![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060483ha4f0t24.jpg\"\/)
Kim Shore konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\nERR kohtus Shore’iga oktoobri alguses Soomes Tamperes peetud spordikonverentsil “Play the Game”, kus kanadalanna osales nii esineja kui moderaatorina. “Eesti? Ma armastan Eestit! Minu ema parim s\u00f5branna \u2013 Tui \u2013 on Eestist p\u00e4rit, tema vanemad p\u00f5genesid sealt s\u00f5ja ajal,” alustas Shore kohtumist helgel toonil.<\/p>\n
Shore tegeles 17 aastat sportv\u00f5imlemisega, kuid tema karj\u00e4\u00e4r j\u00e4i katki. “Ma arvasin, et see olin ainult mina, kellel olid k\u00fcmneaastasena liiga laiad puusad. Ja et ainult minu treener k\u00e4is striptiisiklubis, et saaks meile kirjeldada, kuidas see v\u00e4lja n\u00e4eb, kui t\u00fcdrukud teevad klaaslaudadel spagaati. Ma arvasin, et ainult minu treener sundis mind proovima ohtlikke harjutusi \u2013 \u00fcks neist l\u00f5ppes jalaluumurruga \u2013 ja karjus mu peale, \u00f6eldes muuhulgas, et raiskan tema aega ja oma ema raha,” r\u00e4\u00e4kis Shore 2022. aastal Kanada parlamendi ees.<\/p>\n
“Kas see olin ainult mina, keda abielus treener suudles vastu tahtmist ja kes pidi treeningutest eemale hoidma, et teda v\u00e4ltida? Kas see olin ainult mina, kes sai p\u00e4rast treeningul juhtunud \u00f5nnetust kaks toonilis-kloonilist krambihoogu, ilma et oleks saanud mingit arstiabi? Kas see olin ainult mina, kes teenis t\u00e4isstipendiumi NCAA esimese divisjoni \u00fclikooli, kuid loobus sellest, et p\u00e4\u00e4seda kiskjaliku treeneri eest, kes sai hiljem eluaegse tegutsemiskeelu?” j\u00e4tkas Shore. “Veetsin kogu enda lapsep\u00f5lve sportv\u00f5imlemisega tegeledes. Ja k\u00f5igest hoolimata armastan seda spordiala. Aga mul on kulunud suur osa enda t\u00e4iskasvanuelust, et sellest k\u00f5igest taastuda. Ja ma ei ole \u00fcksi.”<\/p>\n
Shore t\u00f5des ERR-iga vesteldes, et sportv\u00f5imlemine, mis erinevalt muust maailmast pole Eestis v\u00e4ga populaarne, ei erine enda kultuuri poolest v\u00e4ga palju iluv\u00f5imlemisest. “M\u00f5lemas valdkonnas on treenerid v\u00e4ga kontrollivad ja domineerivad. Meid julgustatakse juba lapsest saadik olema \u00fcsna robotlikud \u2013 mitte n\u00e4itama tundeid, mitte v\u00e4ljendama valu, naeratama ka siis, kui sa pole \u00f5nnelik. Lisaks sellele, et see on atleetlik spordiala, on seal suur roll ka esinemiskunstil,” kirjeldas Shore.<\/p>\n
Kuidas sai sinust turvalise spordi eestk\u00f5neleja?<\/p>\n
Olin v\u00f5imlemise ja \u00fcldse kogu spordimaailma selja taha j\u00e4tnud, tegutsesin hoopis \u00e4rimaailmas. Aga siis sain lapsed, kaks t\u00fctart. \u00dcks neist tahtis nii v\u00e4ga hakata v\u00f5imlemisega tegelema ja see tundus ka tema keha jaoks v\u00e4ga sobiv spordiala.<\/p>\n
Kas ta tahtis sellep\u00e4rast, et ema oli olnud v\u00f5imleja?<\/p>\n
Kusjuures, ta ei teadnud sellest suurt midagi, aga kui teada sai, siis s\u00fc\u00fcdistas mind, et ma polnud talle hundiratast \u00f5petanud, ta oli \u00fcsna pahane. Nii et pidin talle hundiratast \u00f5petama ja ta sai selle sekunditega selgeks. Siis hakkas ta mind ja mu abikaasat t\u00f6\u00f6tlema, et lubaksime tal v\u00f5imlemistrenni minna. Ja l\u00f5puks m\u00f5tlesin \u2013 miks peaksime teda takistama? Kui ta tahab proovida, lasku k\u00e4ia. See, et minul oli halb kogemus, ei t\u00e4henda, et ka tema sama kogeb. \u00dctlesin ka abikaasale, et kindlasti pole asjad enam nii hullud kui minu ajal\u2026<\/p>\n
T\u00fctre esimesed paar aastat v\u00f5imlemistrennis olid imelised. Meil oli suurep\u00e4rane treener, kes oli ka \u00e4\u00e4rmiselt tore inimene. Aga p\u00e4rast teda oli iga j\u00e4rgmine treener \u00fcha hullem. Siis hakkasin t\u00fctrele r\u00e4\u00e4kima, et \u00e4kki peaks ta millegi muuga tegelema. Tahtsin, et l\u00f5petamisotsus tuleks temalt, sest tundsin, et temalt oli niigi palju v\u00f5imu \u00e4ra v\u00f5etud ja ma ei tahtnud olla j\u00e4rjekordne inimene, kes teda millekski sunnib. Nii et j\u00e4tsin otsuse tema teha ja l\u00f5puks ta otsustas selle alaga l\u00f5pparve teha. Kahjuks oli ka tal v\u00e4ga halbu kogemusi.<\/p>\n
Aga see, et tema soov v\u00f5imlemistrenni minna ei pannud sind just vaimustusest k\u00e4si plaksutama, oligi seet\u00f5ttu, mida sa olid ise v\u00f5imlemismaailmas kogenud?<\/p>\n
Just.<\/p>\n
Kim Shore konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\n
Kas oled n\u00f5us ka jagama, mida sa kogesid?<\/p>\n
Praktiliselt k\u00f5iki v\u00e4\u00e4rkohtlemise vorme \u2013 ps\u00fchholoogilist, verbaalset, emotsionaalset, f\u00fc\u00fcsilist, seksuaalset. Segu k\u00f5ikidest ja erineval m\u00e4\u00e4ral. Ilmselt on see hea v\u00f5imalus seda \u00f6elda \u2013 minu jaoks oli k\u00f5ige hullem just verbaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine. Ja v\u00f5ib-olla ka hooletusse j\u00e4tmine. N\u00e4iteks j\u00e4eti mind kaheks tunniks \u00fcksinda vahendile, \u00f6eldi, et pean mingi elemendi selgeks saama, aga mingit juhendamist ega abi ma ei saanud.<\/p>\n
Aga siis ka see, et minu peale karjuti ja mind h\u00e4bistati, sest mu kehakuju polnud \u00f5ige. Mulle tundus alati, et olen spordi jaoks liiga paks ja kui oleksin kas v\u00f5i natuke teistsugune, kui mul oleks teistsugune keha v\u00f5i mul oleks rohkem annet, siis nad \u00e4kki ei karjuks mu peale. \u00c4kki siis nad ei \u00fctleks mulle neid kohtutavaid asju. V\u00f5ib-olla meeldiksin siis treeneritele rohkem. Aga asi polnud ju tegelikult minus.<\/p>\n
\u00dctlesid, et oled olnud Kanada v\u00f5imlemisliidu juhatuse liige. Kas siis saidki aru, et see ala on seestpoolt m\u00e4da?<\/p>\n
Jah, kusjuures, \u00fctlesin t\u00e4pselt seda parlamendis k\u00f5neldes. \u00dctlesin, et v\u00f5imlemine m\u00e4daneb \u00fclevalt alla ja alt \u00fclespoole. Kui olin Kanada v\u00f5imlemisliidu ja ka Alberta provintsi v\u00f5imlemisliidu juhatuses, tundsin end tegelikult veel rohkem j\u00f5uetuna. Sest pidin k\u00e4ituma juhatuse liikmele sobivalt, j\u00e4rgima nende reegleid, aga samas tuli minu juurde nii palju inimesi, kes r\u00e4\u00e4kisid mulle enda lugusid v\u00f5i oma laste lugusid sellest, kuidas nendega on k\u00e4itutud. Jutud v\u00e4\u00e4rkohtlemisest. Nii hakkasin nendes juhatustes olles v\u00f5itlema. M\u00f5ned noogutasid kaasa, aga tegudeni ei j\u00f5utud. Ja ega tegelikult v\u00e4ga usutud, et asjad on nii hullud, nagu ma r\u00e4\u00e4kisin.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui tuli v\u00e4lja film “Athlete A” (USA v\u00f5imlejate seksuaalsest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest r\u00e4\u00e4kiv dokumentaalfilm \u2013 toim), \u00fctles mulle \u00fcks juhatuse liige, et selles oli k\u00fcll v\u00f5imlemist \u00fcsna sensatsiooniliselt kujutatud. Vastasin, et ma elasin samu asju l\u00e4bi ja “Athlete A” aitas mul m\u00f5ista, et selliseid asju juhtub igal pool.<\/p>\n
Nendes juhatustes olemine aitas mul m\u00f5ista, et selles valdkonnas on veel k\u00f5vasti vaja t\u00f6\u00f6d teha. Ja tundsin, et pean juhatuse laua tagant lahkuma, sest kohati hakati hoopis mind kiusama. Ja lisaks minuga manipuleeriti \u2013 n\u00e4iteks \u00fctles v\u00f5imupositsioonil olnud inimene mulle, et minu vaated laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise osas on \u00e4\u00e4rmuslikud. Vastasin, et minu arvates on laste v\u00e4\u00e4rkohtlemine \u00e4\u00e4rmuslik.<\/p>\n
Ehk p\u00f5him\u00f5tteliselt kogesid sa seda, mis toodi \u00fchel arutelul v\u00e4lja v\u00e4\u00e4rkohtlemise valdkonna \u00fche suurima probleemina \u2013 spordiorganisatsioonid muretsevad tihtipeale, kuidas kaitsta enda mainet, selle asemel et muretseda sellep\u00e4rast, kuidas kaitsta lapsi.<\/p>\n
T\u00e4pselt nii. Ja tundub, et maine t\u00e4hendab nende jaoks \u00fchtlasi seda, et kui nad saavad teeselda, et midagi halba ei toimu, siis nad on hea organisatsioon. Mina v\u00e4idan, et sellisel juhul on nagunii juba liiga hilja. K\u00f5ik teavad, et teatud aladel l\u00e4heb selles valdkonnas halvasti. Nii et mis oleks, kui oldaks hoopis selline organisatsioon, mis saab \u00f6elda, et me anname endast parima, et v\u00e4\u00e4rkohtlemise vastu v\u00f5idelda ja teeme k\u00f5ik, et sellisest kultuurist vabaneda.<\/p>\n
Seega, nendes juhatustes olles said sa aru, et tahad asutada organisatsiooni, mis aitab lapsi, keda on v\u00e4\u00e4rkoheldud?<\/p>\n
Jah. \u00dchendasin j\u00f5ud kahe v\u00f5imlejaga, kirjutasime valitsusele kirja ja \u00fctlesime, et meil on h\u00e4dasti vaja, et valitsus sekkuks ja algataks uurimise, et meil oleks p\u00e4riselt dokumenteeritud andmed, mis n\u00e4itaksid, kui levinud on v\u00e4\u00e4rkohtlemine ja kuidas see sportlasi m\u00f5jutab. Tegime niimoodi, et meie kirjale said ka teised sportlased allkirja anda. Lootsime, et saame \u00e4kki 75-100 allkirja. Aga l\u00f5puks kirjutas sellele alla ligi 700 Kanada v\u00f5imlejat, kes k\u00f5ik \u00fctlevad, et neid on spordis v\u00e4\u00e4rkoheldud. See on ikka suur hulk inimesi. Ja paljude jaoks oli see esimene kord endaga juhtunut kellegagi jagada. Tegime ka Google’i vormi, kus inimestel oli v\u00f5imalus ennast identifitseerida ja ka enda lugu jagada, kui nad tahtsid. Nii et meil on lehek\u00fclgede kaupa informatsiooni, mida sportlased polnud varem kellegagi jaganud.<\/p>\n
Ehk siis p\u00f5him\u00f5tteliselt sai sellest algatusest viis anda sportlastele h\u00e4\u00e4l, anda neile v\u00f5imalus jagada enda lugu. Hakkasime m\u00f5istma, et v\u00e4\u00e4rkohtlemine on t\u00f5esti v\u00e4ga suur probleem, aga ometi olime silmitsi sellega, et v\u00f5imlemisorganisatsioonid polnud muutustele avatud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060486h2333t24.jpg\"\/)
Kim Shore konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\n
Mulle tundub, et paljude jaoks on v\u00e4\u00e4rkohtlemisest r\u00e4\u00e4kimine endiselt tabu. Mis sa arvad, miks see nii on?<\/p>\n
On t\u00f5esti. Olen seda v\u00e4ga palju uurinud, olen sel teemal kirjutanud. N\u00e4iteks kirjutasin artikli, et v\u00e4\u00e4rkohelduid tuleb kuulata, neile tuleb h\u00e4\u00e4l anda. Ja sain selle k\u00e4igus aru, et p\u00f5hjus, miks ei taheta, et need lood v\u00e4lja tuleks v\u00f5i sellest r\u00e4\u00e4gitaks, on lihtne \u2013 sest siis tuleks sellega ka tegeleda. Ja ausalt \u00f6eldes ei tea keegi, mida tuleks teha. Mingeid kindlaid plaane pole ja ilmselt just seet\u00f5ttu, et sellest pole piisavalt r\u00e4\u00e4gitud. Lisaks sellele, et kellelgi pole plaane, pole ilmselt ka piisavalt vahendeid. Nii et meil ei ole organisatsioone, kellel oleks raha, et panustada sellesse, et m\u00f5elda v\u00e4lja plaan, kuidas sporti turvalisemaks muuta ja kuidas tegeleda v\u00e4\u00e4rkohtlemise ohvritega. Ja kuidas v\u00e4\u00e4rkohtlemist ennetada.<\/p>\n
Aga ma olen t\u00f5esti uhke k\u00f5igi nende 700 allkirja \u00fcle, sest need on inimesed, kes \u00fctlevad, et midagi tuleb teha. Me peame nendest asjadest rohkem r\u00e4\u00e4kima ja midagi tuleb ette v\u00f5tta. Ja k\u00fcll l\u00f5puks s\u00fcnnib ka plaan. Peame kuskilt otsast alustama. Kui spordiorganisatsioonid avaksid oma uksed ohvritele ja paluksid nende abi, et koos v\u00e4lja m\u00f5elda, mida ette v\u00f5tta, et v\u00e4\u00e4rkohtlemise vastu v\u00f5idelda, et sport muutuks turvalisemaks, siis nendest inimestest, kes oleksid valmis panustama, pole puudust. Neid tuleb lihtsalt kaasata.<\/p>\n
Paljude inimeste jaoks \u2013 mulle tundub \u2013 on v\u00e4\u00e4rkohtlemine ainult f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i seksuaalne, muud v\u00e4\u00e4rkohtlemiseks ei peeta. Sina aga \u00fctlesid, et sinu jaoks oli verbaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine k\u00f5ige hullem. Mida sa \u00fctleksid neile, kes ei pea seda v\u00e4\u00e4rkohtlemiseks?<\/p>\n
Nii verbaalne kui ps\u00fchholoogiline v\u00e4\u00e4rkohtlemine on lakkamatu. Sulle \u00f6eldakse, et sa oled siga, sind v\u00f5rreldakse pr\u00fcgiga, \u00f6eldakse, et sa oled kasutu m\u00e4nguasi, rumal jne. Kui sa hakkad selliseid asju pidevalt kuulma, eriti lapsena, kui oled haavatavas arengueas, j\u00e4\u00e4vad need k\u00f5ik sinu p\u00e4he. Sul tekib arusaam, et oluline on ainult see, milline sa v\u00e4ljastpoolt paistad. Ei ole oluline, mida sa m\u00f5tled v\u00f5i kuidas end tunned. See m\u00f5jutab s\u00fcgavalt su ps\u00fc\u00fchikat.<\/p>\n
Mina murdsin jalaluu, kui proovisin teha elementi, mille kohta mu treener \u00fctles, et kui ma seda \u00e4ra ei tee, ei suuda ma midagi teha. Treener j\u00e4ttis mind \u00fcksinda harjutama. Ma proovisin ja proovisin ja l\u00f5puks murdsin enda jalaluu. Jalaluu kasvas kokku tagasi, aga mida ma sellest m\u00e4letan, on see, kui hirmul ma olin, et treener mu peale karjus. Et ma polnud \u00fcldse valmis seda elementi tegema. Ja kuidas ma tundsin piinlikkust, et mina olin probleem ja mina olin p\u00f5hjus, miks treener \u00e4rritus. Sellised asjad s\u00f6\u00f6bisid mu m\u00e4llu.<\/p>\n
Vaimse tervise mure korral leiab kontaktid peaasi.ee lehelt. V\u00e4\u00e4rkohtlemise korral saab p\u00f6\u00f6rduda EADSE spordivalvuri poole.<\/p>\n
Ma arvan, et \u00fcksikutest juhtumitest on lihtsam paraneda. Samas, see ei kehti k\u00f5igi puhul. M\u00f5nikord v\u00f5ib \u00fcksainus intsident, see \u00fcks kord, kui sulle halvasti \u00f6eldakse, p\u00e4\u00e4dida n\u00e4iteks k\u00fcmne aasta pikkuse s\u00f6\u00f6mish\u00e4irega. Nii et ma ei taha tegelikult pisendada ka \u00fchekordse juhtumi m\u00f5ju. Aga ma arvan, et sul on \u00f5igus \u2013 inimesed ei teadvusta piisavalt, et verbaalne ja ps\u00fchholoogiline v\u00e4\u00e4rkohtlemine tekitavad suurt kahju. Osalt on see seet\u00f5ttu, et enamikus riikides on kriminaalkorras karistatavad \u00fcksnes f\u00fc\u00fcsiline ja seksuaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine. Ja miks? Sest need on nii t\u00f5sised asjad, et v\u00f5ivad viia selleni, et lapsel tekivad vaimse tervise probleemid, \u00a0ta hakkab tegelema enesevigastamisega, tal tulevad enesetapum\u00f5tted ja halvimal juhul l\u00f5peb see enesetapuga.<\/p>\n
Aga teate, mis? Laps, kes on aastaid kogenud verbaalset ja emotsionaalset v\u00e4\u00e4rkohtlemist, j\u00f5uab tihti samade tagaj\u00e4rgedeni \u2013 vaimse tervise probleemid, enesevigastamine, enesetapum\u00f5tted ja halvimal juhul enesetapp. Nii et tagaj\u00e4rjed on t\u00e4pselt samad, vahet pole, kas sind v\u00e4\u00e4rkoheldi seksuaalselt v\u00f5i ps\u00fchholoogiliselt ja emotsionaalselt.<\/p>\n
Sellised rohkem vanakooli m\u00f5ttelaadiga inimesed \u00fctlevad, et tippsport peabki karm olema, peavadki olema veri, higi ja pisarad. Mida sina sellest arvad?<\/p>\n
Treenerid saavad olla ranged, ilma et oleksid julmad. Tegin kunagi t\u00f6\u00f6tubasid, kus t\u00f5in n\u00e4ite p\u00e4riselust \u2013 treenerist, kes karjus \u00fche v\u00e4ikese t\u00fcdruku peale, \u00fctles talle, et ta k\u00e4itub nagu titt ja kui ta ei suuda normaalselt r\u00f6\u00f6baspuude harjutust teha, v\u00f5iks ta sama h\u00e4sti juba lihtsalt alla anda, sest keegi ei hakka vahtralehte tema trikoole panema, kui ta on nii saamatu. Vihjates siis sellele, et t\u00fcdruk ei p\u00e4\u00e4se kunagi koondisesse. Ja see t\u00fcdruk l\u00f5petaski \u00e4ra, sest oma peas kuulis ta vaid seda, et ta pole kunagi piisavalt hea, et p\u00e4\u00e4seda rahvuskoondisesse, nii et miks \u00fcldse j\u00e4tkata.<\/p>\n
Mina \u00fctleksin, et see on julm l\u00e4henemine. Treener saanuks sarnase s\u00f5numi edastada ka niimoodi, et ta olnuks n\u00f5udlik, aga samas lahke. N\u00e4iteks \u00f6eldes: “Saan aru, et sul on praegu raske, aga ma n\u00e4en, kui v\u00e4ga sa pingutad. Mine v\u00f5ta lonks vett, kogu end natuke ja proovi siis uuesti. Ja isegi kui see ei tule t\u00e4iuslikult v\u00e4lja, oled ikkagi sammukese enda eesm\u00e4rgile l\u00e4hemal. Sa oled selline laps, kes n\u00e4eb nii palju vaeva, et kunagi v\u00f5ib keegi selle vahtralehe sinu trikoole panna. Nii et mis oleks, kui prooviksid uuesti?” See on sisuliselt sama s\u00f5num, aga ilma julmuse ja alandamiseta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060495ha3d7t24.jpg\"\/)
Kim Shore (vasakul) konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\n
See tuletab meelde lauset, mille \u00fcks spordips\u00fchholoog mulle \u00fctles: sport on niigi karm, miks peaks treener seda v\u00f5imendama.<\/p>\n
T\u00e4pselt! Ma ei usu, et olin seet\u00f5ttu tugevam v\u00f5i parem v\u00f5imleja, et minu peale karjuti. Muutusin hoopis v\u00e4iksemaks, t\u00f5mbusin rohkem k\u00fc\u00fcru, mul oli v\u00e4hem enesekindlust. Ja siis oodatakse, et l\u00e4heksin p\u00f5randale, oleksin enesekindel, naerataksin ja oleksin edukas? Need kaks asja ei l\u00e4he omavahel kokku.<\/p>\n
Kuidas sa k\u00f5igest l\u00e4bielatust paranesid?<\/p>\n
Perekond toetas. Ema oli v\u00e4ga toetav. Ja ps\u00fchholoogid. Mul oli k\u00fcll teraapias k\u00e4imisega ka eba\u00f5nne, aga mingil m\u00e4\u00e4ral oli sellest ikka abi. Ja kogukonna olemasolu oli ka oluline. Kui mu t\u00fctardel olid spordis esimesed rasked momendid, sain aru, et pean ennast korda saama \u2013 tugevamaks, vastupidavamaks, tervemaks \u2013,et saaksin nende jaoks olemas olla just sellisel viisil, nagu nad vajavad. Nii et p\u00f5him\u00f5tteliselt lihtsalt pidin paranema. Ja kuna olen sportlane, k\u00e4ib see loomulikult nii, et kui midagi otsustan, annan endast k\u00f5ik.<\/p>\n
Enda paranemisest j\u00f5udsin v\u00e4ga kiirelt selleni, kuidas parandada kogu s\u00fcsteemi. Kuidas parandada sporti nii, et see oleks k\u00f5ikidele lastele turvaline. Aga ma ei kujutanud ette, et sellest kujuneb nii suur v\u00e4ljakutse.<\/p>\n
Nii et see eestk\u00f5nelemine on olnud justkui osa sinu paranemisteekonnast?<\/p>\n
Ma arvan k\u00fcll. Ilmselt seet\u00f5ttu, et olen loonud kogukonna. Olen koos inimestega, kes on sarnaseid asju l\u00e4bi elanud. Ma ei h\u00e4bene enam \u00f6elda, et minuga juhtusid halvad asjad. Saan n\u00fc\u00fcd palju paremini aru, et see ei olnud minu s\u00fc\u00fc \u2013 see, kuidas minuga k\u00e4ituti, on nende treenerite s\u00fc\u00fc. Nemad valisid lihtsama tee. See lihtne tee on olla julm, lihtne tee on mitte omada kannatlikkust oma sportlaste suhtes ega proovida erinevaid l\u00e4henemisi. Lihtne tee on lihtsalt k\u00f5igi peale karjuda. See on nende probleem, mitte minu oma. Nii et jah, vabastasin end sellest k\u00f5igest, v\u00f5ideldes turvalise spordi eest.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd sellest v\u00f5itlusest. Millised peaksid sinu hinnangul olema j\u00e4rgmised sammud spordimaastikul, et p\u00fc\u00fcda v\u00e4\u00e4rkohtlemist alustuseks v\u00e4hemalt v\u00e4hendada?<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime rahvusvahelisest tasandist, l\u00e4hevad m\u00f5tted esmajoones rahvusvahelistele alaliitudele, kelle \u00fclesanne peaks olema enda spordialalt v\u00e4\u00e4rkohtlemise v\u00e4ljajuurimine. Aga ausalt \u00f6eldes ei tee enamik neist kaugeltki piisavalt. Saan r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks rahvusvahelisest v\u00f5imlemisf\u00f6deratsioonist. Minu hinnangul ei tee nad sisuliselt mitte midagi. On nii palju asju, mida v\u00f5iksin v\u00e4lja tuua, aga ma isegi ei tea, kust alustada, sest see nimekiri on lihtsalt liiga pikk.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt oleks alustuseks vaja, et m\u00f5ni organisatsioon oleks julge. V\u00e4ga tahaksin n\u00e4ha, et rahvusvaheline v\u00f5imlemisf\u00f6deratsioon leiaks selle julguse ja hakkaks enda liikmesriike teavitama, et teatud k\u00e4itumine pole enam vastuv\u00f5etav, ei nendes riikides ega ka rahvusvahelistel v\u00f5istlustel.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060492h2c52t24.jpg\"\/)
Kim Shore (vasakul) konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\n
Ma arvan, et v\u00e4ga oluline asi, millega tuleks tegeleda, on treenerite harimine. Ja siis tuleb ka treenereid toetada. Paratamatult tuleb suur osa treenereist s\u00fcsteemisiseselt, suure t\u00f5en\u00e4osusega on nad ka ise suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kogenud v\u00e4\u00e4rkohtlemist ja seet\u00f5ttu kohtlevad nad enda treenitavaid samamoodi. Kui inimene pole oma minevikuhaavadest \u00fcldse paranenud, siis ta otsibki sellist enese\u00f5igustust v\u00f5i v\u00f5imutunnet \u2013 ja nii see ts\u00fckkel kordubki. Me peame selle ts\u00fckli l\u00f5hkuma.<\/p>\n
Kui ma m\u00f5tlen erinevatele lugudele, mis on avalikkuse ette j\u00f5udnud, tunnen end ise ka veidi j\u00f5uetuna, sest tegelikult ei ole ju v\u00e4\u00e4rkohtlejateks ainult treenerid. Ka trennikaaslased v\u00f5ivad v\u00e4\u00e4rkohelda, samamoodi ahistamine internetis. Selline tunne, et selle vastu on raske v\u00f5idelda, kui sellel on nii palju eri vorme.<\/p>\n
T\u00f5si. See on \u00fchiskondlik probleem. Ja internet kahtlemata annab lisav\u00f5imaluse olla julm. V\u00e4ljendada enda arvamust, m\u00f5tlemata, kuidas see m\u00f5jutab inimest, kelle kohta sa halvasti \u00fctlesid. Aga jah, ma arvan, et mida rohkem me levitame teadlikkust ja harime inimesi, seda paremini neid organisatsioone juhitakse, seda paremad on meie endi t\u00f6\u00f6riistad ning seda enam me julgustame inimesi olema julged, seismaks ohvriks langenud inimeste eest.<\/p>\n
Kui lapsevanemad trib\u00fc\u00fcnilt midagi n\u00e4evad, kui vanemad sportlased n\u00e4evad, et noorematele tehakse liiga, et nad siis \u00fctleksid midagi, sekkuksid. V\u00f5i esitaksid vajadusel avalduse. Lisaks peame m\u00f5tlema, kuidas neid s\u00fcsteeme paremaks teha, et inimesed, kes julgevad v\u00e4\u00e4rkohtlemisest teavitada, saaksid ka ise tuge.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060489h6cd6t24.jpg\"\/)
Kim Shore moderaatorina konverentsil “Play the Game” Autor\/allikas: Thomas S\u00f8ndergaard\/Play the Game<\/p>\n
Miks see kipub nii olema, et mitte ainult spordis, vaid \u00fchiskonnas \u00fcldiselt hakatakse ohvreid s\u00fc\u00fcdistama? Et v\u00e4gistamisohvritele \u00f6eldakse, et k\u00fcllap kandsid liiga l\u00fchikest seelikut, koduv\u00e4givallaohvritelt k\u00fcsitakse, kas ajasid ise mehe vihaseks ja samamoodi sportlastega \u2013 k\u00fcllap sa olid selle s\u00f5imu kuidagi \u00e4ra teeninud.<\/p>\n
Kujutan ette, et see on mingi ajalooline ts\u00fckkel ja palju lihtsam on suruda maha inimest, kel on parasjagu valus. Palju lihtsam on suruda maha last. Palju lihtsam on sundida naisi vaikima. Neid inimesi on lihtsam maha teha kui inimesi, kes on v\u00f5imupositsioonil. Ohvrid on haavatavad. Neid on lihtsam r\u00fcnnata.<\/p>\n
Ja n\u00e4iteks spordis on ka ringkaitse. Treenerid s\u00f5brustavad vastutavate isikutega, juhatuse liikmetega ja vastupidi. Nad k\u00f5ik kaitsevad \u00fcksteist. Ja kui sa ei kuulu sellesse kaitstud gruppi, oled \u00fcksi. Kui keegi julgeb v\u00e4\u00e4rkohtlemisest teavitada, teeb ta seda tavaliselt \u00fcksinda. Ja see treener v\u00f5i juhatuse liige, kes on kohatult k\u00e4itunud, on kaitstud.<\/p>\n
Aga ka see on v\u00f5imalik, et kui treenerit s\u00fc\u00fcdistatakse v\u00e4\u00e4rkohtlemises, hakkavad teda kaitsma ka lapsevanemad. \u00dctlevad, et pole v\u00f5imalik, v\u00e4ga hea treener on.<\/p>\n
Siin on paar asja. Vanemad peavad eesm\u00e4rkidest aru saama. Veenduma, et nad toetavad enda lapse sporditegemist, mitte ei \u00fcrita selles ise peategelased olla. Aga samuti peame k\u00f5ik meeles pidama, et \u00fche inimese kangelane on teise v\u00e4givallatseja. \u00dckski treener ei kohtle k\u00f5iki lapsi \u00fchtemoodi. N\u00e4iteks treenerid, keda mina pidasin parimateks, olid teiste laste vastu v\u00e4givaldsed.<\/p>\n
Need lapsevanemad, kes asuvad pimesi treeneri kaitsele, k\u00e4ituvad lihtsalt valesti. Nad ei arvesta sellega, et see, et treener nende lapsele sobib ja aitab nende lapsel unistusi saavutada, ei t\u00e4henda, et see treener ei v\u00f5i samal ajal olla teise lapse vastu v\u00e4givaldne. Seega peaksid vanemad sellest eemale hoidma, sest keegi peale sportlaste ei tea, mis toimub kulisside taga.<\/p>\n
Inimestel, isegi v\u00e4givallatsejatel, on erinevad eluetapid. V\u00f5ib-olla n\u00e4iteks oli treener aastaid v\u00e4ga hea ja turvaline, aga siis mingil p\u00f5hjusel midagi juhtus ja temast sai seksuaalkurjategija. Eile ta ei pruukinud seksuaalkurjategija olla, aga t\u00e4na ja homme on.<\/p>\n
Mida rohkem me sellest teemast r\u00e4\u00e4gime ja sellele uut valgust heidame, seda parem. Tasapisi hakkame valesid narratiive \u00fcmber l\u00fckkama, aga see k\u00f5ik v\u00f5tab aega.<\/p>\n
* * *<\/p>\n
Vaimse tervise mure korral leiab kontaktid peaasi.ee<\/a> lehelt. V\u00e4\u00e4rkohtlemise korral saab p\u00f6\u00f6rduda EADSE spordivalvuri<\/a> poole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"ERR kohtus Shore’iga oktoobri alguses Soomes Tamperes peetud spordikonverentsil “Play the Game”, kus kanadalanna osales nii esineja kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24864,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,13744,159,158,5992,13743],"class_list":{"0":"post-24863","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-kim-shore","14":"tag-sport","15":"tag-sports","16":"tag-vaarkohtlemine","17":"tag-vaarkohtlemine-spordis"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24863"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24863\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24864"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}