Omaani looduskaitseala l\u00e4histel madalikule s\u00f5itnud Vene varilaevastiku tankerist lekkivast toornaftast on tekkinud peaaegu 400 ruutkilomeetri suurune naftalaik, teatas riigi valitsus esmasp\u00e4eval.<\/p>\n
Kameruni lipu all s\u00f5itvast ja Venemaa varilaevastikku kuuluvast tankerist lekib alates juuli l\u00f5pust Omaani ranniku l\u00e4hedasel merekaitsealal naftat.<\/p>\n
Omaani riiklik uudisteagentuur teatel alustasid ametiv\u00f5imud laiaulatuslikku operatsiooni laeva Caroline Bezengi turvamiseks ning mereloodusele ja laevaliiklusele avalduva m\u00f5ju leevendamiseks.<\/p>\n
Uudisteagentuuri AFP teatel seisis tanker Al-Qibliyyah’ saare l\u00e4hedal madalikul \u00fcle kuu aja ning 6. juunil toimusid seal plahvatused. Laevade j\u00e4lgimisportaali Marine Traffic viimane asukohasignaal piirkonnast p\u00e4rineb 11. juunist.<\/p>\n
\u00dckski osapool ei ole vahejuhtumi eest vastutust v\u00f5tnud.<\/p>\n
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul vedas laev 800 000 barrelit naftat, mis on n\u00e4dalate jooksul merekaitsealale lekkinud.<\/p>\n
Omaani keskkonnaamet teatas riigimeedia vahendusel, et naftalaik ulatub Hallaniyati saartest mandri ranniku suunas ja katab n\u00fc\u00fcdseks 390 ruutkilomeetri suurust ala.<\/p>\n
Ka Reutersi satelliidipiltidest selgus, et madalikule s\u00f5itnud 274-meetrisest tankerist p\u00e4rinev reostus j\u00e4tkas laienemist.<\/p>\n
Greenpeace’i andmetel suurenes reostunud ala 4. augustiks juba 600 ruutkilomeetrini.<\/p>\n
“See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kasv, mis viitab laeva seisukorra halvenemisele,” m\u00e4rkis Saksamaa Greenpeace’i keskkonnakatastroofide ekspert Nina Noelle.<\/p>\n
“Merikilpkonnad kasutavad saare randu pesitsemiseks ja munemiseks, samuti on saared paljudele merelindudele kriitilise t\u00e4htsusega pesitsusalaks. \u00dcmbritsevates vetes elab ka haruldane Araabia mere k\u00fc\u00fcrvaal,” hoiatas Greenpeace’i kampaaniakorraldaja Hanen Keskes.<\/p>\n
Omaani keskkonnaameti juht Abdullah bin Ali Al-Omari teatas 9. augustil telekanalile Oman TV News, et k\u00e4ivitati riiklik naftareostuse t\u00f5rje plaan. Kahjude leevendamiseks suletakse lekkeavasid, \u00fcritatakse laeva tasakaalustada ning tehakse sukeldumist\u00f6id, et kontrollida veealuste mahutite terviklikkust.<\/p>\n
Laevade j\u00e4lgimisandmete kohaselt v\u00f5ttis Caroline Bezengi aprillis Venemaa Musta mere sadamas Novorossiiskis laadungi peale ning l\u00e4bis mai l\u00f5pus Suessi kanali.<\/p>\n
2001. aastal valminud alus kuulub Venemaa kasutatavasse niinimetatud varilaevastikku, mis koosneb vanematest naftatankeritest. Sellistel laevadel puudub l\u00e4\u00e4neriikide kindlustuskaitse ning tegelike omanike varjamiseks s\u00f5idavad nad eri riikide lippude all.<\/p>\n
Avalike laevandusandmebaaside j\u00e4rgi s\u00f5itis laev Kameruni lipu all, kuid kuulus nende 39 aluse hulka, mis juunis Kameruni laevaregistrist kustutati.<\/p>\n
Euroopa Liit, Ukraina, \u00dchendkuningriik, Kanada ja \u0160veits on kehtestanud alusele sanktsioonid.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte LSEG andmetel on tankeri registreeritud omanik Rentoor Shipmanagement Ltd ja haldaja Villar Shipmanagement Ltd \u2013 Reuters m\u00e4rkis, et need firmad asuvad t\u00f5en\u00e4oliselt Hiinas.<\/p>\n
Euroopa riigid on viimastel kuudel sagendanud varilaevastiku aluste kontrollimist ja peatamist, kusjuures oluliseks ajendiks on keskkonnakaalutlused.<\/p>\n
Varilaevastik koosneb ligi 1400 ohtlikult vanast, kindlustamata ja kolmandate riikide laevast, mis aitavad Venemaal l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da hiilida.\u00a0<\/p>\n
Ka Rootsi rannikuvalve hoiatas, et alused ohustavad nii keskkonda kui ka teisi merel liiklejaid.<\/p>\n
Euroopa Liit laiendas juulis ka oma merev\u00e4eoperatsiooni Atalanta ulatust, et pidada India ookeanis kinni varilaevastiku laevu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Omaani looduskaitseala l\u00e4histel madalikule s\u00f5itnud Vene varilaevastiku tankerist lekkivast toornaftast on tekkinud peaaegu 400 ruutkilomeetri suurune naftalaik, teatas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":249581,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,95,4257,59439,19,25,7281,23,24,22,20,6810,30,92,93,94],"class_list":["post-249580","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nafta","tag-naftareostus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tanker","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varilaevastik","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117077103623501440","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=249580"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249580\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/249581"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=249580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=249580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=249580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}