{"id":24826,"date":"2025-10-22T06:22:08","date_gmt":"2025-10-22T06:22:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24826\/"},"modified":"2025-10-22T06:22:08","modified_gmt":"2025-10-22T06:22:08","slug":"arvustus-veljo-tormise-muusikas-tousis-esile-midagi-mida-pole-ammu-kuulnud-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24826\/","title":{"rendered":"Arvustus. Veljo Tormise muusikas t\u00f5usis esile midagi, mida pole ammu kuulnud | Muusika"},"content":{"rendered":"<p>Kontsert<br \/>Rae valla kooride kontsert<br \/>Esinesid: Rae Kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa), Patika k\u00fclakoor (dirigent Igor Nikiforov), Kindluse Kogukonna koor (dirigent Anneli Riisalu) ja Segakoor Heliand (dirigendid Ragne R\u00fc\u00fctelmaa ja Brenda Kruusim\u00e4e) Kontserdi kunstiline juht: Ingrid Orumaa<br \/>Kontsert toimus Rae kultuurikeskuses 18. oktoobril<\/p>\n<p>Veljo Tormise 95. s\u00fcnniaastap\u00e4ev t\u00e4navu augustis koob lootust, et tema muusikat kuuleme l\u00e4hiajal harjumusp\u00e4rasest enamate kooride esituses. Eelmisel aastal p\u00fchendusid koorid peamiselt laulupeo repertuaari \u00f5ppimisele, seega on alanud kontserdihooaeg soovi korral igati paslik Tormisega k\u00f6ita.<\/p>\n<p>Helilooja tohutu p\u00e4rand on v\u00e4\u00e4rt palju enamat esitamisi, kui seda teevad meie tippkollektiivid \u2013 Tormisel on laule v\u00e4ga erinevas raskusastmes ja k\u00f5ikv\u00f5imalikele koosseisudele. Liiatigi ei ole kusagile kadunud uued \u00f5hinapuhked Tormise muusika alles avastamisel ja selle interpreteerimisel Tormise muusikale oma v\u00e4rve lisamast. Tormise p\u00e4rand on seda tugevam, mida rohkem me seda kasutame, kuulub see meile endile ja toetub me endi juurtele \u2013 regilaulule.<\/p>\n<p>Rae kooride \u00fchisest kontserdist Veljo Tormise muusikaga moodustus kodune \u00f5htu, mis j\u00e4i saalit\u00e4ie publiku meeltesse lahke ja heatahtlikuna helisema kui \u00e4sjam\u00f6\u00f6dunud k\u00fcla kiige\u00f5htu v\u00f5i \u00fcle pika aja peetud suguv\u00f5sa kokkutulek.<\/p>\n<p>Kooride esinemisi \u00fchiselt ja \u00fckshaaval liigendas fonogramm vanade laulikute salvestustega (nt 1939, 1965) ja Tormise enese m\u00f5tetega regilaulust. Paberkandjast kava asemel juhendas kuulajaid moodsalt ekraanile kuvatavad slaidid esitatavate teoste pealkirjadega. Paberist kava \u00fcheks \u00f5htuks v\u00e4lja anda on k\u00fcll kallis, kuid siinkirjutaja peab seda vanamoelist kommet siiski oluliseks: j\u00e4\u00e4b ju just kava sageli kuulaja nostalgiliseks \u00fchendusl\u00fcliks kontserdiga, lisaks on kavalehel mustvalgelt kirjas esinejate tutvustus ja dirigentide nimed.<\/p>\n<p>Igal lapsel oma pill \u2013 igal kooril oma h\u00e4\u00e4l. Ja veel \u2013 iga koor on oma dirigendi n\u00e4gu. S\u00e4\u00e4raselt saaks k\u00f5rvutavalt kokku v\u00f5tta neli erinevat kollektiivi. Iga\u00fcks oli oma n\u00e4gu, igal neist oli tugevamaid k\u00fclgi ja natuke kohendamist vajavaid elemente. \u00dcldine toonus oli siiski h\u00e4sti soe ja s\u00fcdamlik. Muusikaakadeemia k\u00fclalistudengina \u00f5nnestus mul aastaid tagasi kuulata Veljo Tormise regilaulu stilistika loengusarja, sestap julgen \u00f6elda, et tolles laup\u00e4eva\u00f5htuses tunnis Rae kultuurimaja saalis oli olemas see miski, mida Tormis ise v\u00e4ga hindas: inimese loomulik hingamine ja h\u00e4\u00e4letekitamine ning siiras r\u00f5\u00f5m laulmisest. Ja just seda ma igal Tormise esitusel ei kohtagi.<\/p>\n<p>Kontserdi esimene number algas Rae kammerkoori paiknemisega kahel pool publikut ning lauldes lavale liikudes haarati enestele k\u00f5ige v\u00e4iksemategi kontserdik\u00fclastajate t\u00e4helepanu. T\u00e4nu liikuvusele ja Tormise ts\u00fcklitest p\u00e4rit laulude erinevatele karakteritele ei l\u00e4inud kuulajal hetkeksi igavaks, \u00f5htu jooksul oldi ainiti laval toimuva k\u00fctkeis.<\/p>\n<p>Kontserdil k\u00f5las valik Veljo Tormis ts\u00fcklitest &#8220;13 l\u00fc\u00fcrilist rahvalaulu&#8221;, Vanavanemate viisivakk&#8221;, &#8220;Vadja pulmalaulud&#8221;, &#8220;Nostalgia&#8221;, &#8220;17 eesti pulmalaulu&#8221; jt, erinevatest ts\u00fcklitest p\u00e4rit laulud segapudruliselt teineteise k\u00f5rval moodustasid omamoodi linnulennulise puhmiku Tormise muusikast. V\u00e4ikeseid komistuskive t\u00f5i (nagu tavaliselt kooridele) teksti rohkus, t\u00e4psemalt selle selge artikulatsioon \u2013 mida vaiksemalt lauldakse, seda selgem peab olema tekst. Laulud oli lauldud lihtsalt ja loomulikult ilma barokkmuusikale vajaliku diafragma tunnetuseta (nagu seda \u00fcsna sageli tajun), lauljad ise olid laval r\u00f5\u00f5msad ja pisukestest komistustest saadi kambakesi kiiresti \u00fcle.<\/p>\n<p>M\u00f5ne laulu puhul oleksin siiski oodanud meelestatust tekstile (kurb laul v\u00f5i pulmalaul) ja 12 punkti annan Kindluse Kogukonna koori meelauljatele laulu &#8220;Mats alati on tubli mees&#8221; eest. Kaks delikaatset teemat: kui koori esinemine on seotud liikumisega laval, siis tasuks noodikaantest loobuda \u2013 need vaid kammitsevad ja rapsivad liikumisjoonist. Ja kui \u00fcks osa koorist esineb, siis teine osa lauljaid peab meeles pidama, et nemadki on laval. Meenub Andres Mustoneni kunagi \u00f6eldud kuldne m\u00f5te: kui sa tahad minna lihtsalt lavale, siis mine saunalavale (see m\u00f5te turgatas p\u00e4he, kui Patika k\u00fclakoori mehed pisukese s\u00fc\u00fctundega n\u00e4ol oma koori naislauljate taga neid kuulasid).<\/p>\n<p>Aga see k\u00f5ik on siiski k\u00f6\u00f6mes! Sest olemas oli oluline \u2013 osadus, muusika nautimine ja teineteise toetamine. Vaatamata sellele, et kooridel oli palju liikumisi, ei seganud see kontserdi keskpunkti moodustumist lava ette, vastupidi \u2013 erinevates kooririietustes lauljad liuglesid v\u00e4ikestes koosseisudes sundimatult lava ette ja k\u00f5rvale, paisutasid oma vokaalseid v\u00f5imeid ja toonitasid \u00fchendkoorina esinedes kokkulaulmise imev\u00e4ge.<\/p>\n<p>Tormise \u00fcks tippteoseid, Gustav Ernesaksa m\u00e4lestusele loodud &#8220;Meelespea&#8221; (1993) andis kogu kontserdile kvaliteedipitseri, mida mitte keegi maha ei pese. J\u00f5uline ja m\u00f5jus Tormise &#8220;Meelespea&#8221; (tekst rahvalauludest) valmis heliloojal Eesti Koori\u00fchingu tellimusel Ernesaksa m\u00e4lestuseks. Eeposlik teos liigub kahe kujundi \u2013 Ernesaksa laulu &#8220;Meelespea&#8221; (tekst Juhan Liiv) ja erinevatest rahvalaulutekstidest p\u00e4rit itkumotiivide vahel (\u2026 Ma laulan l\u00e4bi murede \u2026 \u00c4ra suri suuri kuuski \u2026 \u00c4ra mind unusta). T\u00e4navusel laulupeolgi k\u00f5lanud laulu \u00fchesesitamise j\u00f5ud t\u00f5stis Rae kultuurikeskuse laetalad v\u00e4hemat paar tolli k\u00f5rgemale ja joonis alla dirigent Igor Nikiforovi erakordse puudutava tunnetuse.<\/p>\n<p>Kontsert l\u00f5ppes simmani-meeleolus lauludega ts\u00fcklist &#8220;Viis eesti rahvatantsu&#8221;, \u00fchendkoori ees tantsis samal ajal segarahvatantsur\u00fchm Sukad &amp; Tagid (juhendaja Liina Eero), kogu number l\u00e4ks t\u00fckkis t\u00e4iega kordamisele.<\/p>\n<p>Saalit\u00e4is publikut sai tunnipikkusele kontserdile lisaks veel t\u00fcki kooki ja kruusi kanget kohvi ning boonusena linastus saalis film Tormise v\u00f5istulaulmisest.<\/p>\n<p>Olen meelt, et selliseid kontserte on praegu v\u00e4ga vaja. Mitte ainult seet\u00f5ttu, et p\u00e4rast \u00f5nnestunud \u00fcldlaulupidu ei tekiks kooride hoos allakukkumisi, ka sellep\u00e4rast, et me kuulajatena vajame s\u00e4\u00e4raseid \u00f5htuid. Tahame kuulda, et ka meie kodukandis laulavad koorid h\u00e4sti ja et ka meie vallamaja saalides k\u00f5lab Veljo Tormise muusika.<\/p>\n<p>On v\u00e4ga oluline Veljo Tormist meeles pidada. Meelespea. Pea meeles.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"KontsertRae valla kooride kontsertEsinesid: Rae Kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa), Patika k\u00fclakoor (dirigent Igor Nikiforov), Kindluse Kogukonna koor (dirigent&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24827,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4959,13723,140,13724,9494],"class_list":{"0":"post-24826","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kontsert","15":"tag-marge-ly-rookaar","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-rae-valla-koorid","18":"tag-veljo-tormis"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24826"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24826\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}