M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal saatsid seakasvatajad, s\u00f6\u00f6datootjad,aretusorganisatsioonid, veterinaarteenuste osutajad, lihat\u00f6\u00f6tlemisettev\u00f5tted ja teised \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumise regionaal- ja p\u00f5llumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele. Selles paluvad nad tunnistada olukord seakasvatussektoris erakorraliseks ning alustada viivitamatult ajutiste turustabiliseerimise meetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist. Sellest kirjutab BNS.<\/p>\n
Sealiha hindade langus Euroopa turul, mis algas 2025. aasta s\u00fcgisel, on viinud selleni, et sigade kokkuostuhind Eestis p\u00fcsib stabiilselt allpool tootmiskulude taset. Keskmine tootmise omahind on umbes 1,90 eurot r\u00fcmba kilogrammi kohta, kuid Saksamaa hinnanoteering, mille p\u00f5hjal kujuneb ka Eesti kokkuostuhind, langes juuli alguses 1,40 euroni. Praeguse hinnataseme juures toob iga m\u00fc\u00fcdud nuangsiga kahjumit ning sektori kogukahju hinnatakse 17,6 miljonile eurole aastas.<\/p>\n
Eesti sealiha isevarustatuse tase langes 79,2%-lt 2021. aastal 63,4%-le 2025. aastal. Seejuures on sealiha tarbimine kasvanud ning import suurenenud 35 000 tonnilt 46 300 tonnile aastas. Sealiha on Eestis k\u00f5ige populaarsem lihat\u00fc\u00fcp: keskmiselt tuleb \u00fche elaniku kohta 42 kilogrammi aastas.<\/p>\n
\u201ePraegune kriis ei ole tingitud Eesti tootjate ebaefektiivsusest, vaid h\u00e4irest Euroopa turul, mille p\u00f5hjused on v\u00e4ljaspool nende m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Kui me j\u00e4\u00e4me ilma kodumaistest tootmisv\u00f5imsustest, kulub nende taastamiseks aastaid \u2014 emaskarja ja geneetilise baasi loomiseks kulub kolm kuni viis aastat. Tootmisv\u00f5imsuste s\u00e4ilitamine t\u00e4na on m\u00e4rgatavalt odavam kui nende taastamine homme,\u201c \u00fctles Eesti T\u00f5usigade Aretus\u00fchistu juhatuse liige Anu Hellenurme.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdumises r\u00f5hutatakse, et hinnakriis ei puuduta ainult seakasvatajaid, vaid kogu tootmis- ja turustusahelat: alates s\u00f6\u00f6datootmisest ja aretusest kuni veterinaaria, transpordi, lihat\u00f6\u00f6stuse, bioenergeetika ja kaubanduseni. \u00dche 1000 emisega emaskarjaga seakasvatusettev\u00f5tte tegevuse l\u00f5petamine toob kaasa kodumaise sealihatootmise v\u00e4henemise umbes 2400 tonni v\u00f5rra aastas, isevarustatuse taseme langemise alla 60% ning umbes saja t\u00f6\u00f6koha kaotuse kogu sektoris.<\/p>\n
\u201eIlma v\u00e4himagi kahtluseta v\u00f5ib v\u00e4ita, et sealiha on \u00fcks Eesti toidujulgeoleku sambaid. M\u00f6\u00f6dunudaastane sigade aafrika katku puhang oli karm meeldetuletus sellest, kui habras v\u00f5ib see julgeolek olla. Laialdasema \u00fcleriikliku kriisi korral osutub isegi praegune isevarustatuse tase kriitiliseks ning pikaajaline tarnekindlus s\u00f5ltub kogu sealihatootmise \u00f6kos\u00fcsteemi elluj\u00e4\u00e4misest. Kui seakasvatajate tegevus muutub majanduslikult ebaotstarbekaks ja tootmine seiskub, v\u00f5ib see \u00f6kos\u00fcsteem kiiresti kokku variseda ning piiride sulgemisel ei ole meil elanikkonna toitmiseks alternatiivi,\u201c hoiatab ettev\u00f5tte Maag Agro esmatootmise ja karja kokkuostu direktor Priit Dreimann.<\/p>\n
\u00dcleeuroopaline kriis<\/p>\n
2026. aasta veebruaris t\u00f5statasid viis EL-i liikmesriiki seakasvatuse hinnakriisi k\u00fcsimuse p\u00f5llumajandus- ja kalandusministrite n\u00f5ukogu istungil ning tegid Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda erakorralise abi andmist. Kuna EL-i tasandil ei ole erakorralisi toetusmeetmeid seni vastu v\u00f5etud, peavad p\u00f6\u00f6rdumise autorid vajalikuks hinnata ajutiste riigisiseste meetmete vajadust Eestis.<\/p>\n
Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande s\u00f5nul tuleks seakasvatust vaadelda kui strateegilist potentsiaali, mis ulatub kaugele v\u00e4ljapoole p\u00f5llumajanduse raame.<\/p>\n
\u201eOleme Eesti seakasvatuses j\u00f5udnud teeristile. Sealiha hinnangulangus, mis j\u00e4rgnes m\u00f6\u00f6dunudaastasele ulatuslikule sigade aafrika katku puhangule, kestab seni ning erinevate tegurite m\u00f5jul saavutavad tootmismahud taseme, kus kaob skaalaefekt ja koos sellega ka v\u00f5ime j\u00e4\u00e4da konkurentsiv\u00f5imeliseks. Seakasvatus ei ole eraldiseisev haru, vaid oluline osa Eesti toidu- ja biomajandussektori \u00f6kos\u00fcsteemist, mis m\u00f5jutab meie toidu- ja energiajulgeolekut, majanduslikku konkurentsiv\u00f5imet ning maapiirkondade eluj\u00f5ulisust. Investeeringud kodumaisesse esmatootmisse loovad v\u00e4\u00e4rtust kogu majandusahelas \u2014 alates t\u00f6\u00f6tlemisest ja logistikast kuni ekspordi ja teenusteni. Riigina peame tagama oma toidu olemasolu riigis ka kriisiolukorras ning katma suurema osa oma toidulauast kodumaise produktsiooniga. Kodumaise seakasvatuse s\u00e4ilitamine peab saama Eesti reaalse toidujulgeoleku plaani osaks,\u201c l\u00f5petas Laande.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal saatsid seakasvatajad, s\u00f6\u00f6datootjad,aretusorganisatsioonid, veterinaarteenuste osutajad, lihat\u00f6\u00f6tlemisettev\u00f5tted ja teised \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumise regionaal- ja p\u00f5llumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele. Selles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":249935,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[98344,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,21867,25,1396,10327,57151,23,24,22,98345,20,30],"class_list":["post-249934","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-aretusorganisatsioonid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-okosusteem","tag-populaarseimad-lood","tag-seakasvatus","tag-sealiha","tag-toetusmeetmed","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uleeuroopaline-kriis","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117080292260321727","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=249934"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249934\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/249935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=249934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=249934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=249934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}