Saksamaa valitsuskabinet peaks kolmap\u00e4eval h\u00e4\u00e4letama reformi \u00fcle, millega kavatsetakse anda riigi v\u00e4lisluureteenistusele (BND) ja sisejulgeoleku eest vastutavale ametile (BfV) senisest m\u00e4rksa ulatuslikumad volitused ohtude aktiivseks t\u00f5kestamiseks, mitte \u00fcksnes nende j\u00e4lgimiseks.<\/p>\n
Siseminister Alexander Dobrindti kavandatavate reformide kohaselt ei piirduks Saksamaa sisejulgeolekut tagava p\u00f5hiseaduse kaitse ameti (Bundesamt f\u00fcr Verfassungsschutz, BfV) tegevus enam peamiselt luureandmete kogumise, j\u00e4lgimise ja ohtude hindamisega. Selle asemel saaks amet \u00f5iguse korraldada aktiivseid operatsioone \u00e4\u00e4rmuslaste v\u00f5rgustike ja vaenulike v\u00e4lisj\u00f5udude vastu, teatas v\u00e4ljaanne Bild.<\/p>\n
Laiendatud volitused h\u00f5lmaksid \u00e4\u00e4rmuslaste ja v\u00e4lisriikide operatsioonide h\u00e4irimist, sihitud andmevoogude m\u00f5jutamist, nuhkvara kasutamist digitaalseks j\u00e4lgimiseks ja v\u00f5rgustikesse tungimiseks ning isegi r\u00fcndeoperatsioonide korraldamist v\u00e4lismaal paikneva k\u00fcberinfrastruktuuri vastu. Eeln\u00f5u kohaselt saaks BfV \u00f5iguse paigaldada eraisikute eluruumidesse oma andureid ning kasutada info kogumiseks ka juba olemasolevaid seadmeid, n\u00e4iteks elaniku nutik\u00f5larit.<\/p>\n
Reform t\u00e4hendaks Saksamaa julgeolekupoliitikas olulist muutust, viies BfV senisest peamiselt luureinfo kogumisele keskendunud organisatsioonist aktiivsemaks teenistuseks, mis suudaks vaenulikke operatsioone otseselt h\u00e4irida ja t\u00f5kestada.<\/p>\n
Samm astutakse ajal, mil Saksamaa seisab silmitsi \u00fcha keerukama julgeolekukeskkonnaga, kuhu kuuluvad Venemaa spionaa\u017ei- ja sabotaa\u017eiv\u00f5rgustikud, k\u00fcberr\u00fcnnakud ning laiemad h\u00fcbriidohud.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne EurActiv.com kirjutas, et kui praegune, Friedrich Merzi juhitud valitsus eelmisel aastal ametisse asus, oli Saksamaa luurev\u00f5imekuse tugevdamine juba \u00fcks selle olulisi julgeolekureformi lubadusi. Eesm\u00e4rk oli anda riigi luureasutustele praegusest oluliselt rohkem volitusi.<\/p>\n
Seda peetakse vajalikuks muutunud julgeolekukeskkonna t\u00f5ttu p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust Ukraina vastu 2022. aastal ning Saksamaad \u00fcha agressiivsemalt ohustavate h\u00fcbriidohtude t\u00f5ttu.<\/p>\n
Reformi kiirendasid ka k\u00fcsimused selle kohta, kas tihe koost\u00f6\u00f6 USA luurekogukonnaga saab j\u00e4tkuda president Donald Trumpi administratsiooni ajal. Euractiviga r\u00e4\u00e4kinud Saksamaa ametnike s\u00f5nul ei ole luurekoost\u00f6\u00f6le seni siiski piiranguid kehtestatud ning USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktorit John Ratcliffe’i hindavad tema Saksa kolleegid k\u00f5rgelt.<\/p>\n
Sellest hoolimata p\u00fcsib \u00fcks pikaajaline probleem. V\u00f5rreldes teiste riikide luureasutustega on Saksamaa luureteenistustel endiselt m\u00e4rksa v\u00e4hem volitusi. Kuigi nende anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imekust hinnatakse k\u00f5rgelt, s\u00f5ltuvad Saksa ametkonnad luureinfo hankimisel sageli v\u00e4lispartneritest. See kehtib eriti l\u00e4henevate terrorir\u00fcnnakute hoiatuste puhul, mis p\u00e4rinevad peaaegu alati v\u00e4lisriikide luureteenistustelt ning aitavad r\u00fcnnakuid \u00e4ra hoida.<\/p>\n
Saksa v\u00e4lisluureteenistuse (Bundesnachrichtendienst, BND) seaduse ulatuslik \u00fcmbertegemine suurendaks enam kui kaks korda nende s\u00e4tete ehk \u00fcksikute reeglite arvu, mis m\u00e4\u00e4ravad kindlaks teenistuse volitused. Osaliselt on see vajalik seet\u00f5ttu, et BND-le kavatsetakse anda m\u00e4rksa ulatuslikumad \u00f5igused strateegiliseks signaalluureks, m\u00e4rkis EurActiv.<\/p>\n
Eeln\u00f5u lubab s\u00f5naselgelt ka operatiivmeetmeid. BND t\u00f6\u00f6tajatel lubataks osaleda senisest oluliselt aktiivsemates operatsioonides, sealhulgas relvatootmise saboteerimises, kui see on vajalik konkreetse ohu k\u00f5rvaldamiseks. Samuti saaks BND suurema vabaduse tegutseda ennetavalt k\u00fcberruumis.<\/p>\n
\u00dcks oluline muudatus puudutab j\u00e4relevalvet luureasutuste tegevuse \u00fcle. J\u00e4litusmeetmed, millele on praegu vaja G10 komisjoni heakskiitu, l\u00e4heksid tulevikus s\u00f5ltumatu kontrollin\u00f5ukogu vastutusalasse. G10 komisjon, mille liikmed valib Bundestag, kontrollib taotlusi, millega luureasutused soovivad rikkuda kirjavahetuse, posti ja telekommunikatsiooni saladust.<\/p>\n
S\u00f5ltumatu kontrollin\u00f5ukogu loodi 2021. aastal ning selle liikmed on Saksamaa Liitvabariigi k\u00f5rgeima \u00fcldkohtu v\u00f5i f\u00f6deraalse halduskohtu endised kohtunikud.<\/p>\n
Kui valitsuskabinet reformi heaks kiidab, peavad seaduse vastu v\u00f5tma veel Saksa parlamendi \u00fclem- ja alamkoda Bundesrat ja Bundestag. Reform v\u00f5iks j\u00f5ustuda 2027. aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaa valitsuskabinet peaks kolmap\u00e4eval h\u00e4\u00e4letama reformi \u00fcle, millega kavatsetakse anda riigi v\u00e4lisluureteenistusele (BND) ja sisejulgeoleku eest vastutavale ametile…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":249981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[31433,39373,26,27,98358,37,33,35,34,36,31,32,21,97161,28,29,95,19,25,98359,9124,23,24,22,20,1933,30,92,93,94],"class_list":["post-249980","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bfv","tag-bnd","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dobrindt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hubriidoht","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saksa-julgeolek","tag-saksa-luure","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-oht","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117080858568234870","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=249980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/249980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/249981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=249980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=249980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=249980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}