Viimase aja vaidlused Neeva Aleksandri (tuntud ka kui Aleksander Nevski) katedraali \u00fcle on arenenud h\u00e4mmastava kiirusega alates siseminister Igor Taro \u00f5hku visatud \u00fc\u00fcrilepingu l\u00f5petamise k\u00fcsimusest Tallinna linnavalitsusele kuni ettepanekuteni kirik maha m\u00fc\u00fca, demonteerida ja teisaldada, muuseumiks muuta v\u00f5i koguni lammutada.<\/p>\n
K\u00f5ik need m\u00f5tted t\u00f5ukuvad Moskva patriarh Kirilli \u00f5igustusest Venemaa agressioonis\u00f5jale Ukrainas ning sellest, et Eesti peab ennast kaitsma vaenuliku riigi poliitilise ja ideoloogilise m\u00f5ju eest, mida Moskva patriarhaat Venemaal esindab.<\/p>\n
Hoolimata Neeva Aleksandri katedraali seotusest Moskva patriarhaadiga, ei tohi siiski unustada, et see on esmalt p\u00fchakoda, kus k\u00e4ivad iga p\u00e4ev inimesed, kes tulevad sinna s\u00fc\u00fctama ikoonide ees k\u00fc\u00fcnlaid ja palvetama, pihtima ja osalema liturgial, ristima lapsi, abielluma ning j\u00e4tma Jumalaga oma l\u00e4hedastega.<\/p>\n
S\u00fcmbolite t\u00e4henduse muutumine ajas<\/p>\n
Me teame, et Neeva Aleksandri kirik ehitati aastatel 1894\u20131900 venestamisaja vaimus ning rajati Toompeale teadlikult Vene impeeriumi v\u00f5imu m\u00e4rgina ja seda pole p\u00f5hjust salata. Ajalugu kinnitab aga sedagi, et hoonete ja s\u00fcmbolite t\u00e4hendus v\u00f5ib ajas muutuda.<\/p>\n
Ka Toompeal asuv toomkirik oli sajandeid vaid baltisaksa aadlikultuuri v\u00f5imus\u00fcmboliks, kuhu maarahval polnud asja. Toomkiriku seinu katavad praeguseni baltisaksa aadliperekondade vapp-epitaafid ning p\u00f5randaplaatide all hauakambrites puhkavad meie maad valitsenud m\u00f5isnike s\u00e4ilmed.<\/p>\n
Omaaegse v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu t\u00e4nap\u00e4evani ulatuv p\u00e4rand ei ole meid pannud toomkirikut lammutama ega vappe seintelt maha v\u00f5tma. T\u00f5si, kahe maailmas\u00f5ja vahelisel ajal viimast t\u00f5siselt kaaluti ja arutati isegi riigikogus. Lammutamise asemel oleme aga andnud vastuolulise ajalooga Tallinna \u00fchele vanimale p\u00fchakojale valitsevale olukorrale sobiliku t\u00e4henduse.<\/p>\n
Tallinna toomkirik on Eestimaa luterlaste peakirik ja eestikeelse koguduse kodu. See on p\u00fchakoda, kus palvetatakse Eesti rahva ja riigi eest igal p\u00fcha- ja pidup\u00e4eval, sealhulgas igal Eesti Vabariigi aastap\u00e4eval. K\u00e4esoleva aasta 20. augustilgi t\u00e4histame Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastap\u00e4eva Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus oikumeenilise jumalateenistusega.<\/p>\n
“Peaminister, valitsus ja riigikantselei kasutavad Stenbocki aadlipaleed ja hilisemat tsaaririigi rahukohtu hoonet.”<\/p>\n
Sarnaseid ajalookihistusi leiab kogu Toompealt. Riigikogu t\u00f6\u00f6tab lossis, mida on kujundanud siin valitsenud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imud l\u00e4bi sajandite. Peaminister, valitsus ja riigikantselei kasutavad Stenbocki aadlipaleed ja hilisemat tsaaririigi rahukohtu hoonet, mis on andnud nime isegi samanimelisele t\u00e4navale, kus hoone asub.<\/p>\n
R\u00fc\u00fctelkonna hoones, mida kasutatakse riigi esindushoonena, taastati hiljuti Eestimaa r\u00fc\u00fctelkonna 280 aadliperekonna vapist koosnev kollektsioon. \u00d5nneks ei kaasnenud Maap\u00e4eva saali taastades ja vappe seintele tagasi paigutades \u00fcleskutset taastada juba enam kui sajandi eest Eesti riikliku iseseisvuse v\u00e4ljakuulutamisega l\u00f5petatud seisuslikku korda.<\/p>\n
Toomkiriku ja R\u00fc\u00fctelkonna hoone ainulaadseid vapikollektsioone m\u00f5istetakse kultuurip\u00e4randina, mille ajaloolisest t\u00e4hendusest tuleb k\u00f5nelda ausalt ja kriitiliselt, kuid mis siiski omavad k\u00f5rget v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
K\u00fcllap on ka Neeva Aleksandri katedraali t\u00e4hendust v\u00f5imalik kujundada \u00fcmber muul viisil kui hoonest vabanedes. Selle katedraali ajalugu ise kinnitab, et venestamise s\u00fcmbolina tuntud hoone t\u00e4hendust saab muuta.<\/p>\n
T\u00e4pselt 90 aasta eest, 1936. aastal vahetas tollane Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus hoone eesti Siimeoni kogudusega. Eestikeelne \u00f5igeusu kogudus kolis Toompeale ja venekeelne \u00f5igeusu kogudus p\u00fchale Siimeonile ja naisprohvet Hannale p\u00fchendatud kirikusse. Nii sai Neeva Aleksandri katedraalist Eesti Apostliku-\u00d5igeusu Kiriku metropoliit Aleksandri esinduskirik ehk Aleksandri peakirik. See samm vaigistas teise maailmas\u00f5ja eelsed arutelud hoone lammutamise k\u00fcsimuses.<\/p>\n
S\u00fcmbolkirikud, mis ootavad riigi t\u00e4helepanu<\/p>\n
Ajal, mil palju energiat kulutatakse Toompea \u00f5igeusu katedraali kui negatiivse t\u00e4hendusega s\u00fcmboli tuleviku \u00fcle arutamisele, ootavad mitmed teised tr\u00f6\u00f6stitus olukorras, kuid positiivse ajalooga s\u00fcmbolkirikud Eesti riigijuhtide t\u00e4helepanu ja tuge.<\/p>\n
Narva j\u00f5e Eesti poolsel kaldal k\u00f5rgub Narva Aleksandri luteri kirik. Kreenholmi vabriku luterlastest t\u00f6\u00f6liste jaoks ehitatud ja 1884. aastal p\u00fchitsetud kiriku tornikiivri h\u00e4vitas 6. m\u00e4rtsil 1944 n\u00f5ukogude lennuv\u00e4gi. Sama aasta suvel lasid taganevad Saksa v\u00e4ed \u00f5hku ka s\u00e4ilinud torni. 1962. aastal v\u00f5ttis n\u00f5ukogude v\u00f5im kirikuhoonet taastama asunud koguduselt p\u00fchakoja \u00e4ra ja muutis selle laoks.<\/p>\n
Valitsus ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ostsid \u00fchiselt Narva Aleksandri kiriku 2016. aastal pankrotipesast v\u00e4lja ning vara l\u00e4ks siseministeeriumi omandisse. Juba 2020. aastal kiitis valitsus heaks kava kujundada taastatud hoonest kontsertide, konverentside, n\u00e4ituste ja jumalateenistuste paik. See idee on j\u00e4\u00e4nud endiselt paberile.<\/p>\n
“Narva Aleksandri kiriku kui s\u00fcmbolhoone taastamiseks on vaja riigi selget otsust, tahet ja toetust.”<\/p>\n
T\u00e4ielikult taastatud luterlik kirik Narvas, mille torn k\u00f5rgub \u00fcle j\u00f5e ja paistab Venemaale, teeniks taastamise l\u00f5pule viimisel eestlust, tegutseks Narva linna ja Eesti kultuuri huvides ning k\u00f5neleks lugu meie rahvuslikust eneseteadvusest. Narva linn ega ka EELK ei suuda \u00fcksi ega isegi \u00fcheskoos Narva Aleksandri kirikut taastada. Narva Aleksandri kiriku kui s\u00fcmbolhoone taastamiseks on vaja riigi selget otsust, tahet ja toetust.<\/p>\n
Teine samasuguse rahvusliku t\u00e4hendusega s\u00fcmbolp\u00fchakoda on Tartu Maarja kirik, meie laulupeokirik. Seal toimus 1869. aastal esimese \u00fcldlaulupeo peaproov ja pasunakooride kontsert. Esimese laulupeo korraldustoimkonda juhtis just Tartu Maarja koguduse \u00f5petaja Adalbert Hugo Willigerode (1816-1893).<\/p>\n
Teises maailmas\u00f5jas r\u00e4ngalt kannatada saanud kirik muudeti n\u00f5ukogude ajal v\u00f5imlaks. N\u00fc\u00fcd on torn taas ilmestamas Tartu linna siluetti ja kogudus on kirikuhoonesse tagasi kolinud. Kiriku pikihoone ja suur kirikusaal ootab endiselt taastamist. Sellegi t\u00f6\u00f6 l\u00f5puleviimine k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u nii kogudusel kui ka Tartu linnal.<\/p>\n
Kultuurrahvas taastab ja ehitab \u00fcle<\/p>\n
Viimase 35 aasta jooksul on EELK taastanud paljude toetajate toel umbes poolsada p\u00fchakoda, millest ateistlik kirikuvastane n\u00f5ukogude v\u00f5im oli \u00fcle k\u00e4inud, neid sulgedes ja r\u00fcvetades. \u00dckski p\u00fchakoda ei koosne ainult seintest, tornist v\u00f5i kuplitest. Hoone saab kirikuks, kui seal elab ja tegutseb kogudus.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ei saa pidada kristlikule kultuurrahvale sobivaks ideeks \u00fcksk\u00f5ik millise toimiva kiriku sulgemist, p\u00fchakojana kasutusest k\u00f5rvaldamist v\u00f5i lammutamist. Selliste tegudega paistis meie l\u00e4hiajaloos silma n\u00f5ukogude ateistlik ja inimvaenulik re\u017eiim. Kultuurrahvas ei lammuta, vaid ehitab \u00fcles.<\/p>\n
Neeva Aleksandri katedraali minevikku ei saa keegi muuta, kuid selle s\u00fcmbolhoone tuleviku kujundamine on esmalt Eesti \u00f5igeusklike k\u00e4es. K\u00fcll aga on meie valitsevate koalitsioonide v\u00f5imuses taastada Narva Aleksandri ja Tartu Maarja kirik, p\u00fchakojad, mille tornid k\u00f5nelevad meie enda rahva lugu.<\/p>\n
Mujal Euroopas taastatakse ja restaureeritakse ajaloolisi p\u00fchakodasid h\u00e4benemata Euroopa Liidu toetusi kaasates. Eestis ollakse selles alles lapsekingades. Ehk tasuks kaaluda meilgi teiste eeskuju j\u00e4rgida. See oleks palju parem idee mistahes erakonnale eelseisvateks riigikogu valimisteks kui m\u00f5ne katedraali lammutamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimase aja vaidlused Neeva Aleksandri (tuntud ka kui Aleksander Nevski) katedraali \u00fcle on arenenud h\u00e4mmastava kiirusega alates siseminister…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":248333,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[286,97816,26,27,37,29031,33,35,78584,34,36,31,32,21,19209,97815,28,29,97813,19,25,23211,97814,59240,23,24,22,19208,33600,20,30],"class_list":["post-248332","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajalugu","tag-aleksander-nevski-katedraal","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelk","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kirikute-noukogu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirikud","tag-kirikute-renoveerimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-narva-aleksandri-kirik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-religioon","tag-tartu-maarja-kirik","tag-toomkirik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-viilma","tag-usk","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117069876245106570","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=248332"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248332\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/248333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=248332"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=248332"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=248332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}