{"id":248426,"date":"2026-08-10T08:39:14","date_gmt":"2026-08-10T08:39:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/248426\/"},"modified":"2026-08-10T08:39:14","modified_gmt":"2026-08-10T08:39:14","slug":"uuring-vaimse-tervise-hoidmise-oskused-vajavad-senisest-rohkem-tahelepanu-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/248426\/","title":{"rendered":"Uuring: vaimse tervise hoidmise oskused vajavad senisest rohkem t\u00e4helepanu | Tervis"},"content":{"rendered":"

Vaimse tervise kirjaoskuses p\u00f6\u00f6ratakse seni liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu sellele, kuidas vaimset heaolu hoida ja seda igap\u00e4evaelus toetada, selgub uuringust. Samal ajal koges 2024. aastal Eestis tavap\u00e4rasest suuremat stressi \u00fcle veerandi t\u00e4iskasvanud naistest ja ligi veerand meestest.<\/p>\n

Tervise Arengu Instituudi teaduri Hedvig Sultsoni osalusel ajakirjas Scandinavian Journal of Public Health avaldatud \u00fclevaateuuring<\/a> k\u00e4sitles vaimse tervise kirjaoskust. Uuringus koondati 40 kirjanduse \u00fclevaate tulemused aastatest 2000\u20132024 ning teadlased anal\u00fc\u00fcsisid, kuidas vaimse tervise kirjaoskust on seni m\u00f5istetud ja m\u00f5\u00f5detud.\u00a0<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itasid, et vaimse tervise kirjaoskuse k\u00e4sitlus keskendub enamasti teadmistele ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretest, h\u00e4bim\u00e4rgistavate hoiakute v\u00e4hendamisele ja abi otsimisele. V\u00e4hem t\u00e4helepanu on saanud see, kuidas inimesed m\u00f5istavad vaimset heaolu, selle hoidmist ja igap\u00e4evaseid tegureid, mis aitavad eluga paremini toime tulla.\u00a0<\/p>\n

Sultsoni s\u00f5nul peaks vaimse tervise kirjaoskus andma inimesele oskuse m\u00f5ista ka seda, mis vaimset heaolu tegelikult toetab. “Oluline on, et inimesed teaks, kuidas vaimset tervist aitavad kujundada n\u00e4iteks turvalised suhted, kuuluvustunne, uni, liikumine, t\u00e4henduslik tegevus ja oskus vajadusel tuge k\u00fcsida. Kui vaimse tervise kirjaoskus piirdub peamiselt vaimse tervise h\u00e4irete tundmisega, j\u00e4\u00e4b osa ennetusest varju. Heaolu toetavad oskused ja keskkonnad vajavad sama selget t\u00e4helepanu,” \u00fctles Sultson. \u00a0<\/p>\n

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud t\u00e4iskasvanud rahvastiku tervisek\u00e4itumise uuringu j\u00e4rgi tundis 2024. aastal tavap\u00e4rasest suuremat stressi 23 protsenti meestest ja 27 protsenti naistest. Depressiivsust koges 19 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest. V\u00f5rreldes 2022. aastaga on need n\u00e4itajad v\u00e4henenud, kuid stressitase p\u00fcsib endiselt k\u00f5rgem kui k\u00fcmnendi alguses.\u00a0<\/p>\n

Enesehinnangulise stressi ja depressiivsuse levimus 16\u201364-aastaste hulgas 2014\u20132024. Autor\/allikas: TKU 2024 (TAI)<\/p>\n

Noorte vaimne tervis\u00a0<\/p>\n

Noorte vaimset tervist ja minapilti m\u00f5jutab tugevalt n\u00e4iteks digikeskkond. TAI juhtivteaduri Toomas Veidebaumi osalusel ajakirjas BMC Pediatrics avaldatud uuringus anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 3608 Euroopa noore andmeid. Noored olid keskmiselt 13-aastased. Uuringus vaadeldi digimeedia kasutuse, kehaga rahulolematuse ja perekeskkonna seoseid.<\/p>\n

Tulemuste j\u00e4rgi seostus pikem digimeedia kasutus suurema kehaga rahulolematusega. Seos ilmnes eesk\u00e4tt nutitelefoni ja interneti kasutusega. Samal ajal n\u00e4itas uuring, et toetav perekeskkond v\u00f5ib seda seost n\u00f5rgendada.<\/p>\n

Veidebaumi s\u00f5nul on noorukiiga kehakuvandi kujunemisel tundlik aeg. “Noored v\u00f5rdlevad end palju sellega, mida nad enda \u00fcmber n\u00e4evad. Suur osa sellest v\u00f5rdlusruumist on praegu digikeskkonnas. Oluline on, kas kodus saab v\u00e4limuse, keha ja enesetunde teemadel rahulikult r\u00e4\u00e4kida. Toetav perekeskkond aitab noorel digikeskkonnas n\u00e4htut paremini t\u00f5lgendada,” lausus Veidebaum.<\/p>\n

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud laste vaimse tervise uuringu j\u00e4rgi koges 2024. aastal stressiga toimetuleku raskusi 22 protsenti 11\u201317-aastastest lastest. Vanuse kasvades raskused sagenesid: 17-aastastest poistest koges neid 22 protsenti ja t\u00fcdrukutest 44 protsenti. V\u00e4hemalt korra oli ennast vigastanud 32 protsenti v\u00e4hemalt 15-aastastest vastanutest, t\u00fcdrukute seas 41 protsenti.<\/p>\n

Stressiga toimetuleku raskusi \u00fcsna v\u00f5i v\u00e4ga sageli kogenud 11\u201317-aastaste poiste ja t\u00fcdrukute osakaal 2024. Autor\/allikas: Eesti laste vaimse tervise uuringu konsortsium, 2024<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul n\u00e4itab see statistika ja uuringud, et vaimset heaolu tuleb toetada enne, kui raskused s\u00fcvenevad. See eeldab teadmisi ja lahendustele orienteeritud keskkonda. Noorte puhul on eriti oluline saada tuge nii kodus, koolis kui ka digiruumis.\u00a0<\/p>\n

Tahtlik enesevigastamine 11\u201314-aastaste ja v\u00e4hemalt 15-aastaste laste seas. Autor\/allikas: Eesti laste vaimse tervise uuringu konsortsium, 2024<\/p>\n

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab \u00fclevaate Eesti inimeste tervisest ja selle m\u00f5juritest. T\u00e4navune fookusteema k\u00e4sitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmap\u00f5hjuste, v\u00e4hi, s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste, \u00fclekaalulisuse, vaimse tervise, tervisek\u00e4itumise ja tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavuse kohta. Aastaraamat on k\u00e4ttesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel<\/a>.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vaimse tervise kirjaoskuses p\u00f6\u00f6ratakse seni liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu sellele, kuidas vaimset heaolu hoida ja seda igap\u00e4evaelus toetada, selgub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":248427,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,97847,28,29,19,46414,25,9951,87352,563,87351,23,24,22,20,4213,97848,30],"class_list":["post-248426","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hedvig-sultson","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noorte-vaimne-tervis","tag-populaarseimad-lood","tag-tai","tag-tai-aastaraamat","tag-tervise-arengu-instituut","tag-toomas-veidebaum","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-vaimse-tervise-kirjaoskus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117070316947601177","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=248426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/248426\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/248427"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=248426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=248426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=248426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}