Kuidas ja kas \u00fcldse on teie filmimaitse ajaga muutunud?<\/p>\n
Kui palju on \u00fcldse filme, mida vaatan oma l\u00f5buks? See on ikkagi t\u00f6\u00f6 \u2014 vaatad seda, mida antud hetkel vaatama pead. Eks midagi v\u00f5ib olla aastak\u00fcmnetega muutunud. Iseendalgi oleks huvitav vanemaid lemmikuid \u00fcle vaadata, kas nad ka t\u00e4na kehtivad.<\/p>\n
Pean tunnistama, et olete minu filmimaitset palju kujundanud, n\u00e4iteks mu lemmikud Jarmusch ja Kusturica on p\u00e4rit teie loengutest.<\/p>\n
1995, kui “Dead Man” v\u00e4lja tuli, oli see tudengite seas niisamagi kultusfilm, nii et see m\u00f5ju oli siiski minuta, t\u00e4nu Jarmuschile enesele. Olin ta varasemaid t\u00f6id n\u00e4inud, ilmselt Riia “Arsenalsil”. “Dead Man” erines nendest ja oli m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslik.<\/p>\n
Kui jutt nimedele l\u00e4ks, siis Jarmusch on kindlasti \u00fcks, ja ka Kusturica. Tema “Mustlaste aeg” (1988) oli ikkagi \u00fcks olulisemaid teoseid, mis kogu Ida-Euroopa arenguid m\u00f5testas ja nii selle filmikunsti m\u00f5jutas. Kusturica oli kujunemas Fellini mantlip\u00e4rijaks (selleks siiski saamata). Avastasin ta vististi kuskil 1993, siis, kui Fellini oli juba lahkumas v\u00f5i lahkunud.<\/p>\n
Nimedest mainiksin veel Tsai Ming-Liangi, kes on mulle j\u00e4tkuvalt meeldinud. M\u00e4letan, et kui olin esimest korda “Berlinalel” (see v\u00f5is olla 1995), oli Ming-Liang seal \u017e\u00fcrii esimees. Sellega seoses n\u00e4idati “Vive l’amouri”, tema Veneetsia v\u00f5idufilmi. Aastak\u00fcmneid hiljem, viimaseid kordi “Berlinalel” k\u00e4ies, vaatasin ta viimast filmi “P\u00e4evad”. Lugesin temaga sealsamas Potsdami platsil, t\u00fchjeneva festivali h\u00e4\u00e4buvas saginas tehtud inter\u00advjuud1. Ming-Liang teeb filme v\u00e4ga v\u00e4ikese seltskonnaga ja tal on kirjanikuga sarnane vabadus, mis on filmit\u00f6\u00f6s valdavalt k\u00e4ttesaamatu.<\/p>\n
M\u00f5nek\u00fcmne viimase aasta jooksul, kui olen lugenud teie kirjutisi, olete kajastanud just Berliini, mitte aga Veneetsia v\u00f5i Cannes’i festivali. Kas see on pigem valik v\u00f5i sattumus, et Berliin on kujunenud teie lemmikuks?<\/p>\n
See on sattumus. Lihtsalt sai hakatud seal k\u00e4ima ja ka finantsiliselt on Berliin k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavam. V\u00f5istlusprogrammide k\u00f5rval pakkusid huvi “Berlinale” omased ajatumad retrospektiivid. Cannes’iga seoses oleksin v\u00f5inud muidugi omal ajal aktiivsem olla. Veneetsia on ilmselt k\u00f5ige kallim, sinna s\u00f5ida gondliga. Iseenesest on festivalid huvitav n\u00e4htus: k\u00fcmmekond p\u00e4eva p\u00f6\u00f6rleb kogu maailm 15\u201320\u00a0v\u00f5istlusfilmi \u00fcmber, nagu midagi muud polekski. Kui karussell l\u00e4bi ja v\u00f5itja teada, on k\u00f5ik hetkega unustatud, seej\u00e4rel s\u00f5idetakse j\u00e4rgmisele festivalile ja asi algab otsast peale. P\u00e4ris naljakas. Tegelikult meeldib mulle k\u00f5ige rohkem rahulikult kodus filmi vaadata.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd seda lemmikute teemat koomale t\u00f5mmata, siis kas teil on filmiajaloos mingi periood v\u00f5i geograafiline piirkond, mis meeldib k\u00f5ige rohkem?<\/p>\n
Kuskil minu keskkoolieas, k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikumal ajal, tuli v\u00e4lja Tarkovski “Solaris”, ja siis lasti l\u00f5puks ekraanile ka “Andrei Rubljov”, see mittet\u00e4ielik, kolmetunnine variant. Juba siis, kui Moskvas filmiteadust \u00f5ppisin, esilinastus kohe 1974 “Peegel”. Ilmselt on Tarkovski mind k\u00f5ige vahetumalt m\u00f5jutanud. Ja kindlasti Fellini, tema “8\u00bd” ja “Amarcord”. Varasemast ajast, arvan, on teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud n\u00e4iteks Jean\u00a0Renoiri k\u00fcmmekond aastat neorealismi ennetav “Toni”. Neorealism lagastati n\u00f5ukaaegses k\u00e4sitluses \u00e4ra. Itaallaste algatatu ulatub t\u00e4naste filmitegijateni, olgu v\u00f5i Aki\u00a0Kaurism\u00e4ki. Zavattini ideaal oli poolteist tundi filmi inimese elust, kus midagi ei juhtu. See on ju\u2026\u00a0Warhol. Selle peale aga kohe ei tulegi, kuna need on pealtn\u00e4ha nii erinevad. Neorealismi esteetiline potentsiaal on m\u00e4rksa avaram, kui arvame. Teha filmi tavalise inimese tavalisest elust on tegelikult k\u00f5ige raskem.<\/p>\n
Mis m\u00f5jutas teie filmikriitikuks hakkamist, kas teil oli nooruses m\u00f5ni m\u00e4rgiline s\u00fcndmus v\u00f5i elamus, mis suunas arengu sellesse r\u00f6\u00f6passe?<\/p>\n
Kust tuli filmihuvi, t\u00e4pselt ei m\u00e4letagi. Filmiklubi oli ja Lembit Hanni vedas seda. 1970.\u00a0aastate alul, mu keskkooliajal, kirjutas filmikriitikat v\u00e4ga aktiivselt Valdeko\u00a0Tobro, kes ajas selgelt oma asja. Ilmselt sealt v\u00f5is tulla filmikriitika m\u00f5jutus, et ahah, ka nii on v\u00f5imalik! N\u00e4gin siis Moskva filmifestivalil Ilmar\u00a0Taskat, kes juba \u00f5ppis Moskvas. K\u00fcsisin temalt ja ta soovitas filmiteadust \u00f5ppida, kuna nii n\u00e4eb k\u00f5ige rohkem filme. T\u00f5esti, kui teistel erialadel \u00f5petati filmiajalugu ainult \u00fcks aasta, siis meile k\u00f5ik need viis aastat.<\/p>\n
Tegelikult tahtsin viimasel hetkel minna hoopis teatriteadust \u00f5ppima. Mis k\u00f5ik tollal Vanemuises toimus \u2014 Tooming, Hermak\u00fcla \u2014 ja eesti teatris tervikuna! \u0160apiro tuli ja tegi oma esimesed lavastused\u2026 K\u00e4isin Tallinnas asja uurimas, aga ministeeriumi inimene, kellega tahtsin kohtuda, oli parajasti tol p\u00e4eval \u00e4ra, kuskil kontrolletendusel vist. M\u00f5tlesin siis, et proovin pealegi VGIKi (Moskva \u00dcleliidulisse Kinematograafia Instituuti \u2014\u00a0M.\u00a0O.), nagunii kohe sisse ei saa, aga saan mingi kogemuse, eks j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5in minna teatrit \u00f5ppima. Kusjuures tahtsin millegip\u00e4rast just GITISesse, mitte Peterburi teatrikooli. Aga sain siiski VGIKi ja nii ta l\u00e4ks. Ju mul meistri (kursuse juhendaja) Lidia\u00a0Zaitsevaga klappis. Kohe teisel kursusel kirjutasin Juri T\u00f5njanovist 1920.\u00a0aastate legendaarses filmiteooria kogumikus “Filmi poeetika”.<\/p>\n
Teile pakub huvi eesti filmi ajalugu ja olete kirjutanud sellest p\u00f5nevaid uurimusi. Kui noor eesti filmiuurija peaks teie k\u00e4est n\u00f5u k\u00fcsima, siis mis periood, s\u00fcndmus v\u00f5i autor on eesti filmiloos alauuritud, millele v\u00f5iks rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata?<\/p>\n
K\u00fcllap on k\u00f5ik ikka alauuritud. On olemas k\u00fcll paar Veste Paasi raamatut s\u00f5jaeelsest eesti filmist, kuid j\u00e4rgneva n\u00f5uka poolsajandi kohta \u00fcksnes Tatjana\u00a0Elmanovit\u0161i artiklid. Kuidas siis \u00f6elda, et midagi on l\u00e4bi uuritud? Ei ole. Ja ega siis \u00fche v\u00f5i teise publikatsiooni olemasolu t\u00e4henda, et teema oleks ammendatud.<\/p>\n
Olen praegu tegelenud k\u00f5ige varasema, Esimese maailmas\u00f5ja eelse perioodiga. M\u00f5tlesin, et v\u00f5tan asja t\u00f5sisemalt ette \u2014 kes sellega ikka tegeleks? Tekkis tarvidus olulisteks t\u00e4psustusteks (on vaks vahet, kas esimesed filmiv\u00f5tted olid meil 1908 v\u00f5i 1902!) ja avanesid ka v\u00f5imalused. Praegu on palju materjali internetis k\u00e4ttesaadav. N\u00e4iteks varane vene filmiajakirjandus \u2014 olime ju toona tsaaririigi koosseisus. Korralikud kvaliteetsed PDFid, oleks ainult aega seda k\u00f5ike lugeda! Pealegi, kes praegusel ajal enam vene keelt valdab, vahest keegi kunagi tulevikus AI abil\u2026<\/p>\n
L\u00e4ks aga teisiti. Just neil p\u00e4evil mai l\u00f5pus oli meeldiv v\u00f5imalus tutvuda \u00fche noore filmiloolase magistrit\u00f6\u00f6ga. Karl Taul on tema nimi. Mis aga k\u00f5ige huvitavam: kaks uurijat tegelevad sama kitsa ajalooperioodiga, tegelevad ajas l\u00e4hestikku, mitte aastak\u00fcmnetepikkuse vahega, seega on meil k\u00f5ik eeldused kattuda \u2014 aga ei, ikkagi on meie t\u00f6\u00f6d erineva fookusega. Nii et isegi sel juhul ei saa r\u00e4\u00e4kida mingist \u00fcleuurimisest.<\/p>\n
Ajaloo k\u00fcsimustes olen vajadusel v\u00f5tnud kontakti kunagiste kursusekaaslastega. Ja muidugi varase filmi t\u00f5elise spetsialisti Pjotr\u00a0Bagroviga. Filmiloolasega, kes paari Gosfilmofondis oldud aasta jooksul suutis meile tagastada meie esimese m\u00e4ngufilmi “Laenatud naene”. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab ta Ameerikas, on \u00fcksiti maailma filmiarhiive \u00fchendava FIAFi president. Oleme paaril viimasel aastal kohtunud. Teinekord v\u00f5ib maailm k\u00f5ige toimuva kiuste ka meeldivalt v\u00e4ike olla.<\/p>\n
Teie filmiajaloo kursuse blogis on \u00fcks vahva foto, mis kujutab “Hukkunud Alpinisti hotelli”\u00a0v\u00f5tteid. Sellel katsetab operaator J\u00fcri Sillart n\u00f5ukogude Steadicami. Kas see tehnika oli liiga vilets, et kaadrid j\u00f5udnuks filmi? Ehk tasuks kirjutada eesti filmi lugu just tehnoloogiast l\u00e4htuvalt?<\/p>\n
Ega ma t\u00e4pselt m\u00e4leta. Ilmselt sai ka Sillarti k\u00e4est k\u00fcsitud. Aga mul on olnud t\u00f5esti soov filmiajaloo kursustel v\u00f5imaluse korral osutada ka meie enda filmile. Tahan n\u00e4idata, et kuigi oli raudne eesriie ja igasugu piirangud, p\u00fc\u00fcdsime v\u00f5imaluste piires \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga sammu pidada. Kuiv\u00f5rd s\u00fcnkroonis oli Kromanovi “Viimne reliikvia” toonaste \u017eanrimullistustega! Tehnoloogilise filmik\u00e4sitluse puhul kerkib muidugi k\u00fcsimus, kes selle kirjutaks \u2014 ehk Enn\u00a0S\u00e4de? \u00dcks ja sama inimene tunneks tehnika poolt, tal oleks insenerim\u00f5tlemist ja teda k\u00f6idaks samal ajal ka filmikunst \u2014 kui palju selliseid \u00f5nnelikke kombinatsioone \u00fcldse on?<\/p>\n
Muidugi, kogu kinematograafia on arenenud t\u00e4nu tehnoloogiale ja siit tuleneb ka usk tehnoloogiasse, et see p\u00e4\u00e4stab. Ei p\u00e4\u00e4sta ta tegelikult midagi. Kuiv\u00f5rd \u00fcldse oskame teadvustada, milliseid uusi v\u00f5imalusi tehnoloogia avab? Igasugu kallid eriefektid, teiselt poolt digi, mis v\u00f5ib kohati filmitegemise v\u00e4ga odavaks teha. Dokumentaalses maneeris t\u00e4nap\u00e4evase loo saab t\u00f5esti peaaegu et telefoniga \u00fcles v\u00f5tta. Praktikas on aga tehnoloogia uudsed v\u00f5imalused suuresti taandunud l\u00f5pututele drooniv\u00f5tetele. “AKs” n\u00e4idati drooniv\u00f5ttega, kuidas pr\u00fcgiauto konteinerit t\u00fchjendab. Kas see ongi k\u00f5ik, mida m\u00f5istame tehnoloogiaga peale hakata?<\/p>\n
James Cameron tegi esimese “Avatari” aastal 2009. Muide, see n\u00e4itleja pealt liikumisjoonise n\u00e4ppamine (motion capture) j\u00e4rgnevaks arvutit\u00f6\u00f6tluseks \u2014 Rein Raamat tegi ju Kaljo Kiisa ja teistega oma “P\u00f5rgus” sisuliselt sama, muidugi vastavalt v\u00f5imalustele ja eesm\u00e4rkidele. Cameron r\u00e4\u00e4kis, et ei saanud seda filmi varem teha, pidi oota\u00adma, kuni vastav tehnoloogia luuakse. Samas laskis ta CGI (computer-generated imagery) loodud ekraanimaailma programmeerida nii, et seal oleks inimlik viga sees, et ei oleks t\u00e4iuslik, kunstlik ja steriilne maailm. T\u00e4nap\u00e4eval hinnatakse eriefektide puhul tihti juba sedagi, kui on osatud teadlikult mingi viga sisse programmeerida.<\/p>\n
See on siiski valdkond, mida ma ei tunne, nii et olen r\u00f5\u00f5mus, et ei pea enam tudengite t\u00f6id hindama ja nuputama, kas need on AI tehtud v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Kas v\u00e4hemalt natuke igatsete tudengeid ja \u00f5petamist taga?<\/p>\n
Jah, eks veidi t\u00f5esti, see oli ikkagi umbes kolmk\u00fcmmend aastat, ilmselt parimaid perioode mu elus. Tudengid sundisid vormis olema. \u00d6eldakse, et \u00f5petades \u00f5pid ise. See, mis tudengid andsid oma nooruslikkusega, oli v\u00e4gagi tore ja innustav, pealegi oli mul piisav vabadus ise oma kursuseid kujundada. Paraku aga k\u00f5ike enam ei j\u00f5ua. Kui praegu oleksid tudengid ja selle k\u00f5rvalt tahaksin veel filmiajalugu kirjutada\u2026 K\u00f5ike head korraga ei saa.<\/p>\n
P\u00e4rast Moskvat t\u00f6\u00f6tasite Tallinnfilmis. Kuidas see v\u00e4lja n\u00e4gi? Teie ametinimetus oli filmi toimetaja, kas toimetasite stsenaariume?<\/p>\n
Ilmselt iga autor soovib saada mingit tagasisidet. M\u00e4letatavasti on Saul Bellow’ “Herzog” p\u00fchendatud toimetajale. Samas eks see n\u00f5ukaaja toimetaja oli mingis m\u00f5ttes oma aja produkt kuni ideoloogilise j\u00e4relevalveni v\u00e4lja. Sellest olime meie k\u00fcll Tallinnfilmis priid. See oli peatoimetaja Enn\u00a0Rekkori rida, tema pidi teadma, palju saab ja palju mitte. Aga toimetaja, kes on sundkorras m\u00e4\u00e4ratud ja kelle s\u00f5na on osalt nagu k\u00e4sk, on muidugi liiast. Seega p\u00fc\u00fcdsin oma laiskuses v\u00f5imalikult v\u00e4he toimetada.<\/p>\n
Laiskus on ju voorus. Iosseliani, Riia “Arsenalsi” stammk\u00fclaline, on r\u00e4\u00e4kinud sarnast juttu. Ilusad, hoopis isesugused olid Augusts Sukutsi korraldatud filmipeod: Iosseliani, Tsivjan, Jampolski, varane filmiavangard, fortuuna rollis papagoi lae alla pagenult auhinnagalat-loteriid nurjamas\u2026<\/p>\n
Ent laiskusest. Kui vaadata, kellest s\u00fcnnib k\u00f5ige rohkem kahju, siis on need aktiivsed lollid. Need, kes muudkui tegutsevad. Laisk inimene m\u00f5tleb v\u00e4hemalt sada k\u00fcmme korda, kas saaks asja tegemata j\u00e4tta. Kui ta ei leia t\u00f5esti \u00fchtegi p\u00f5hjendust, siis l\u00f5puks veidike teeb. Nii et p\u00fc\u00fcdsin olla laisk. Olin Arvo Valtoni usin \u00f5pilane. Tema tuli t\u00f6\u00f6le ja j\u00e4ttis oma diplomaadikohvri laua peale teenima. Ise l\u00e4ks Kuku klubisse autoritega kohtuma, v\u00f5i ka n\u00e4iteks Tunne Kelamiga.<\/p>\n
Siiski, kord v\u00f5inuks ma aktiivsem olla. Tunnen end Arvo Kruusemendi ees s\u00fc\u00fcdlasena. Tal oli stsenaarium soomepoistest. See oli juba perestroika v\u00f5i koguni uuel ajal. Stsenaariumi sai soomepoiss Ain Kaalepile n\u00e4idatud, kellele seal midagi ei istunud. Aga Kruusemendile oli see v\u00e4ga isiklik lugu ta vennast. Sellest v\u00f5inuks siiski arvestatava filmi saada, m\u00f5tlen tagantj\u00e4rele.<\/p>\n
Valtonilt olen \u00f5ppinud \u00fche suure toimetamist\u00f6\u00f6 tarkuse: need l\u00f5putud stsenaariumi variandid \u2014 praegu rohkemgi kui toona \u2014 siiralt usume, et nii s\u00fcnnib parem lugu. Aga ei pruugi. Kunstiteos on tervik, \u00fcks suur kamakas (Valton just nii \u00fctleski, “kamakas”), kus k\u00f5ik on k\u00f5igega seotud, \u00fcks muudatus tingib vajaduse teiste j\u00e4rele ja need omakorda j\u00e4lle uute j\u00e4rele jne. Parendades v\u00f5ime ohustada teose orgaanikat.<\/p>\n
Toimetasite ka Leida Laiuse filme.<\/p>\n
Jah, “Naerata ometit”, kus k\u00f5ik, v\u00f5i v\u00e4hemalt mitu asja, ei l\u00e4inud nii, nagu plaanitud, aga see p\u00f6\u00f6rdus hoopiski filmi kasuks. Olen sellest eraldi kirjutanud, ei hakka siin kordama. Mainin \u00fcksnes stsenaristi Marina \u0160eptunovat, kelle kaasamine etendas filmi s\u00fcnnis vaata et v\u00f5tmerolli. Kas n\u00fc\u00fcd, kui “Naerata ometi” “Berlinale” filmiklassika programmi j\u00f5udis, keegi teda \u00fcldse meeles pidas, \u00fcritas temaga Venemaal \u00fchendust v\u00f5tta? R\u00e4\u00e4kimata sellest, et pakkuda talle s\u00f5\u00f5mukest v\u00e4rsket \u00f5hku? Andekas, tundlik natuur, kes t\u00f5mbus juba aastate eest filmit\u00f6\u00f6st tagasi ja l\u00e4ks kuhugi kloostrisse.<\/p>\n
Tuleme tagasi Moskva juurde. Kas filmiteadlaseks \u00f5ppimine oli kuidagi seotud praktikaga? Kas puutusite kokku ja tegite \u00fchiseid projekte ka nendega, kes \u00f5ppisid filmilavastajaks?<\/p>\n
Ei, seda “k\u00f5ik teevad k\u00f5ike” VGIKis polnud. Aga tudengid suhtlevad omavahel, muidugi oli ka kokkupuuteid re\u017eiss\u00f6\u00f6ridega. Nad n\u00e4itasid oma filme tudengifilmide festivalidel. Seal hakkas \u00fcks noor re\u017eiss\u00f6\u00f6rihakatis mulle siiralt siristama, et pean ta filmi vaatama v\u00e4hemalt kaks korda, muidu ei saa aru. Teisipidi, mis m\u00f5tet on noorel inimesel re\u017eiss\u00f6\u00f6riks hakata, kui ta ei taha teha midagi absoluutselt enneolematut?<\/p>\n
K\u00f5ige konkreetsem kokkupuude filmilindiga oli montaa\u017eilehtede koostamisel: m\u00f5\u00f5tsime filmimeetreid ja loendasime \u00fcksikuid kaadreid. Erinevalt t\u00e4nap\u00e4eva digibittidest-baitidest on filmilint midagi konkreetset, seda k\u00e4es hoides v\u00f5ib t\u00f5esti isesorti tunne olla. K\u00f5ige tuntum re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kellega samaaegselt \u00f5ppisin, on Aleksandr\u00a0Sokurov. Tegelikult mul vedas \u2014 tollal oli Moskvas t\u00e4itsa palju eestlasi \u00f5ppimas. Olen p\u00e4rast j\u00e4lginud, et see, kes sattus \u00fcksi \u00f5ppima, v\u00f5is kergesti meie filmile kaotsi minna. Ning teisipidi: GITISe legendaarne 1953.\u00a0aasta lend, k\u00f5ige \u00f5udsemad aastad, aga ollakse koos. Ja milline j\u00e4rgnev panus eesti kultuuri, ka filmi!<\/p>\n
Medalil on ikka mitu k\u00fclge. Ka n\u00f5uka-aastail, Bre\u017enevi l\u00f5putul stagnaajal. Saan oma haridusega igati rahul olla. Piirid olid kinni ja tuntud \u00f5ppej\u00f5ud olid sunnitud [N\u00f5ukogude] Liitu j\u00e4\u00e4ma. N\u00e4iteks Merab\u00a0Mamarda\u0161vili, kes otseselt mind ei \u00f5petanud, aga kelle loengutel k\u00e4isin. Kuulus filosoof, kes oli oma instituudist ja ka ajakirjast tagandatud, VGIKi peaaegu nagu asumisele saadetud. Meile VGIKis oli tema ilmumine aga suureks r\u00f5\u00f5muks, ja arvan, et ta ka ise nautis seda v\u00e4hemalt osaliselt, k\u00e4is koguni meil \u00fchikas k\u00fclas.<\/p>\n
Olime siiski loominguline instituut, tahes-tahtmata olid meil tiba teistsugused vabadused. \u00dcle Moskva tuldi teda kuulama. N\u00fc\u00fcd on ta loengud raamatutena saadaval. Aga elav loeng, vahetu osasaamine su silme all\u00a0hic et nunc\u00a0s\u00fcndivast m\u00f5tteprotsessist on ikkagi midagi muud! Mamarda\u0161vili tavatses \u00f6elda, et ta tuleb meile poolele teele vastu, aitab s\u00f5nastada asju, milleni alles tahame j\u00f5uda. Samuti andis meile maailmakirjandust v\u00e4ga hea \u00f5ppej\u00f5ud, Vladimir\u00a0Bahmutski, kelle loengud sisaldasid l\u00e4bi \u00f5ige mitme aasta Thomas Manni, Voltaire’i ja paljude teiste autorite loomingu anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n
K\u00e4isin Mamarda\u0161vilit kuulamas oma korraliste kursuste arvelt. Paarisloeng, vahepeal v\u00e4ike paus, v\u00e4ljume auditooriumist, mina \u00fchest, mu kohustuslik \u00f5ppej\u00f5ud teisest uksest, tervitan teda viisakalt, ja siis naaseme j\u00e4lle kumbki oma auditooriumi. Aga see oli punaaine pol-\u00f6ki (poliitilise \u00f6konoomia \u2014\u00a0M.\u00a0O.) \u00f5ppej\u00f5ud, soovi korral saanuks ta mulle,\u00a0pribalt’ile, l\u00f5dvalt k\u00fclma teha!<\/p>\n
Meil on kohati Venemaast ja venelastest raske aru saada. Me v\u00f5tame k\u00f5ike v\u00e4ga t\u00e4ht-t\u00e4helt. Neil on samuti loosungid ja juhtkirjad, ent tavaline inimene elab omasoodu sellest k\u00f5igest s\u00f5ltumata. Ega selles midagi uut ju ole, see saksa\u00a0Ordnung\u00a0ja vene bardakk, kosmos ja kaos, Apollon ja Dionysos. Lihtsalt \u00fcks n\u00e4ide, kuidas Peipsi-tagune elu ka normaalsemat, inimlikumat t\u00e4hendas ja v\u00f5imaldas.<\/p>\n
\u00d5ppej\u00f5ude oli muidugi igasuguseid. Vene kirjandust luges meile dekaan. Dostojevski, keerukas, vastuoluline autor n\u00f5uka arusaamades. Loeng “Kurit\u00f6\u00f6st ja karistusest”, kuidas teisiti. Mina vaatasin parajasti aknast v\u00e4lja, \u00fcle t\u00e4nava oli marksismi-leninismi instituut, ja tahtsin n\u00e4ha, mida nemad seal parasjagu teevad. Korraga kuulen: “K\u00e4rk, kas teie tapaksite\u00a0staruhha?” Eks ole, keerukas tekst, on vaja kuidagi tudengitele l\u00e4hemale tuua, n\u00e4itlikustada, eriti teiste rahvuste esindajatele. Meil oli ka \u00fcks v\u00e4ike vietnamlanna, tema k\u00e4est p\u00e4ris dekaan otses\u00f5nu: “Kas teie ikka teate, mis asi on\u00a0\u017ejolt\u00f5i bilet?”\u00a0 Kollaka jumega s\u00fcmpaatne vietnamlanna ei teadnud. Kust pidigi ta teadma, et Tsaari-Venemaa prostituutide sanitaarraamat oli oma kollase paberi j\u00e4rgi nimetuse saanud. On, mida tagantj\u00e4rele meenutada. S\u00f5jalise asemel oli kohustuslik aine tsiviilkaitse \u2014 Moskva privileegid. Lektor sikutas gaasimaski p\u00e4he ja j\u00e4tkas meie r\u00f5\u00f5muks vapralt loengut. T\u00f5esti, mitmek\u00fclgne haridus kohe esimesel kursusel! Ka t\u00e4nast silmas pidades. Paraku. Aga neljanda kursuse praktika toimus filmiteooria ja -ajaloo teadusinstituudis (NIITiK Naut\u0161no-issledovatelski institut teorii i istorii kino Goskino SSSR), kus t\u00f6\u00f6tasid oma ala tipud.<\/p>\n
Kui suur see instituut olla v\u00f5is ja palju inimesi seal t\u00f6\u00f6tas?<\/p>\n
Pakuksin, et umbes sadakond, kuskilt lugesin, et kandidaate-doktoreid oli kuuek\u00fcmne \u00a0ringis. Eraldi sai k\u00e4idud Naum Kleimani, hilisema Moskva filmimuuseumi legendaarse juhi juures. Siis t\u00f6\u00f6tas ta Eisensteini kortermuuseumis, kuhu l\u00e4ksime alul kogu kursusega. Arhiivis uurisin Sergei Eisensteini tollal veel avaldamata t\u00f6id “Meetod” ja “Grundproblem” \u2014 see teema tundus k\u00f5ige arukam, tegin sellest diplomit\u00f6\u00f6. Vjat\u0161eslav Ivanov oli just avaldanud valdavalt Eisensteinist ja tema p\u00e4randist r\u00e4\u00e4kiva semiootikaajaloo raamatu. K\u00e4isin k\u00f5rgematel kursustel ka Ivanovi loenguid kuulamas, Juri\u00a0Lotmani artistlikkust ja s\u00e4ra tal k\u00fcll otseselt polnud.<\/p>\n
\u00dcks teema, mis mind v\u00e4ga huvitab, on kultuurikontaktid. Kui r\u00e4\u00e4gime n\u00f5ukogude aja raudsest eesriidest, siis mingil m\u00e4\u00e4ral j\u00f5udsid kinodesse ka l\u00e4\u00e4ne filmid, olgugi et k\u00e4rbitud kujul. N\u00e4idati prantsuse ja india filme, vahel linastus m\u00f5ni USA ulmekas. Kui 1985 v\u00f5i 1986 Tartus 1976.\u00a0aasta “King\u00a0Kongi” n\u00e4idati, ulatus piletisaba Ekraani kino ukse juurest sinna, kus praegu kaitsekolled\u017ei haubitsad seisavad. Kuidas l\u00e4\u00e4ne re\u017eiss\u00f6\u00f6ride teosed filmikooli j\u00f5udsid? Suletud uste taga n\u00e4idati kindlasti Fellinit, Antonionit\u2026<\/p>\n
Eks midagi n\u00e4idati ja midagi ei n\u00e4idatud ka. Fellini “8\u00bd” n\u00e4idati meile kohe alustuseks \u00e4ra. Antonioni “Punast k\u00f5rbe” n\u00e4idati ka, aga see oli lagi. Lisaks \u00f5nnestus heal juhul midagi Moskva Kinomajas n\u00e4ha. Seal vaatasin n\u00e4iteks “Amarcordi”, “Kabareed” ja “Ristiisa”, see oli kohe aastal\u00a01974, kui kooli sisse sain. Filme k\u00e4idi vaatamas ka Gosfilmofondis. Selleks s\u00f5ideti varahommikul elektrirongiga tund aega
Moskvast v\u00e4lja, vaadati p\u00e4ev otsa filme ja tuldi \u00f5htul tagasi. Midagi sai niimoodi n\u00e4ha, filmid ise olid mustvalged kontrat\u00fc\u00fcbid.<\/p>\n
See omakorda vihjab sellele, kuidas need filmid enda valdusse saadi. Sisuliselt oli tegemist piraatkoopiatega?<\/p>\n
Jah, seda k\u00fcll. Aga filmiloolasena v\u00f5in \u00f6elda, et Murnau’ “Nosferatu” on j\u00f5udnud meieni t\u00e4nu piraatkoopiatele. “Dracula” autori lesk polnud rahul autori\u00f5iguste j\u00e4rgimisega ja kohtuotsus n\u00f5udis filmikoopiate h\u00e4vitamist. \u00d5nneks k\u00f5ik seda ei teinud, t\u00e4nu illegaalsetele, otsapidi piraatkoopiatele seda klassikat me teame. R\u00e4\u00e4gitakse, kuidas Coppola tuli “Ristiisaga” Moskvasse festivalile, ja teades seda piraatluse v\u00e4rki, istus ta kogu aeg ise filmikarpide juures. Aga lennujaamast Moskvasse s\u00f5itmise ajal olevat film ikkagi \u00fcmber kopeeritud. Kas selle ajaga tegelikult j\u00f5uti, mine tea.<\/p>\n
Kas eestlaste seltskond, kes Moskvas VGIKis \u00f5ppis, elas \u00fches \u00fchikas ja k\u00e4is \u00f5htuti koos v\u00e4ljas? Kuidas teil seltsielu k\u00e4is?<\/p>\n
VGIKi vana \u00fchikas p\u00e4rines kuskil viiek\u00fcmnendatest. Gurt\u0161enko, \u0160uk\u0161in, kes k\u00f5ik veel\u2026 Meie tulime m\u00f5istagi hiljem. Mis silma hakkas, oli parkett. Eks oli ju meilgi taolisi punasest tellisest maju, aga parkettp\u00f5rand \u2014 pealinna v\u00e4rk. Iseasi, mis sest parketist aastak\u00fcmnetega ilma hoolduseta j\u00e4rele oli j\u00e4\u00e4nud. Instituudi l\u00f5petamise ajaks valmis uus \u00fchikas, tervelt kuusteist korrust.<\/p>\n
1974 asusime korraga neljakesi \u00f5ppima (kas teist sellist aastat oligi, hea, kui \u00fcldse keegi \u00f5ppima p\u00e4\u00e4ses): Ago\u00a0Ruus operaatorit\u00f6\u00f6d, Janika\u00a0Freidkes filmimajandust, Elo\u00a0Tust re\u017eiss\u00f6\u00f6ri eriala. Eks me omavahel k\u00f5ige rohkem suhtlesimegi. Ka Ilmar\u00a0Taska, kes oli juba filmiteadust l\u00f5petamas. Simmi v\u00f5i Ihot Moskva p\u00e4evilt \u00f5ieti ei m\u00e4leta, kuna nad olid juba seotud oma filmit\u00f6\u00f6dega. Marika\u00a0Naaris \u00f5ppis operaatoriks, siis oli see elukutse rohkem veel meestele. Marika elab praegu L\u00e4timaal. J\u00e4rgnevatel aastatel lisandusid Tiina\u00a0Lokk, Katrin\u00a0Laur ja mitmed teisedki. K\u00f5iki enam ei m\u00e4leta. Lisaks k\u00f5rgematel re\u017eiss\u00f6\u00f6ride ja stsenaristide kursustel \u00f5ppijad, n\u00e4iteks Raul\u00a0Tammet, seal sai teinekord k\u00e4ia filme vaatamas. Kursused olid m\u00f5eldud neile, kel juba mingi k\u00f5rgharidus olemas. Ka luuletaja Katrin\u00a0V\u00e4li, kes \u00f5ppis kirjandusinstituudis. Moskva \u00fclikoolis oli minu meelest Eesti klubi, aga sinna ma h\u00e4sti ei j\u00f5udnud, see asus suure linna teises otsas. Lisaks oli iga\u00fchel veel oma s\u00f5pruskond.<\/p>\n
Liigume l\u00f5puks tagasi filmi juurde. Film on s\u00fcnteesiv kunst, mis liidab endasse erinevaid kunstiliike ja -komponente. Kuidas filmiteadlane v\u00f5iks sellele s\u00fcnteesile l\u00e4heneda? Ka Eisensteini montaa\u017eiteoorias peegeldub ju huvi s\u00fcnteesi vastu. Eisensteini m\u00f5jutas nii Wagneri\u00a0Gesamtkunstwerk’i kontseptsioon kui ka James Joyce’i s\u00fcnteetilised, mitmeh\u00e4\u00e4lsed romaanid.<\/p>\n
M\u00f5tlen neile Saksa diplomaatidele, kes pidid vaatama-kuulama Eisensteini Wagneri-lavastust Moskva Suures Teatris. Seal ta siis laskis “Valk\u00fc\u00fcride lendu” l\u00e4bi valjuh\u00e4\u00e4ldite \u2014 milline \u00f5udus see v\u00f5is olla, need pl\u00e4risevad reproduktorid. 1939, MRP, Saksa-vastane “Aleksander Nevski” oli ekraanidelt koristatud, hiljem toodi propa-plakat tagasi.<\/p>\n
S\u00fcnteesi puhul osutaksin kahele momendile. Kui vaatan konkreetset filmi, siis tahes-tahtmata on mingi aspekt seal k\u00f5ige huvitavam ja olulisem. Kui ma kirjutan retsensiooni,\u00a0siis ma kirjutangi sellest olulisest, muust, n\u00e4iteks visuaalk\u00fcljest v\u00f5i n\u00e4itlejameisterlikkusest, ei ridagi. Mul oleks endal surmigav lugeda retsensiooni, kus k\u00f5ik komponendid on kohusetruult l\u00e4bi n\u00e4mmutatud. Samas ma m\u00f5istagi j\u00e4lgin neid.<\/p>\n
Teine moment on, et filmiesteetikas on r\u00f5huasetus eri perioodidel erinev olnud. Filminduse algusaastatel, 1900\u20131910-ndatel, oli selleks s\u00fcntees. Esimene filmiteoreetik Ricciotto\u00a0Canudo tuli s\u00fcnteesiideega lagedale 1911, kui ta \u00fcllitas manifesti “Kuuenda kunsti s\u00fcnd” (j\u00e4rgnevalt seitsmes). Film kui masina ja tunde laps, totaalse s\u00fcnteesi kunst.<\/p>\n
1908 tekkinud suundumusse\u00a0film d’art\u00a0olid kaasatud Com\u00e9die-Fran\u00e7aise’i lavaj\u00f5ud ja Prantsuse Akadeemia liikmetest kirjanikud. Sel kombel p\u00fc\u00fcti t\u00f5sta nooruke film hoobilt traditsiooniliste kunstivaldkondade k\u00f5rgusse. Tegelikult ka Griffith (USA filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r \u2014\u00a0toim.), kes n\u00f5utas filmile vabadust nagu kirjanduses (st s\u00f5navabadus puudutas \u00fcksnes s\u00f5na, kirjandust) ja viitas Shakespeare’ile; ning p\u00f5hjendas \u00fcldplaani asemel teiste kadreeringute kasutamist, toetudes kujutava kunsti kogemusele. Kuid Griffithit iseloomustas juba spetsiifiline filmimontaa\u017e. Nii et 1920-ndate kannap\u00f6\u00f6re \u2014 filmis ainuomase otsimine-v\u00e4\u00e4rtustamine ning k\u00f5ige muu elimineerimise soov \u2014 oli tegelikult igati m\u00f5istetav.<\/p>\n
1920-ndate puhta filmi ehk\u00a0cin\u00e9ma pur’i otsingud prantsuse avangardis, n\u00e4iteks L\u00e9ger’ “Mehaaniline ballett”; v\u00f5i linnafilmid, nagu Ruttmanni “Berliin” v\u00f5i Vertovi “Inimene filmikaameraga” \u2014 need t\u00f6\u00f6d kombivad filmi enese piire, j\u00e4\u00e4dvustavad suurlinna liikumisi ja elur\u00fctmi. Just liikumises hakkasid nn t\u00f5upuhastajad filmi p\u00e4risosa n\u00e4gema (r\u00e4\u00e4gib ju ‘kinematograafia’ maakeeli seletatult liikumise \u00fcleskirjutamisest). Liikumine seob aega ja ruumi. Liikumine v\u00e4ljendub ruumiliselt, kuid selles avalduvad ajalised protsessid.<\/p>\n
Kas see, kui kriitik vaatab filmi v\u00f5i kirjutab arvustuse, eeldab ka seda, et ta peaks lisaks endale arvestama mingisugust mudelvaatajat?<\/p>\n
Ei pea. Kohe mitte mingil juhul! Kust mina tean, kes see mudelvaataja on, kui rumal ta kellegi arvates olema peaks. See meenutab kahtlaselt n\u00f5ukaaegseid jutte mitmemiljonilisele vaatajaskonnale m\u00f5istetav olemise vajalikkusest. Lihtne vaataja v\u00f5ib teinekord olla tunduvalt targem kui ma ise. Eriti t\u00e4nap\u00e4eval, mil iga\u00fcks saab end kurssi viia teda k\u00f6itva filmitemaatikaga \u2014 internetiavarused on ses osas n\u00fc\u00fcd r\u00f5\u00f5mustavalt ammendamatud.<\/p>\n
Mida olen aga p\u00fc\u00fcdnud oma loengutes r\u00e4\u00e4kida ja millele tudengite t\u00e4helepanu juhtida, on ajalookogemus, k\u00f5ige liikumises n\u00e4gemine. Kuigi \u00fcks ajaloo defineerimise v\u00f5imalusi on, et ajalugu on see, millest me midagi ei \u00f5pi. Seda k\u00fcll, ent ajalugu ja\u00a0 selle tundmine v\u00f5imaldab t\u00f5mmata paralleele, selgitada t\u00e4nast.<\/p>\n
N\u00e4iteks hiljutine 3D-buum. Filmiloolasena oli mulle selge, et filmi seisukohalt selleks tarvidust polnud, kuna kassanumbrid olid tugevas plussis ja 3D-seadistustesse investeerimise saanuks rahumeeli vahele j\u00e4tta. Omaaegne helifilmile \u00fcleminek ei toimunud puhtast r\u00f5\u00f5must \u2014 kapitalistil on kombeks raha lugeda, filmit\u00f6\u00f6stus oli siis kriisis ja heli oli viimane \u00f5lek\u00f5rs, mille j\u00e4rele haarati. V\u00f5i hiljem, televisiooni kui konkurendi tekkides, kui koduse pildikummuti \u00fcletrumpamiseks oli vaja midagi suurt ja v\u00e4rvilist. Alul katsetati kalli, kolmel filmilindil jooksva\u00a0cinerama’ga, aga peatselt j\u00f5uti ligil\u00e4hedaste tulemusteni kordades odavama ja lollikindlama laiekraaniga ning\u00a0cinerama\u00a0unustati.<\/p>\n
Paralleel l\u00e4hemalt, meie enda filmist. Sulev Keedus \u00fcritab juba m\u00f5nda aega teha filmi Kurem\u00e4e kloostrist. Tuntud-tunnustatud autor. Aga teema sihuke, et ei tea, kas maksab. Risti vastuoksa! Tahes-tahtmata ka p\u00e4evakajalist puudutades oleks see unikaalne v\u00f5imalus vaadelda t\u00e4nase maailma vastasseise igavikulisemast vaatepunktist. Siin on potentsiaali, mida me ei oska m\u00e4rgatagi. Filmiloolasena saan \u00f6elda, et M\u00e4rska “P\u00fchad Petseris” (1936), meie s\u00f5jaeelse filmi absoluutne tipp, sai teoks hoopiski t\u00e4nu brittidele, kes olid tellinud M\u00e4rskalt Petseri kaadreid. Vastavalt lepingule saime v\u00e4ikese osa neist kaadritest ka me ise. Nii see eesti klassika tegelikult s\u00fcndiski.<\/p>\n
Chaplin teab: elu, n\u00e4htuna l\u00e4hivaates, on trag\u00f6\u00f6dia, kaugvaates silmitsedes aga kom\u00f6\u00f6dia. Olen p\u00fc\u00fcdnud leida, kus t\u00e4pselt, millega seoses, mis kontekstis Chaplin nii \u00fctleb.2\u00a0Kuid nad sobivad niigi kokku, kaunistavad teineteist, Chaplin ja see m\u00f5ttesentents. Jutt pole ju filmikadreeringust. Koomiline ja sotsiaalne \u00e4rksus k\u00e4ivad ikka k\u00e4sik\u00e4es. Ajaloo, suure v\u00f5i v\u00e4ikese, subjektiks olemise asemel leiame end hooti lootusetult selle objektiks taandatuna. Ent seesama ajalugu pakub v\u00f5imaluse n\u00e4ha iseend ja t\u00e4nast distantsilt. Kaugelt n\u00e4eb teisiti, teistsuguses valguses, \u00fcldplaan haarab tervikpilti, n\u00e4itab meid \u00fche suurema pildi osana, avades nii chaplinliku tagaukse v\u00f5imaluse.<\/p>\n