl\u00e4hedane, Iir Hermeliini kujundus minimalistlik: t\u00fchjal laval kasepakud, taamal mustavad ukseavad-eesriided, mille vahel paberseinad ja k\u00f5rguvad kaset\u00fcved, mis muunduvad pidulikuks, kirkaks Priidu Adlase valguskujunduses. Piret Jaaksi tekst Elina P\u00e4hklim\u00e4e tundlikus lavastuses ja Tobias Tammearu helikujunduses vahendab kolme naise elu- ja loometeed, kohtumishetki ja kaugenemisi, inspiratsiooni ja kahtlusi, paotades ilmekalt natuuride erinevust. Ajalooline t\u00f5de p\u00f5imumas tinglikkuse ja fantaasiahelgiga. Kujundlikus tekstis kordub pealkirjas\u00f5na h\u00f5be, mitme t\u00e4hendusvarjundiga.<\/p>\n
“H\u00f5be” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n
N\u00e4itlejate trio on isikup\u00e4rane, nii iga\u00fcks isiksusena kui koosm\u00f5jus. Portreelist sarnasust pole taotletud, kui ehk vilksatab miski aimdus Juuli Lilles Aino Tammena. Ennek\u00f5ike m\u00e4ngitakse n\u00e4htavaks-kuuldavaks hingeilm, nappuse ja t\u00e4psusega paotub ka natuuride erinevus, mida tabavalt toonitavad kost\u00fc\u00fcmid. Riina Maidre Miina H\u00e4rmast kiirgab iseteadvust, otsusekindlust, tulist temperamenti, teravkeelset s\u00f5ltumatust. “Tuljaku” dirigeerimine laulupeol on \u00fcks kulminatsioone.<\/p>\n
Juuli Lille Aino Tamm v\u00f5lub lauluh\u00e4\u00e4le heleduse ja ehedusega, kerge koketsuse, kohatise naiivsusega. Tamme murelikus monoloogis kangastub ka lauljanna Salme Pedak, Eduard Vilde “Tabamata ime” tegelaskuju. Korduvad laused, et Aino olla liiga usaldav, otsekui ennustaksid ta traagilist l\u00f5ppu. Ka see j\u00f5hker t\u00f5ik, lauljanna m\u00f5rvamine tema kodus Tina t\u00e4naval, on saanud emotsionaalse k\u00f5laj\u00f5u Heidi Sarapuu kuuldem\u00e4ngus “Tina 23”, peaosas Helgi Sallo (Raadioteater 1994). Maria Annus on Anna Haavana kui luuletus, n\u00f5mmelill ja p\u00f5hjamaa laps, tagasihoidlik ja tihti kahtluste k\u00fc\u00fcsis, haprake ja ometi k\u00f5igis katsumustes vaprana p\u00fcsima j\u00e4\u00e4v. N\u00e4itlejate lauluh\u00e4\u00e4led k\u00f5lavad kaunisti kokku.<\/p>\n
Kolme naise taktitundelise partnerina liigub l\u00e4bi tosinkonna k\u00f5rvalrolli Aarne Soro, kes oskab olla ajastutruu, nappide detailide kaudu hoobilt \u00fcmberkehastuv. Kuna aastal 1864 on s\u00fcndinud ka Juhan Liiv, siis oh kuidas ma ihkasin v\u00e4ikest teatriloolist finessi, et Liivi m\u00e4nginud Soro lausuks nagu muuseas paar tema luulereakestki \u2013 aga see on juba arvustaja pisuh\u00e4nd.<\/p>\n
Arvustajate v\u00f5i ajakirjanikest k\u00f5verpeegeldajate tarbetu \u00fcleolek, mis haprale loovhingele haiget teeb, on \u00fcks “H\u00f5beda” pingemotiive. Samuti aegade muutlikkus, mis muuhulgas peegeldub ilmekas stseenis Aino Tamme \u00f5pilastega, kes \u00f5petaja rahvalaululembuse vanamoodsaks tituleerivad. Siin on tajutav sihik kaasaega, kultuurip\u00e4randi v\u00e4\u00e4rtustamise aegumatus. Kes minevikku ei m\u00e4leta\u2026<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3762487h89a6t24.jpg\"\/)
“H\u00f5be” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n
Ilus stseen v\u00f5rsub Miina Hermanni-H\u00e4rma esimese sinimustvalge lipu \u00f5mblemisest 1884. aastal: kolm naist lipuv\u00e4rve valimas-vaatlemas, kahtlusenoodike, kas must pole kuidagi s\u00fcnge\u2026 Ja \u00f5huline musikaalsus, millega kolm v\u00e4rvi hetkeks koos lendlevad nagu tulevikut\u00f5otus.<\/p>\n
Haaravalt ja valusalt haakub praeguse aja varjudega s\u00f5ja puhkemine, helide ja valguse \u00e4revuses, millele eelneb kolmest naisest esimesena, 1941. aastal surnud Miina H\u00e4rma prohvetlik (sise)monoloog. Nagu Aino Tamme julmale m\u00f5rvamisele vastukaaluks m\u00e4ngib Juuli Lill seej\u00e4rel s\u00fcdamlikku naist, kes raskel ajal Anna Haavale toeks, nii aineliselt kui moraalselt, kavalehel on Meeta Haldrest ka juttu.<\/p>\n
Igavikku ja ajalikku p\u00f5imiva l\u00f5ppakordi loob Anna Haava r\u00e4nnak vaimuilma, kohtumine noorelt surnud armsa Jaaniga. Aarne Soro lausub usaldusv\u00e4\u00e4rse, selgepilgulise Jaani kommentaari olevikuni, kuis Eesti on j\u00e4lle vaba ja ikkagi ei ole k\u00f5ik h\u00e4sti ega omavahelised t\u00fclid lakanud\u2026 S\u00fcdametunnistust kompav moment.<\/p>\n
Kui kolm naist, juba rollist v\u00e4ljumise piiril, lausuvad kauni k\u00f5laga s\u00f5nu ja j\u00f5uavad oma perekonnanimedeni, ilmneb siingi iseloom. Miina \u00fctleb ise veendunult: H\u00e4rma; seej\u00e4rel Aino: Haava. Ja tugevate juurtega h\u00fc\u00fcum\u00e4rgiks lausub Anna: Tamm.<\/p>\n
Piret Jaaksi loomingu \u00fcks omateemasid on nimelt naise saatus, katsumused, kestmise julgus oma ajas ja ajast aega. Kavalehel tuletab autor meelde: h\u00f5be on metall, mis peegeldab k\u00f5ige kirkamalt valgust. “H\u00f5be” peegeldab loovuse valgust, luule ja muusika, ande ja vaimsuse kestmist \u00fcle aja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lavastus “H\u00f5be”. Idee autor: Karmen Mai Karus. Kaasam\u00f5tlejad: Helo Kaplinski ja Iris Viru. Autor: Piret Jaaks. Lavastaja: Elina…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":247264,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,11501,140,94066],"class_list":["post-247263","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hobe","tag-meelelahutus","tag-r-a-a-a-m"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117059291075002757","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/247263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=247263"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/247263\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/247264"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=247263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=247263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=247263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}