{"id":24948,"date":"2025-10-22T09:12:08","date_gmt":"2025-10-22T09:12:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24948\/"},"modified":"2025-10-22T09:12:08","modified_gmt":"2025-10-22T09:12:08","slug":"miks-peaks-tahnikhirve-kuttima-eesti-jahimeeste-selts","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24948\/","title":{"rendered":"Miks peaks t\u00e4hnikhirve k\u00fcttima? – Eesti Jahimeeste Selts"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>T\u00e4hnikhirve kohati \u00e4sja P\u00e4rnumaal. Foto: Toomas N\u00e4\u00e4r<\/p>\n

T\u00e4hnikhirve on lubatud Eestis k\u00fcttida juba alates 2015. aastast, kuna see isend ohustab Eesti loodust ja \u00f6kos\u00fcsteemi. Nimelt on t\u00e4hnikhirv suur metsakahjustaja, h\u00fcbridiseerub kohaliku punahirvega, kannab haigusi ja konkureerib toidu p\u00e4rast kohalike liikidega.<\/p>\n

Keskkonnaamet andis toona (2015. a) t\u00e4hnik- ja kabehirve osas v\u00e4lja k\u00e4skkirja, kuna Eestis sagenes nende v\u00f5\u00f5rliikide leiud looduses.<\/p>\n

P\u00e4rineb kaugelt Aasiast<\/p>\n

Traditsiooniliselt asustab t\u00e4hnikhirv Ida-Aasiat: Kirde-Hiinat l\u00f5una suunas kuni Jangtseni, Taivanit, P\u00f5hja-Vietnamit, Koread, Jaapanit ja Primorjet. Hiinas on t\u00e4hnikhirv vabas looduses v\u00e4ljasuremise piiril, seevastu Ussuurimaal tema arvukus kasvab.<\/p>\n

Levila ulatub p\u00f5hjapoolsetest segaheitlehistest kuni l\u00e4histroopiliste heitlehiste ja igihaljaste metsadeni.<\/p>\n

Alates aastast 1937 on t\u00e4hnikhirve aklimatiseeritud mitmel pool, sealhulgas Baltimaades, Ukrainas, Kaukaasias ja Uuralites. Nende koguarv ulatub \u00fcle 10 000. Veel rohkem on neid kasvandustes, kust need ka vahel loodusesse p\u00e4\u00e4sevad. T\u00e4hnikhirve on aklimatiseeritud isegi Uus-Meremaal.<\/p>\n

Alates 2013. aastast on t\u00e4hnikhirve esinemine Eestis sagenenud. N\u00e4htud ja rajakaamerasse on hirved j\u00e4\u00e4nud V\u00f5rumaal, Ida-Virumaal, L\u00e4\u00e4nemaal ja Saaremaal. Eesti Maa\u00fclikooli hirveuurija Karli Ligi hinnangul saabus V\u00f5rumaa hirv arvatavasti L\u00e4tist, kus t\u00e4hnik- ja kabehirvi peetakse ulukifarmides, Ida-Viru hirv aga \u00fcle Narva j\u00f5e.<\/p>\n

V\u00f5\u00f5rliik<\/p>\n

T\u00e4hnikhirv on Eesti looduses v\u00f5\u00f5rliik ehk liik, mis on inimtegevuse tagaj\u00e4rjel sattunud v\u00e4ljapoole oma looduslikku levilat. Teatud osa v\u00f5\u00f5rliikidest on suuteline paljunema uutes oludes ja omab kohalikule loodusele negatiivset m\u00f5ju, mist\u00f5ttu nimetatakse neid invasiivseteks v\u00f5i looduslikku tasakaalu ohustavateks v\u00f5\u00f5rliikideks.<\/p>\n

Vastavalt looduskaitseseaduse \u00a7 57 lg-le 3 korraldab loodusesse sattunud v\u00f5\u00f5rliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet. Nende k\u00e4skkirja j\u00e4rgi on varitsus- v\u00f5i hiilimis- v\u00f5i peibutusjaht t\u00e4hnikhirvele lubatud aastaringselt. Ajujaht ja jaht jahikoeraga, v\u00e4lja arvatud FCI 6. r\u00fchma kuuluva jahikoeraga, kelle t\u00f5ustandardis kinnitatud maksimaalne turjak\u00f5rgus on \u00fcle 52 cm, on lubatud 1. oktoobrist kuni jahiaasta l\u00f5puni.<\/p>\n

Juba 2015. aastal v\u00e4ljendas Keskkonnaministeerium seisukohta, et t\u00e4hnik- ja kabehirve isendid tuleb kiiremas korras loodusest eemaldada, et v\u00e4ltida nende sigimist ja siin populatsiooni loomist v\u00f5i h\u00fcbridiseerumist punahirvega.<\/p>\n

Mitmed ohud kohalikule liigile<\/p>\n

Ka Eesti Terioloogia Selts hindas toona, et suuremat ohtu Eesti loodusele kujutab t\u00e4hnikhirv. T\u00e4hnikhirv on teadaolevalt invasiivsem, olles m\u00f5jutanud \u00f6kos\u00fcsteeme enamikes kohtades, kus ta on introdutseeritud v\u00f5i kuhu ta on levinud mittelooduslikul viisil.<\/p>\n

Nad t\u00f5id p\u00f5hjenduseks selle, et t\u00e4hnikhirv on teadaolevalt teistest hirvlastest intensiivsem metsakahjustaja. Seega v\u00f5ivad t\u00e4hnikhirve arvukuse t\u00f5usu korral kannatada Eestis looduslikult levivad hirvlased, aga ka metsamajandussektor.<\/p>\n

Lisaks toitub t\u00e4hnikhirv suuremal m\u00e4\u00e4ral rohttaimedest kui Eesti kohalikud hirvlased, mis annab sellele liigile olulise eelise toidukonkurentsis. N\u00e4iteks on teada, et t\u00e4hnikhirv suudab k\u00f5rge arvukuse korral v\u00e4lja t\u00f5rjuda metskitse.<\/p>\n

See v\u00f5\u00f5rliik h\u00fcbridiseerib vabalt punahirvega, mis on t\u00f5endatud suurel osal liikide \u00fchise levila alal Euroopas. Probleem on ka looduskaitseline, sest t\u00e4hnikhirve leviku tulemusena kahaneb looduslikult kujunenud elurikkus \u2013 aja jooksul v\u00f5ib v\u00e4lja kujuneda vaid h\u00fcbriididest koosnev populatsioon.<\/p>\n

Terioloogide hinnangul kannab t\u00e4hnikhirv paljudele s\u00f5ralistele \u00fclekanduvat Aasiast p\u00e4rit parasiitset \u00fcmarussi Ashworthius sidemi, mis v\u00f5ib tulemusena kanduda ka Eesti liikidele, sh metskitsele ja punahirvele.<\/p>\n

Seega varitsevad v\u00f5\u00f5rliigi sisse tungimisel mitmed ohud, mist\u00f5ttu on t\u00e4hnikhirve k\u00fcttimine Eestis vajalik kohaliku looduse, elurikkuse ja \u00f6kos\u00fcsteemi tasakaalu kaitseks. Kontrollimatu levik ja v\u00f5imalik h\u00fcbridiseerumine punahirvega v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rdumatult muuta meie metsade liigikoosseisu ning kahjustada nii looduslikku tasakaalu kui ka metsamajandust. T\u00e4hnikhirve ohjamine aitab ennetada kohalike liikide, nagu punahirv ja metskits, v\u00e4ljasuremisriski ning tagab, et Eesti \u00f6kos\u00fcsteem s\u00e4ilitaks oma omap\u00e4ra ja vastupanuv\u00f5ime.<\/p>\n

Vaata ka:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4hnikhirve kohati \u00e4sja P\u00e4rnumaal. Foto: Toomas N\u00e4\u00e4r T\u00e4hnikhirve on lubatud Eestis k\u00fcttida juba alates 2015. aastast, kuna see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13774,13775,13776,3914,2832,5771,1452,5480,28,29,19,25,13746,23,24,22,20,30,13754],"class_list":{"0":"post-24948","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hirv","19":"tag-hirvlane","20":"tag-invasiivne-liik","21":"tag-jahimees","22":"tag-jahindus","23":"tag-jaht","24":"tag-keskkonnaamet","25":"tag-kuttimine","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tahnikhirv","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-voorliik"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24948"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24948\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}