ajakirjas Animal Welfare<\/a>, kus keskendus k\u00fc\u00fclikute, merisigade ja rottide \u00fclekaalulisusele. Pantelejevi s\u00f5nul on \u00fclekaalulisus lemmikloomade seas m\u00e4rksa levinum mure kui alakaalulisus. Kui koerte ja kasside puhul r\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4\u00e4neriikides kuni poolte loomade \u00fclekaalust, siis tema uuringu p\u00f5hjal on probleem t\u00f5sine ka v\u00e4iksemate lemmikute seas.<\/p>\nUuringust selgus, et paljud eksootiliste loomade tervisemured on seotud eba\u00f5ige pidamise ja s\u00f6\u00f6tmisega. K\u00fc\u00fclikute ja merisigade p\u00f5hitoit peaks olema kiudainerikas ja energiavaene hein v\u00f5i rohi. Veterinaari s\u00f5nul peaksid nad seda pidevalt n\u00e4rima, mis aitab korras hoida ka nende hambaid.<\/p>\n
Probleem on aga selles, et omanikud s\u00f6\u00f6davad loomadele liiga palju poest ostetud m\u00fcslisegusid ja graanuleid, pidades neid ekslikult p\u00f5hitoiduks. “See v\u00f5iks olla parimal juhul ainult maiustus,” r\u00f5hutas Pantelejev saates “Huvitaja”. Ta selgitas, et isegi heinagraanuleid ehk pelleteid v\u00f5iks t\u00e4iskasvanud loom saada vaid supilusikat\u00e4ie p\u00e4evas. Seemneid ja v\u00e4rvilisi palakesi sisaldavaid segusid ei peaks k\u00fc\u00fclikutele ja merisigadele aga \u00fcldse andma.<\/p>\n
Rottide puhul, kes on k\u00f5iges\u00f6\u00f6jad, on murekohaks inimeste toidulaualt antav liiga rasvane v\u00f5i suhkrurohke toit. Pantelejev juhtis t\u00e4helepanu, et poed m\u00fc\u00fcvad selliseid toitesegusid sageli t\u00e4iss\u00f6\u00f6da nime all, kuigi vastavad regulatsioonid puuduvad. “Neile isegi m\u00fc\u00fcakse neid jogurtitropse maiustuseks, mis sisaldavad piima,” t\u00f5i ta n\u00e4ite, kuigi k\u00fc\u00fclik ja merisiga on sajaprotsendilised taimtoidulised.<\/p>\n
\u00dcksildus teeb looma passiivseks<\/p>\n
Lisaks valele toidule kergitab kehakaalu ka liikumisruumi puudus ja \u00fcksildus. Mariin Pantelejevi s\u00f5nul peaksid uuritud liigid \u2013 k\u00fc\u00fclik, merisiga ja rott \u2013 elama alati koos seltsilisega. Koos elades tunnevad loomad end turvalisemalt, nende stressitase on madalam ning nad liiguvad ja m\u00e4ngivad rohkem. See v\u00f5ib v\u00e4hendada ka stressis\u00f6\u00f6mist. Tema uuring kinnitas omanike hinnangute p\u00f5hjal, et \u00fcksi peetavad loomad liigutavad end \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul v\u00e4hem.<\/p>\n
Veterinaar lisas, et ka m\u00fc\u00fcdavad puurid ei vasta enamasti loomade miinimumn\u00f5uetele. “K\u00fc\u00fclikuid ei soovitata n\u00e4iteks puuris \u00fcldse pidada. Nad peaksid saama joosta toas ringi nagu koer v\u00f5i kass,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
\u00dclekaalulisus ei ole vaid kosmeetiline probleem. See l\u00fchendab looma eluiga ja soodustab kasvajate teket. Pantelejev selgitas, et rasvavoltidega k\u00fc\u00fclikud ja merisead ei ulatu enam oma p\u00e4rakust s\u00f6\u00f6ma spetsiaalseid roojapabulaid (tsehhotroofe), mida nad vajavad teatud ainete k\u00e4ttesaamiseks ja toidu teistkordseks seedimiseks. Samuti ei ulatu nad ennast pesema. Viimaks soodustab \u00fclekaal kehas erinevaid p\u00f5letikke, n\u00e4iteks liigesep\u00f5letikke, ja muudab olemasolevad terviseprobleemid hullemaks.<\/p>\n
Pantelejev t\u00f5i eraldi probleemina v\u00e4lja olukorra loomade varjupaikades, kus praegu valitseb “kassi uputus”. Kassid, kes ootavad uut kodu kuid v\u00f5i isegi aastaid, elavad sageli kassitubades v\u00f5i puurides. “Nad s\u00f6\u00f6vad lihtsalt igavusest v\u00f5i stressist,” \u00fctles Pantelejev. Varjupaigas on aga probleemi keeruline lahendada, sest \u00fchiskasutatavas toas peab toit k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav olema ja puuris elav loom veedab suurema osa \u00f6\u00f6p\u00e4evast paigal.<\/p>\n
Koerte ja kasside kaalukontroll<\/p>\n
\u00dclekaal valmistab probleeme ka laiemalt levinud lemmikloomade, koerte ja kasside puhul. Mariin Pantelejevi s\u00f5nul on lahendus tegelikult lihtne: loomale tuleb v\u00e4hem toitu ette panna. Tihti takistab \u00f5iget k\u00e4itumist omaniku emotsionaalne side lemmikuga, mist\u00f5ttu antakse palukesi oma toidulaualt v\u00f5i t\u00e4idetakse kaussi iga kord, kui loom k\u00fcsima tuleb.<\/p>\n
Ta andis kaks soovitust. Esiteks ei peaks olema k\u00f5rbinad kausis kogu aeg vabalt ees. Loomale tuleks anda p\u00e4eva jooksul kindel m\u00f5\u00f5detud kogus v\u00e4ikeste portsudena. Teiseks v\u00f5iks selle peita spetsiaalsete m\u00f5istatuste v\u00f5i m\u00e4nguasjade sisse. See pakub loomale vaimset tegevust ja ta peab toidu k\u00e4ttesaamiseks vaeva n\u00e4gema, mitte lihtsalt kausi juures n\u00e4ksima.<\/p>\n
Kuigi liikumine aitab kaloreid kulutada, on veterinaari hinnangul sissetulevate kalorite piiramine siiski olulisem. Pantelejev avaldas lootust, et inimeste teadlikkus probleemist paraneb. Samas kartis ta, et probleem ise ei lahene. Kui inimesed \u00fcmaramate loomadega \u00e4ra harjuvad, hakkavad nad normaalkaalus loomi ekslikult k\u00f5hnaks pidama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et veerand lemmikloomana peetavatest Eesti k\u00fc\u00fclikutest, merisigadest ja rottidest on \u00fclekaalulised. Veterinaar Mariin Pantelejevi s\u00f5nul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24982,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[13791,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13789,28,29,13793,13792,19,25,13790,23,24,22,7926,20,30],"class_list":{"0":"post-24981","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-animal-welfare","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kuulik","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-marin-pantelejev","23":"tag-merisiga","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rott","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-ulekaal","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24981"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24981\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}