Kevadel rahvusvahelist kaubandust ja finantsturgusid raputanud Trumpi administratsiooni imporditariifid olid kolmandaks kvartaliks investorite radaritelt taandunud ning aktsiaturgusid juhtis k\u00f5rgemale intressim\u00e4\u00e4ra langetamise ootus \u00dchendriikides ning suurte tehnoloogiaettev\u00f5tete massiivsetena p\u00fcsivad investeeringud tehisintellekti arendamisse.<\/p>\n
Arenenud riikide aktsiaturgusid peegeldav MSCI World indeks j\u00e4tkas kolmandas kvartalis t\u00f5usu, kerkides dollarites m\u00f5\u00f5detuna 7,4% ning arenevate riikide aktsiaturgude liikumist kajastav MSCI Emerging Markets indeks t\u00f5usis dollarites m\u00f5\u00f5detuna ligi 11%. Kui teises kvartalis s\u00f5i euro 9% tugevnemine dollari suhtes suure osa tootlusest euroala investori jaoks \u00e4ra, siis kolmandas kvartalis j\u00e4i valuutapaari liikumise m\u00f5ju minimaalseks.<\/p>\n
LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III kolmanda kvartali tootluseks kujunes 8,4%. Arenevate riikide suhteline tugevus on t\u00e4navu pakkunud LHV indeksifondidele taganttuult, sest kui teiste fondivalitsejate pensioni indeksifondid paigutavad kogujate raha 90\u2013100% ulatuses arenenud riikide aktsiaturgudele, on Indeks ja Indeks III portfellid laiemalt hajutatud (arenenud riikide osakaal ligikaudu 63% ja arenevate riikide oma 37%).<\/p>\n
N\u00f5rgem dollar t\u00f5stab arenevate riikide atraktiivsust<\/p>\n
Arenevate riikide aktsiaturud on v\u00e4ga pikalt arenenud riikide varjus p\u00fcsinud, kuid selle aasta esimese \u00fcheksa kuu liikumised r\u00e4\u00e4givad esimese regiooni kasuks: MSCI arenevate turgude indeks t\u00f5usis eurodes m\u00f5\u00f5detuna 30. septembriks 12,4%, samas kui arenevate riikide aktsiad piirdusid 3,5%-ga.<\/p>\n
T\u00f5ele au andes on ka USA aktsiaturg p\u00e4rast kevadist \u0161okki uusi rekordtasemeid saavutamas, ent dollari n\u00f5rgenemine teiste valuutade suhtes on s\u00f6\u00f6nud tootlusi nende investorite jaoks, kes ei kasuta dollarit koduvaluutana.<\/p>\n
Seevastu arenevate riikide jaoks on n\u00f5rgem dollar \u00fcks olulisi tegureid, mis muudab antud regioonid investori silmis atraktiivsemaks. Kuna arenevate riikide kaubavahetuses on impordi arveldusvaluutaks peamiselt dollar, siis aitab selle odavnemine parandada riigi jooksevkontot ja v\u00e4hendada ka inflatsioonilist survet. Lisaks on suur osa arenevate riikide v\u00f5lakoormast j\u00e4tkuvalt dollarites, mist\u00f5ttu muutub selle teenindamine odavamaks.<\/p>\n
Huvi on arenevate turgude vastu suurendanud Donald Trumpi ootamatud poliitilised sammud, mis muudavad pikaajalise vaate v\u00f5tmise m\u00f5ne USA sektori v\u00f5i ettev\u00f5tte suhtes raskemaks. N\u00f5nda otsitakse portfellile suuremat hajutatust v\u00e4listurgudelt.<\/p>\n
Kolmandaks paistavad arenevate riikide aktsiaturud silma madalamate v\u00e4\u00e4rtuskordajatega. Kui S&P 500 indeksi ettev\u00f5tted kauplevad 22-kordset 12 kuu ettevaatavat kasumit, mis on k\u00f5rgem viimase 10 aasta 19-kordsest tasemest, siis arenevate riikide aktsiaturud kauplevad keskmiselt 14-kordset kasumit. Tehisintellekti turuga tihedalt seotuid ettev\u00f5tteid leiab sealtki, aidates vedada n\u00e4iteks Taiwani v\u00f5i L\u00f5una-Korea aktsiaturgude indeksid uutele tippudele.<\/p>\n
\u00dchendriikides ei anna suurematele tehnoloogiaettev\u00f5tetele seatud k\u00f5rged kasvuootused kuigi palju eksimisruumi, mist\u00f5ttu tahetakse l\u00e4hin\u00e4dalatel n\u00e4ha kolmanda kvartali tulemustes eesk\u00e4tt just seda, et tehisintellekti ja sellega seotud taristu arendamisse t\u00e4navu investeeritav umbes 400 miljardit dollarit ning j\u00e4rgnevatel aastatel veelgi suurem summa \u00f5igustab end ja hakkab \u00fcha n\u00e4htavamalt avaldama positiivset m\u00f5ju m\u00fc\u00fcgitulu reale.<\/p>\n
USA varade puhul puudutab teine oluline aspekt sealset majandust ja intressim\u00e4\u00e4rasid. Septembris otsustas F\u00f6deraalreserv t\u00f6\u00f6turu n\u00f5rgenemise t\u00f5ttu j\u00e4tkata intressim\u00e4\u00e4ra langetamist, tuues seda p\u00e4rast mullust 100-baaspunktist k\u00e4rbet t\u00e4iendavalt 25 baaspunkti v\u00f5rra 4,25% peale. See j\u00e4tab taseme j\u00e4tkuvalt suhteliselt k\u00f5rgeks, ent keskpanga s\u00f5nul langetatakse l\u00e4hikuudel raha hinda t\u00f5en\u00e4oliselt veelgi.<\/p>\n
Uuendatud mudelportfell<\/p>\n
Suve keskpaigas selguvad k\u00f5ikide maailma riikide sisemajanduse kogutoodangu eelneva aasta l\u00f5plikud n\u00e4itajad, mille j\u00e4rel saame ka meie kolmandas kvartalis v\u00e4rskendada arenevate ja arenenud majanduste osakaalude p\u00f5hjal Indeksi ja Indeks III mudelportfelle.<\/p>\n
Sedapuhku ei toonud 2024. a SKP-d osakaaludesse muudatusi v\u00f5rreldes seni kehtinud mudeliga: arenenud riikide osa j\u00e4i p\u00fcsima 62,7% peale ning arenevate riikide oma 37,3% peale.<\/p>\n
Varade investeerimisel vastavalt etten\u00e4htud mudelile hindame jooksvalt ka ETF-ide laia valikut, et v\u00f5imalusel panna iga kogutav euro veelgi t\u00f5husamalt t\u00f6\u00f6le. Sestap asendame arenenud turgude all varasemalt kasutatud kaks ETFi (Amundi Core MSCI World UCITS ja SPDR MSCI World UCITS) sarnase geograafilise jaotuse alusel kolme piirkondliku ETFiga (SPDR S&P 500 UCITS, Amundi Prime Japan UCITS ja HSBC Euro Stoxx 50 UCITS). Sellega alaneb antud investeeringute kaalutud keskmine aastane kogukulu seniselt 12 baaspunktilt 3,5 baaspunktile, mis omakorda v\u00e4hendab nii Indeksi kui Indeks III jooksvat tasu.<\/p>\n
Lisasime v\u00e4\u00e4rtpaberite nimekirja ka kahe juba kasutatava ETFi (Amundi Prime Global UCITS ja Amundi Prime All Country World UCITS) dividende reinvesteerivad osakud. Viimased toodi turule vastavalt eelmise aasta juunis ja novembris, kuid t\u00e4nu kasvanud mahtudele \u00fcletab nende igap\u00e4evane kaubeldavus juba dividende v\u00e4lja maksvate osakute oma, mist\u00f5ttu kasutame edaspidi fondi laekuva raha investeerimisel likviidsemaid versioone.<\/p>\n
Tutvu l\u00e4hemalt LHV pensionifondiga Indeks<\/a> ja III samba fondiga Indeks III<\/a>.<\/p>\n Erko Rebane Kvartaalses \u00fclevaates esitatu on informatiivse eesm\u00e4rgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- v\u00f5i investeerimisk\u00f5rvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge p\u00f5hjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega.<\/p>\n Fondide osakute v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5ivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei t\u00e4henda lubadust ega viidet j\u00e4rgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilimine ei ole garanteeritud. Tutvu v\u00f5rreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega<\/a>. Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 30.06.2025-30.09.2025. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.09.2024-30.09.2025) tootlus on +11,61%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2024-30.06.2025) tootlus on +11,56%.<\/p>\n LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja p\u00f5hiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea n\u00f5u asjatundjaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kevadel rahvusvahelist kaubandust ja finantsturgusid raputanud Trumpi administratsiooni imporditariifid olid kolmandaks kvartaliks investorite radaritelt taandunud ning aktsiaturgusid juhtis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24900,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24899","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24899\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24900"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
LHV indeksifondide portfellihaldur<\/p>\n