Kutseharidus peab olema Eesti noore jaoks teadlik ja v\u00e4\u00e4rtustatud valik, mitte varuvariant neile, kes \u00fclikooli ei p\u00e4\u00e4senud. Selleks on vaja tihedamat koost\u00f6\u00f6d t\u00f6\u00f6andjatega, rohkem praktikakohti ja suuremat \u00fchiskondlikku lugupidamist oskust\u00f6\u00f6 vastu, kirjutab Natalie Mets.<\/p>\n
Eesti noorte t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r on viimaste aastate k\u00f5rgeim, 18,2 protsenti. Aina enam peaksime aga muret tundma ka nende noorte p\u00e4rast, kes ei \u00f5pi, ei t\u00f6\u00f6ta ega osale \u00fchelgi koolitusel (nn NEET-r\u00fchm). Nimelt kuulub Eestis NEET-r\u00fchma<\/a> ligikaudu iga k\u00fcmnes 15\u201326-aastane noor.<\/p>\n Sageli p\u00fc\u00fctakse Eesti probleeme seletada meie v\u00e4ikese rahvaarvuga. Ometi kasvab noorte t\u00f6\u00f6tus ka palju suuremates riikides. Seega ei peitu probleemi juur selles, et eestlasi on v\u00e4he. T\u00f6\u00f6turg on kiiresti muutunud ning esimese v\u00f5imaluse saamine on noorte jaoks j\u00e4rjest keerulisem. T\u00f6\u00f6ta ei j\u00e4\u00e4 enam ainult need, kes ei taha t\u00f6\u00f6tada \u2013 \u00fcha sagedamini ei leia t\u00f6\u00f6d ka need noored, kes t\u00f6\u00f6otsingutega aktiivselt tegelevad.<\/p>\n Mis peitub aga nende arvude taga? Noor, kes ei \u00f5pi ega t\u00f6\u00f6ta, j\u00e4\u00e4b paraku \u00fchiskonna \u00e4\u00e4realale. Tegevusetusest saavad kiiresti \u00fcksildus ja kapseldumine. P\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad arvutiekraani taga ning \u2013 nagu teab ilmselt iga\u00fcks, kes on pikemat aega edutult t\u00f6\u00f6d otsinud \u2013usk iseendasse ja sellesse, et t\u00f6\u00f6turul on talle koht, kaob kiirelt. Mida kauemaks noor j\u00e4\u00e4b rakenduseta, seda keerulisem on tal hiljem t\u00f6\u00f6turule siseneda.<\/p>\n Selle taustal oli eriti n\u00f6rdimust tekitav kuulda Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante p\u00f5hjendust<\/a> Tallinna tehnoloogiakolled\u017ei v\u00e4hese populaarsuse kohta t\u00fcdrukute seas. Tema hinnangul seisneb probleem selles, et kolled\u017eis ei ole piisavalt \u00f5ppekavasid, mis t\u00fcdrukutele huvi pakuksid. \u00d5nneks l\u00fckkasid kolled\u017ei esindajad selle seisukoha kohe \u00fcmber, \u00f6eldes, et selline m\u00f5tteviis on iganenud ja \u00fchiskonnale kahjulik.<\/p>\n Kui v\u00f5imul olev poliitik \u00fctleb sisuliselt, et tehnoloogiaerialad ei olegi t\u00fcdrukutele m\u00f5eldud ning neile tuleks luua sobivamaid \u00f5ppekavasid, siis kinnistab ta t\u00e4pselt neid stereot\u00fc\u00fcpe, millest Eesti peaks olema praeguseks juba ammu loobunud. Abilinnapea s\u00f5nade l\u00e4bi on Tallinna s\u00f5num, et poistele on m\u00f5eldud k\u00f5rgema palga ja paremate karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalustega ametid \u2013 insener, mehhaanik v\u00f5i IT-spetsialist \u2013, t\u00fcdrukud aga peaksid valima teeninduse, hoolduse v\u00f5i muud traditsiooniliselt madalamalt tasustatud erialad, mis neid rohkem “huvitama” peaks.<\/p>\n “Avalik sektor, mis on \u00fcks Eesti suurimaid t\u00f6\u00f6andjaid, v\u00f5iks omalt poolt k\u00e4ivitada pilootprogrammi, mis looks rohkem esimese t\u00f6\u00f6koha v\u00f5imalusi just noortele.”<\/p>\n Selline m\u00f5tteviis on poistele sama kahjulik kui t\u00fcdrukutele. Kui poiss soovib \u00f5ppida n\u00e4iteks alushariduse \u00f5petajaks, tegevusterapeudiks, logopeediks v\u00f5i \u00f5eks, v\u00f5ib l\u00f5pliku otsuse tegemine takerduda eelarvamustesse ja valeh\u00e4bisse. Selle kohta on rohkelt teadusuuringuid ning sama j\u00e4relduseni on j\u00f5udnud ka OECD:<\/a> arusaamad sellest, millised ametid on “naiste” v\u00f5i “meeste” omad, m\u00f5jutavad otseselt noorte erialavalikuid.<\/p>\n Ometi vajavad just eelmainitud valdkonnad rohkem mehi. Lapsed v\u00f5idavad sellest, kui lasteaedades ja koolides t\u00f6\u00f6tavad m\u00f5lemast soost \u00f5petajad. Mitmekesisusest on v\u00f5ita igal valdkonnal.<\/p>\n On ameteid, kus bioloogilised erinevused v\u00f5ivad keskmiselt anda \u00fchele soole eelise, n\u00e4iteks absoluutsel tipptasemel j\u00f5ualadel v\u00f5i k\u00f5ige raskemates f\u00fc\u00fcsilistes \u00fclesannetes. Enamik t\u00e4nap\u00e4eva ametitest eeldab aga teadmisi, koost\u00f6\u00f6oskust, loovust ja p\u00fchendumist, mitte kivide t\u00f5stmist.<\/p>\n Ajal, mil tehisintellekt muudab paratamatult t\u00f6\u00f6tamise olemust ja m\u00f5jutab peaaegu k\u00f5iki ameteid, peaksid poliitikud edastama hoopis teistsuguseid s\u00f5numeid. Primitiivse ametite “naiste” ja “meeste” t\u00f6\u00f6deks jagamise asemel tuleb teha k\u00f5ik selleks, et iga noor omandaks oskused, mis aitavad kiiresti muutuvas maailmas kohaneda.<\/p>\n Edu saadab neid, kes oskavad tehnoloogiat kasutada, uusi oskusi omandada, eri valdkondi omavahel siduda ja kriitiliselt m\u00f5elda. Me ei saa endale lubada, et juba koolis j\u00e4etakse osale noortest mulje, nagu poleks osa v\u00f5imalusi lihtsalt nende jaoks.<\/p>\n Praegust olukorda aitab lahendada ainult s\u00fcsteemne muutus. Kutseharidus peab olema Eesti noore jaoks teadlik ja v\u00e4\u00e4rtustatud valik, mitte varuvariant neile, kes \u00fclikooli ei p\u00e4\u00e4senud. Selleks on vaja tihedamat koost\u00f6\u00f6d t\u00f6\u00f6andjatega, rohkem praktikakohti ja suuremat \u00fchiskondlikku lugupidamist oskust\u00f6\u00f6 vastu.<\/p>\n Samal ajal tuleb muuta noore inimese palkamine t\u00f6\u00f6andjale atraktiivsemaks. \u00dche v\u00f5imalusena v\u00f5iks kaaluda noorte t\u00f6\u00f6j\u00f5u maksukoormuse v\u00e4hendamist t\u00f6\u00f6andjale, et esimese t\u00f6\u00f6koha pakkumine oleks ettev\u00f5tjale v\u00e4iksema riskiga.<\/p>\n