Ameerika f\u00f6deraalreserv alustas eelmisel n\u00e4dalal intresside langetamisega kuigi inflatsioon on endiselt kolme protsendi peal. See aga v\u00f5ib olla l\u00f6\u00f6k keskpanga usaldusv\u00e4\u00e4rsusele, sest otsusele eelnes tugev surve Valge maja poolt.<\/p>\n
USA f\u00f6deraalreservi juht Jerome Powell tegi eelmisel n\u00e4dalal teatavaks uudise, mida juba pikemat aega oodati.<\/p>\n
“Mu kolleegid ja mina oleme \u00fchem\u00f5tteliselt keskendunud meie kahemandaadilise eesm\u00e4rgi saavutamisele: ameeriklaste t\u00e4ist\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja stabiilne hinnakasv. Kuigi t\u00f6\u00f6tus j\u00e4\u00e4b madalale, on see t\u00f5usnud. T\u00f6\u00f6kohtade arvu kasv on aeglustunud ning t\u00f6\u00f6tuse kasvu riskid on kasvanud. Samal ajal on inflatsioon hiljuti kiirenenud ning j\u00e4\u00e4b m\u00f5neti k\u00f5rgemale tasemele. Meie eesm\u00e4rkide toetamiseks ja riskide tasakaalu muutumise p\u00e4rast on F\u00f6deraalne Avatud Turu Komitee otsustanud langetada meie intressim\u00e4\u00e4ra veerandi protsendipunkti v\u00f5rra,” \u00fctles Powell.<\/p>\n
Eriti oodati seda Valges Majas. President Donald Trump pole teinud saladust, et tema enda poolt 2018. aastal ametisse nimetatud Powelli senine k\u00f5rgete intresside poliitika pole talle just meelt m\u00f6\u00f6da. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib ka f\u00f6deraalreservi otsusest v\u00e4lja lugeda, et kuigi tegemist peaks olema s\u00f5ltumatu asutusega, siis p\u00e4ris p\u00e4evapoliitikast vabad nad ei ole.<\/p>\n
“See intressi langetamine tuleb suhteliselt vastuolulisel ajal, sest inflatsioon on j\u00e4tkuvalt pigem seal kolme protsendi \u00fcmber, mitte kahe protsendi peal. Teistpidi ka t\u00f6\u00f6puuduse m\u00e4\u00e4r ei ole eriti k\u00f5rge. Ta k\u00fcll marginaalselt siin v\u00f5ib-olla t\u00f5useb ja sellest tulenevalt v\u00f5ibki \u00f6elda, et kui tavaolukorras intresside langetamine ergutab majandust, siis praegu ta toob esile ikkagi need v\u00f5imalikud vastuolud. \u00dchtpidi kui vaadata kiiret hinnakasvu, siis peaks justkui majandusele pidurit t\u00f5mbama ja kui muretseda t\u00f6\u00f6turu p\u00e4rast, siis tegelikult v\u00f5iks k\u00e4rpida,” lausus Eesti panga \u00f6konomist Peeter Luikmel.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla f\u00f6deraalreservi usaldusv\u00e4\u00e4rsusele sellises kontekstis, kus otseselt midagi pole veel halvaks l\u00e4inud ja varade hinnad on k\u00f5igi aegade tipus – taustal on v\u00e4ikse poliitilise surve mure – v\u00f5ib-olla see usaldusv\u00e4\u00e4rsus oleks natukene paremini p\u00fcsinud, kui nad seekord veel oma langetust teinud ei oleks,” \u00fctles Redgate Wealthi investeeringute valdkonna juht Peeter Koppel.<\/p>\n
Seega on f\u00f6deraalreserv l\u00f5dvendamas intressipoliitikat ajal, kui nad pole oma kaheprotsendise hinnat\u00f5usu eesm\u00e4rgini j\u00f5udnud ning ei pruugigi sinna j\u00f5uda. N\u00e4iteks Euroopa Keskpank on l\u00e4henemas juba oma intresside langetamise ts\u00fckli l\u00f5pule ajal, mil euroala inflatsioon on t\u00e4pselt kaks protsenti. USA majanduskasv on viimasel 15 aastal olnud Euroopa omast selgelt kiirem ning l\u00e4hiajal n\u00e4ib see nii ka j\u00e4\u00e4vat. Kuigi on ka majandusteadlasi, kes usuvad, et USA majandus on langusesse keeramas.<\/p>\n
“Mina n\u00e4iteks vaatan \u00dchendriikide majandust ja mul v\u00f5tab kukalt s\u00fcgama. Ma ei n\u00e4e seda surutist hirmsamal kombel kuskil hetkel paistmas. Muidugi t\u00f5en\u00e4oliselt f\u00f6deraalreserv teab paremini, aga sellist imestust selle suhtes, et miks intresse praegu langetati, oli tegelikult nii-\u00f6elda turgude inimeste poole pealt kuulda rohkemgi,” lisas Koppel.<\/p>\n
“2025. aasta majanduskasv tuleb ilmselt umbes \u00fche protsendipunkti v\u00f5rra madalam, kui ta oli m\u00f6\u00f6dunud aastal ja kindlasti on v\u00e4ga palju p\u00f5hjusi. \u00dcks universaalsemaid p\u00f5hjusi on ikkagi see, et kogu kaubanduse arhitektuur globaalselt on nii palju muutunud ja \u00dchendriikide tollimaksud tegelikult esmaselt avaldavad ka piiravat m\u00f5ju \u00dchendriikide tarbijatele. Nende ostuj\u00f5ud langeb ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka investeeringud, \u00fcksk\u00f5ik kui v\u00e4gisi neid \u00dchendriikides \u00fcritatakse esile kutsuda. See niisugune kindlustunne investeeringute tegemiseks ei ole eriti k\u00f5rge ja kas ta n\u00fc\u00fcd ilmtingimata majanduslangusena realiseerub – praegused prognoosid pigem lubavad arvata, et see kasv j\u00e4\u00e4b kuskile sinna 1,6-1,8 protsendi peale ka l\u00e4hiaastatel,” \u00fctles Luikmel.<\/p>\n
Turud ennustavad, et sel aastal v\u00f5iks f\u00f6deraalreserv langetada intresse veel kaks korda. M\u00f5nes m\u00f5ttes ei ole see Euroopale just eriti hea uudis, sest dollari kurss v\u00f5rreldes euroga on n\u00f5rk juba praegu ning j\u00e4rgmiste sammudega v\u00f5iks see s\u00fcveneda.<\/p>\n
“Eurooplaste jaoks ta kindlasti v\u00f5ib-olla v\u00e4ga mugav ei ole, sest tahaks ju Ameerikasse ka eksportida. Saksamaal on \u00dchendriigid tegelikult p\u00e4ris k\u00f5va kaubanduspartner. Eurooplastele ilmselt meeldiks, kui euro oleks suhteliselt n\u00f5rgem, sest siis on konkurentsipositsioon veidikene parem. \u00dctleme nii, et v\u00f5ib-olla see valuutakurss ei olegi eurooplaste suurim probleem. K\u00f5igepealt ameeriklased v\u00f5iksid neid kaupu tahta ja siis kaubanduspiirangute suhtes veidikene s\u00f5bralikumad olla,” s\u00f5nas Koppel.<\/p>\n
K\u00fcll aga on sel ka positiivne k\u00fclg, sest nafta hinda m\u00f5\u00f5detakse maailmaturul just dollarites ning n\u00f5rk dollar t\u00e4hendab madalamaid k\u00fctusehindu meie tanklates.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ameerika f\u00f6deraalreserv alustas eelmisel n\u00e4dalal intresside langetamisega kuigi inflatsioon on endiselt kolme protsendi peal. See aga v\u00f5ib olla…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,324,37,33,35,34,36,2502,2501,2500,2503,325,1900],"class_list":{"0":"post-2500","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-foderaalreserv","17":"tag-jerome-powell","18":"tag-peeter-koppel","19":"tag-peeter-luikmel","20":"tag-usa","21":"tag-valge-maja"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}