{"id":250074,"date":"2026-08-12T07:34:08","date_gmt":"2026-08-12T07:34:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250074\/"},"modified":"2026-08-12T07:34:08","modified_gmt":"2026-08-12T07:34:08","slug":"laanelik-beebibuum-jai-sojajargses-eestis-repressioonide-tottu-ara-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250074\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4nelik beebibuum j\u00e4i s\u00f5jaj\u00e4rgses Eestis repressioonide t\u00f5ttu \u00e4ra | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Inimesed arvavad sageli ekslikult, et teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel s\u00fcndis Eestis, nagu l\u00e4\u00e4neriikideski, varasemast rohkem lapsi. Tegelikkus r\u00e4\u00e4gib teist keelt: s\u00fcndimus oli madalaim p\u00f5lvkondades, kes olid peamises lapsesaamiseas s\u00f5ja j\u00e4rel ning seda suuresti massirepressioonide t\u00f5ttu, osutab Eesti rahvastikuteadlaste uuring<\/a>.<\/p>\n

“Kuna me elame Eesti Vabariigis suuresti l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis, eeldavad k\u00f5ik, et beebibuum toimus ka meil. P\u00e4ris nii see siiski polnud,” \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli (TL\u00dc) teadur Mark Gortfelder. \u00dchest k\u00fcljest pole l\u00e4\u00e4nes raudse eesriide tagust olukorda rahvastiku-uuringutes seni eriti teadvustatud. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ivad s\u00f5ja-aastad ja neile j\u00e4rgnenud aeg olla Eesti noorematele inimestele m\u00f5istetamatult kauged.<\/p>\n

“Eesti enda vaatest on see aga oluline m\u00f5istmaks, miks meid nii v\u00e4he on.” – Mark Gortfelder<\/p>\n

Koos kolleegidega v\u00f5ttis Gortfelder s\u00f5jaj\u00e4rgse Eesti s\u00fcndimuse ja seda m\u00f5jutanud asjaolud l\u00e4hemalt luubi alla. T\u00f6\u00f6r\u00fchm toetus sajandivahetusel kogutud k\u00fcsitlusandmetele, mis sisaldasid k\u00fcsimusi ka vastajate vanemate represseerimise ja pereloome kohta. Lisaks anal\u00fc\u00fcsisid nad soomepoiste ehk enam kui 3300 Soome armees teeninud Eesti mehe eluloolisi andmeid.<\/p>\n

Teaduri s\u00f5nul oli uuringu \u00fcks eesm\u00e4rk avada l\u00e4\u00e4ne rahvastikuteadlastele, kuidas m\u00f5jutas teine maailmas\u00f5da s\u00fcndimust endises idablokis. “Eesti enda vaatest on see aga oluline m\u00f5istmaks, miks meid nii v\u00e4he on,” arutleb ta.<\/p>\n

Tagurpidine muster<\/p>\n

Rahvastikuteaduses seostub m\u00f5iste beebibuum kitsalt teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgsete aastak\u00fcmnetega ja riikidega, kus s\u00fcndimuse tase oli juba enne s\u00f5da kukkunud t\u00e4nap\u00e4evasele madalale tasemele. “S\u00fcndimus oli langenud ligikaudu kahe lapse juurde naise kohta. See polnud enam viis v\u00f5i rohkem last, nagu oli see olnud kogu varasema inimkonna ajaloo v\u00e4ltel,” t\u00e4psustab Mark Gortfelder.<\/p>\n

Eestis j\u00e4i beebibuum sellises t\u00e4henduses \u00e4ra. “Kui vaatame p\u00f5lvkondlikku s\u00fcndimust ehk tegelikku laste arvu, mida inimesed saavad, oli see 1920. aastatel s\u00fcndinud naiste juures ajaloolises miinimumis,” osutab teadur. Just need naised olid teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel oma peamises lapsesaamise eas. Seevastu varem madalale langenud s\u00fcndimusega riikides sai sama p\u00f5lvkond s\u00f5ja j\u00e4rel just rohkem lapsi v\u00f5rreldes eelnevate ja j\u00e4rgnevate p\u00f5lvkondadega.<\/p>\n

“Meil oli teatud vanuser\u00fchmades p\u00e4rast s\u00f5da kaks meest kolme naise kohta, mis tekitas abieluturul tuntava meeste puuduj\u00e4\u00e4gi.” – Mark Gortfelder<\/p>\n

S\u00fcndimust ennast kirjeldatakse k\u00f5ige sagedamini summaarse s\u00fcndimuskordaja abil. Eestis langes see juba 1930. aastatel, suure depressiooni aegu alla kahe lapse naise kohta. Nagu teisteski Euroopa riikides p\u00f6\u00f6ras s\u00fcndimus siinmailgi aga alates 1930. aastate l\u00f5pust t\u00f5usule.\u00a0<\/p>\n

Gortfelderi s\u00f5nul ei langenud s\u00f5jaga s\u00fcndimus neis riikides, kus lahingutegevust otseselt polnud, n\u00e4iteks \u0160veitsis ja Rootsis. “Eestis oli 1941. ja 1942. aastal samuti 100 aasta vaates p\u00e4ris k\u00f5rge s\u00fcndimus. Alates 1943. aastast hakkas s\u00fcndimus uuesti v\u00e4henema,” kirjeldab ta.<\/p>\n

S\u00fcndimus oli \u00fcsna k\u00f5rge ka 1947. ja 1948. aastal, kuid j\u00e4i edaspidi madalaks kuni 1970. aastateni. “L\u00e4\u00e4nemaailmas oli enne 1970. aastat k\u00f5rge s\u00fcndimus ja hiljem madalam, aga meil oli vastupidi,” k\u00f5rvutab teadur.<\/p>\n

Fakt, et s\u00fcndimus s\u00f5jaj\u00e4rgses Eestis kahanes, pole Gortfelderi s\u00f5nul ajaloohuvilistele \u00fclem\u00e4\u00e4ra \u00fcllatav: rahva m\u00e4lusse on kinnistunud raske taagana vahistamised ja k\u00fc\u00fcditamised. “V\u00f5ib-olla ei teata, et meil oli teatud vanuser\u00fchmades p\u00e4rast s\u00f5da kaks meest kolme naise kohta, mis tekitas abieluturul tuntava meeste puuduj\u00e4\u00e4gi. On arusaadav, et see m\u00f5jutab s\u00fcndimust v\u00e4ga laialdaselt,” toob teadur v\u00e4lja.<\/p>\n

Alahinnatud m\u00f5ju<\/p>\n

S\u00f5ja-aegsed ja -j\u00e4rgsed poliitilised s\u00fcndmused viisid peresid lahku ning takistasid uute perede loomist mitmel moel. Osa peresid purunes, sest mehed p\u00f5genesid L\u00e4\u00e4nde ja naised j\u00e4id Eestisse. Paigale j\u00e4\u00e4nud inimesi v\u00f5idi aga arreteerida v\u00f5i k\u00fc\u00fcditada. “Paljud said ka teises maailmas\u00f5jas surma, eriti nendes aastak\u00e4ikudes, mis langesid suure mobilisatsioonikoormuse alla,” lisab Mark Gortfelder.<\/p>\n

Eesti rahvaarv kahanes aastatel 1939\u20131945 enam kui viiendiku v\u00f5rra 1,13 miljonilt u 886 000 inimeseni. Euroopa vaates eristuvadki eestlased ja l\u00e4tlased Gortfelderi s\u00f5nul teistest rahvastest, sest p\u00f5lisrahvana on neid praegu v\u00e4hem kui enne teist maailmas\u00f5da.<\/p>\n

Toonaste elusaatuste m\u00f5ju on tema s\u00f5nul Eestis tunda veel praegugi, sest s\u00fcndimata j\u00e4\u00e4nud laste t\u00f5ttu j\u00e4id s\u00fcndimata ka nende lapsed ja nii edasi. “Ma ei oska t\u00e4pselt \u00f6elda, kui palju eestlasi rahvusena oleks, aga arvan, et meid oleks kindlasti \u00fcle miljoni, mitte alla miljoni nagu praegu,” arutleb teadur.<\/p>\n

T\u00e4pseid nn alternatiivajalugusid uue uuringu p\u00f5hjal l\u00e4bi m\u00e4ngida ei saa, sest m\u00f5lemal kasutatud andmestikul on oma puudused. Esiteks koguti sajandivahetuse paiku tehtud k\u00fcsitluses andmeid ainult represseeritute kohta, kellel elas pool sajandit hiljem Eestis j\u00e4rglasi. “Me kindlasti alahindame repressioonide tegelikku m\u00f5ju, kuna on palju juhtumeid, kus j\u00e4reltulijaid \u00fcldse polnud v\u00f5i ei olnud nad 50 aastat hiljem Eestis elus,” selgitab Gortfelder.<\/p>\n

Teiseks tugines uuring soomepoiste andmetele: viimased moodustasid aga kogu rahvastikust selgelt eristuva v\u00e4ikese r\u00fchma. “Me vaatame soomepoiste laste arvu. K\u00fcll aga ei taba me selle andmestikuga s\u00fcndimust nende p\u00f5lvkonna naistel, keda oli teatud aastak\u00e4ikudes m\u00e4rgatavalt rohkem kui mehi,” t\u00f5deb teadur.<\/p>\n

“Represseeritutel l\u00fckkas see pere loomise oluliselt edasi ja m\u00f5jutas selle kaudu ka s\u00fcndimust.” – Lauri Leppik<\/p>\n

Uuringu kaasautori ja TL\u00dc sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professori Lauri Leppiku s\u00f5nul oli enamik soomepoisse s\u00fcndinud aastatel 1920\u20131925 ehk s\u00f5ja ajal ja vahetult selle j\u00e4rel parajasti\u00a0 pereloomeeas. Elulugude p\u00f5hjal jagunesid s\u00f5ja j\u00e4rel Eestisse j\u00e4\u00e4nud soomepoisid nendeks, keda N\u00f5ukogude v\u00f5im represseeris, ning nendeks, keda ei represseeritud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud soomepoisid kas said s\u00f5jas surma v\u00f5i p\u00f5genesid l\u00e4\u00e4nde. “Represseeritutel l\u00fckkas see pere loomise oluliselt edasi ja m\u00f5jutas selle kaudu ka s\u00fcndimust,” osutab Leppik.<\/p>\n

Temagi m\u00f6\u00f6nab, et soomepoisid ei moodusta mingit esinduslikku \u00fchiskonna l\u00e4bil\u00f5iget. “Kuna nad l\u00e4ksid Soome armeesse vabatahtlikult, olid nad eeldatavasti parema tervisega ja \u00fchiskondlikult aktiivsemad inimesed,” t\u00f5deb professor. Samas on uurijatel soomepoiste kohta kogutud v\u00e4ga \u00fcksikasjalikud andmed.<\/p>\n

Ehkki represseerimise m\u00f5ju Eesti s\u00fcndimusele osutus uue uuringu andmete p\u00f5hjal arvutades tegelikust pisemaks, loodab Gortfelder j\u00f5uda tulevastes uuringutes t\u00e4psemate tulemusteni. Leppiku s\u00f5nul v\u00f5ib aga seekord siiski j\u00e4reldada, et repressioonid m\u00f5jutasid s\u00fcndimust kahel moel. Esiteks osa inimesi kas surid v\u00f5i ei saanud asjaolude t\u00f5ttu peret luua. “Teiseks j\u00e4i summaarne laste arv madalamaks ka nendel, kellel pere moodustamine \u00f5nnestus,” t\u00f5deb professor.<\/p>\n

Mark Gortfelder, Lauri Leppik ja kolleegid avaldasid oma tulemused ajakirjas Population Studies<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed arvavad sageli ekslikult, et teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel s\u00fcndis Eestis, nagu l\u00e4\u00e4neriikideski, varasemast rohkem lapsi. Tegelikkus r\u00e4\u00e4gib teist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250075,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,3298,37,33,35,34,36,31,32,21,2235,28,29,98379,16420,19,25,28337,44392,63426,30527,45789,407,102,23,24,22,20,30],"class_list":["post-250074","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iive","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-leppik","tag-mark-gortfelder","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastikuteadus","tag-repressioonid","tag-soomepoisid","tag-sundimus-statistika-rahvastik","tag-sundimuskordaja","tag-tallinna-ulikool","tag-teine-maailmasoda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250074","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250074"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250074\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250075"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250074"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250074"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250074"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}